EESTI-UKRAINA TORU: Svjata Vatra on siiani parim töötav integratsiooniprojekt, näidates multikultuurse Eesti olemust selle positiivsest küljest. Ja nad on ka pika jutuga. Viis strateegilist küsimust bändile esitas Aimar Ventsel.
Svjata Vatra uus album „Svitlyi Schljah“ on kõigist siiani ilmunud helitöödest koherentseim ja parima saundiga. Intervjuu käigus tuli ka välja, et tegemist on kontseptalbumiga. Lisaks heale muusikale on Viljandi bänd ka eeskujulik maailmavallutaja, olles hea näide kõigile eesti muusikutele, kellel on huvi ka väljaspool oma koduklubi silma ja kõrva paista.
Mida on SV viimastel aastatel teinud-saavutanud?
Igal aastal oleme teinud mõne suuremat sorti projekti: 2010 tuuritasime Eesti vanalaevadega kolm nädalat Läänemerel ja tegime lodjal purjevarjuetendust, andsime kontserte otse laevalaelt; 2011 samasisulise asjaga viikingipaadil kaks nädalat Antwerpenis ja Pariisis Eesti kultuuri festivali raames. 2012 oli kaks eriilmelist suurkontserti: Õllesummeril astusid meie kontserdil spetsiaalselt arranžeeritud lugudes üles kolm ehtsat kasakat Ukrainast ja tantsutrupp Dance Spirit. Kasakatega ja Haydamakyga koos näeb Svjatat ka sel suvel juuni alguses Tallinnas Maailmapäeval ja Käsmu Kaunitel Kontsertidel. Eelmisel suvel tegime Viljandi folgil erilise kontserdi koos Tõnis Mäega, kus ta esitas endale sobivaks kohandatud Svjata lugusid.
Mille poolest teie jaoks uus album erineb eelmistest?
Eriline on kindlasti see, et Ruslan salvestas esimesed lood eesti keeles. Ta laulab uuel plaadil kaks regilaulu. Lugu „Tulesõnad“ sündis tegelikult 2010, meie purjevarjuteatri käigus. Seal esitas Svjata Vatra eesti vanimaid regilaule, mis olid seotud maailma loomisega. Siis olid pillid arhailised ja esitus müstilis-muinasjutuline. Selle loo iseloom kandus ka uude arranžeeringusse. Ise peame seda väga võimsaks looks! Plaat on hästi terviklik – kõikidest lugudest jookseb kokku n-ö aastaring. Plaat algab kevadise jäneste hüplemisega, siis tuleb jaanipäevast meeleolu eesti ja ukraina keeles, seejärel sügisene lõikusaeg-pidu ning talvised noodid (Ukrainas käidi n-ö mardisanditamas just jõulude ajal ja sooviti tervist-õnne).
Eriliselt hea klapp oli sel korral ka meie plaadikujundaja Asko Künnapiga. Eks ta ole meid ajapikku ka paremini tundma õppinud. Tema poolt on seekord vaba käega maalitud punane vallatu moon ja ulja juuksetutiga kasakas kõrvil hobusel, kes annavad hästi edasi plaadil oleva muusika olemust. Õnnestunuks peame ka esmakordset koostööd lugude miksingu-masteringi teinud Marko Atso ja Keijo Koppeliga Roundsoundi stuudiost, kes hästi tabavalt tõid välja meie muusika rokiliku ja pungiliku draivi. Kui enne oli kõlapilt rohkem folgilikum ehk etnolikum, siis praegu õnnestus kinni püüda see kõlapilt, mida Ruslan on juba ammu tahtnud bändiga saavutada. Eelkõige puudutab see trumme ja akordioni ehk rütmisektsiooni meie bändis. Kõik soolopillid jätkavad oma folgirida.
Enamik lugusid on ukraina keeles, millest lood räägivad?
Bändi liikmed Ruslan ja Kulno on käinud viimastel aastatel eesti koolides tutvustamas ukraina ja eesti rahvapühi. Sealt arenes välja mitu laste laulumängu – „Zajchyk“ ja „Mak“, mis said muidugi hoopis folk-rokilikud töötlused. Mooni-lugu räägib kõige tavalisemast kasvamise protsessist, kuidas künda, külvata (ikka jäid seemned!), siis lill tärkab, õitseb ja kannab vilja, vajab koristamist. Ukraina kultuuris on moon viljakuse sümbol (moonis on 30 000 seemet). Loo lõppu lisas Ruslan oma lapsepõlvemälestusi sellises poeetilises vormis nagu Jessenin. Kasaka-lugu räägib sellest, et tal on olemas n-ö kõik oluline: hobune (vabadus), naine (armastus, pere), „Sitch“ ehk oma riik. Oluline on seda hoida nii headel kui ka halbadel aegadel ja mitte ennast kaotada (eriti just siis, kui on külluse aeg). „Tuman jarom“ on lugu, mida Ruslanile laulis vanaema lapsepõlves. Alles nüüd hakkas ta aru saama, et udu selles loos on meie tulevik, mida me kohe ei näe. See on kuskil kaugel ja hoomatav. Seal udus olev tamm on meie elu – tuleb olla tugev nagu tamm. Puu all olev kaev on meie hing (kas on puhas?). Tüdruk pillas sinna kullast ämbri ja sellest tuli pinnavirvendus. Seda võib pidada naise leidmiseks ja abiellumiseks.
Kui Ruslan seda laulu praegu laulab, siis ta tunneb, et see ongi tõeliselt elus olev tänapäevane rahvalaul, sest see räägib talle tema elust. Nii oluline on oma lastele laulda häid lugusid! „Svitlyi Schljah“ ehk helgem elutee. Kui laps sünnib, on ta puhas leht. Elu jooksul võib igasuguseid olukordi ette tulla, kuid alati on oluline teha just see helgem valik. Nii suunamegi oma elu helgemale poolele. Otsustamisel aitab ikka armastus.
Kas välismaalt on teie tegemistele mingit vastukaja ka olnud?
Oleme käinud kokku 12 riigis festivalidel-kontsertidel-klubides, kuhu meid ikka ja jälle tagasi oodatakse. Palju saame tagasisidet, et tulge-tulge. Aeg-ajalt ilmub artikleid ja plaadiarvustusi erialaajakirjades „fRoots“ (UK), Folk World, Lira Musicmagasin (Rootsi). Ukrainas osales bänd eelmisel aastal nende olulisimas muusikasaates otsestuudios nii intervjuuga kui ka lugudega. Uus plaat on välja saadetud ja ootame põnevusega arvustusi.
Kuidas on plaaniga välja lasta remiks-album?
Remiks-albumi koha pealt veel selget nägemust pole. On vaja mitmeid erinevaid tegijaid, kes meie lugusid miksiksid. See on pikem protsess. Mõtted liiguvad ja küll kunagi tuleb, kui on selleks õige aeg. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et uue plaadi sõnum on selles, et igaüks leiaks endas jõudu oma mõtete ja tegudega panna idanema ikka häid seemneid, millest kujuneks helge tee. Mida külvad, seda lõikad!