Juuli keskel esinevad Pärnus maailmatasemel muusikud juhtivatest orkestritest, ülemaailmseid konkursse võitnud solistid ning dirigendid, keda kutsutakse tipporkestrite ette. Pärnusse soovitab selleks ajaks tulla ka BBC Music Magazine ja lisaks sellele plaanib toimuvat kajastada Euronews. Hele-Maria Taimla kutsub Pärnu kuulama.
Kõike muud kui raha nimel
Kõiges on „süüdi“ seltskond agaraid ja patriootlikke muusikaaktiviste ning festivali kunstiline juht Paavo Järvi. Ta on maailmaklassi dirigent, kellele on uksed valla mitmel pool maailmas. Punased vaibad keritaks lahti ainuüksi tema jah-sõna peale, ent siiski on ta nõus osa oma suvest vabatahtlikku tööd tegema. Mees tahab aega veeta pere keskel kodumaal ning pakkuda maailmatasemel muusikaelamusi oma kaasmaalastele. Sellest algaski Pärnu muusikafestival.
„Jube ebaloogiline, et me Eestis teeme seda üritust. Paavot üle maailma kutsutakse ju kohtadesse, kus üldiselt liigub ka palju rohkem raha,” sõnas festivali peakorraldaja Kristjan Hallik, kes on ühtlasi ERSO direktor. Hallik avaldab, et Paavo Järvi kutsub Pärnusse tippmuusikuid kuni kümme korda väiksema honorari eest, kui nad saaks teiste esinemiste eest. Tihti on tegu interpreetidega, kellel on ambitsioon Paavo Järviga kontserte anda või plaadistada ning Järvi paneb meeleldi oma nime käiku, et neid Eestisse tuua. Halliku sõnul saab Pärnus tegutsev Eesti Festivaliorkester rahvusvahelises mõttes „tudengihonorare“ ja muusikud ütlevad tõesti palju tasuvamaid pakkumisi ära, et selles osaleda.
Ükshaaval kokku kutsutud orkester
Selle õhinapõhise ettevõtmise kolm „vaala“ on festivaliorkester, Järvi akadeemia meistriklassid ja õpilasorkester ning kolmandaks maailmatasemel solistid ja kammermuusikaelamused.
Festivaliorkester on unikaalne koosseis, kuhu kunstiline juht Paavo Järvi valib mängijaid ükshaaval orkestritest, mida muul ajal dirigeerib. Koosseisus on mänginud muusikud Berliini Filharmoonikutest, praegu on maailma juhtivatest orkestritest esindatud Orchestre de Paris, Frankfurdi Raadioorkester, Vene Riiklik Sümfooniaorkester, Die Deutsche Kammerphilharmonie Bremen, Šoti Kammerorkester, Stavangeri Sümfooniaorkester jne.
Tegu pole pelgalt suvise projektorkestriga, tänavu alustab koosseis ka salvestamist ning järgmisel hooajal ootab neid ees juba turnee. Omamoodi elamus on plaadi salvestamine, sest seda tuleb üles võtma Philip Traugott, maailma üks juhtivaid helirežissööre. Kristjan Hallik on tema kahel plaadistusel juures olnud ning räägib mehest vaimustusega. „Ta on ise dirigendiharidusega ja annab ka muusikalist nõu. Istub partituuriga ja teeb märkusi, nagu, et jah, kõik on hästi, aga see siin polnud päris sinu käekiri,“ kirjeldab Hallik. Esmajoones tuleb festivaliorkestril salvestusele Dmitri Šostakovitši kuues sümfoonia ning loodetavasti õnnestub salvestusest teha huvilistele ka helirežii meistriklass.
Rebimine töönarkomaani tiitlile
Järvi akadeemia on festivali teine bränd. Noortele muusikutele korraldavad meistriklasse interpreedid festivaliorkestrist, õppetunde tehakse kõigil orkestripillidel v.a harf ja tuuba. Õpetama on kutsutud ka mitmed nimekad professorid, mis on osalejatele ülisuur boonus – nad ei pea minema oma kuludega välismaale kallitele kursustele end tutvustama. Festivali ajaloost esile tuua mitu edulugu, kuidas Eesti noored muusikud on pärast meistriklassis osalemist asunud sama professori käe alla õppima näiteks Hollandisse.
Suvefestivali tüüpiline kuvand on, et seal on natuke tööd ja palju päikest ning rannas lesimist. Järvi akadeemia esindab aga pigem inimesi, kelle süda on isegi suvel töö ja vaeva poole kaldu. Halliku sõnul on meistriklasside tegijad tihti nii entusiastlikud, et loovutavad tundide nimel ka lõunapause. Neile on vaja lõunasöök vahel klassi viia, naerab Hallik ning lisab, et festivalil antakse nüüd igal aastal välja ka suurima töönarkomaani tiitel „Pärnu pöörane“. „Paavo on alati valinud natuke hullud tüübid, kes tõsiselt tööd teeks, kuigi kutsudes on jutt ikka, et Pärnu ja rand ja nii,“ muigab Hallik.
Samasuguse pühendumisega tehakse proove ka kammerkontsertideks. Needsamad „meeletud tööloomad“ võtavad ette tõsise ja raske repertuaari heliloojatelt nagu Tubin või Brahms ja lihvivad oma koosmängu lõputult.
Rahvusvaheline kajastus
Festivali turundusele pole raha eraldatud ja ilma suurema sponsorluseta on muidugi väga raske „pildil püsida“, kuid Pärnu muusikafestival on jõudnud isegi rahvusvahelisse ajakirjandusse. Möödunud aastal kajastasid festivali näiteks Briti kunstiblogi The Arts Desk ja maailma loetuim klassikalise muusika ajakiri BBC Music Magazine. Pidevalt valib BBC ajakiri ka ühe muusikalise sihtkoha, kuhu soovitab lugejatel minna ning viimati oli selleks Pärnu – seda eeskätt just kõnealuse festivali pärast. „Tundub, nagu Paavo Järvi esineks sõpradele ja see on täpselt see, mis üks festival olema peaks,” kiitis Oliver Condy BBC muusikaajakirjas.
Tänavu tulevad festivali kajastama veel ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaade ajakirjanikud, kohal on Euronews, kui just samal ajal mingit „globaalset katastroofi“ ei toimu. Hallik nii ütleb ja tegu polegi naljaga: „Eelmisel aastal oli case Kreeka kriisiga,“ meenutab ta.
Festivali on arvustanud ka maailmatasemel kriitikud. Teadupärast on nendega nii, et isegi kui kohapeal manavad nad hea näo ette, tuleb nende sulest hiljem ikkagi tuld, suitsu ja väävlit. Briti kriitiku David Nice’iga läks samas õnneks. Ta kirjutas oma blogis ülipositiivse arvustuse. Vähe sellest, mees arvustas hiljem Paavo Järvi kontserti Londoni filharmoonikutega ning tõdes, et orkester polnud võrreldav Järvi unistuste orkestriga Pärnus.
Kuidas see unistuste orkester kõlab? Seda tuleb igaühel ise Pärnusse kuulama tulla.
Selle ettevõtmise kolm „vaala“ on festivaliorkester, Järvi akadeemia meistriklassid ja õpilasorkester ning maailmatasemel solistid ja kammermuusikaelamused.
PÄRNU MUUSIKAFESTIVAL
11.–17.07 Pärnus
Eelkontsert Tallinnas 9.07
Piletid: 2–120 eurot
Jälgi festivali veebis:
www.facebook.com/parnumusicfestival
www.instagram.com/parnumusicfestival
