METSIKU EESTI LOOD: RMK ja KesKus’i lugudesari Eesti metsadest. Arutelu metsateemade üle pole kunagi nii terav olnud kui praegu, arvamused metsa ja selle majandamise üle on saanud ühiskonna polariseerijaiks. Värske ülevaade annab aimu, milline on metsade seis Eestis. KesKus tutvustab olulisemat faktoloogiat: allolevatest kastidest ja tabelitest saad aimu, mis metsas toimub.
Olulised numbrid
51% Eestimaast on kaetud metsaga, RMK hoole all on 45% sellest.
20,2 miljonit metsataime pani RMK riigimetsa kasvama.
6000 inimest saab igal aastal riigimetsas tööd. Neist ca 700 töötab põhikohaga RMK-s, ülejäänud saavad riigimetsas tööd partnerettevõtete koosseisus või hooajatöölisena.
19% Eesti riigimetsamaast on range kaitse all, ent elurikkuse hoidmine on oluline ka majandatavas metsas.
0 € maksab igaüheõigus – RMK matkaradadel matkamine, metsaonnides ööbimine või puhkealadel telkimine.
8700 km on RMK-l metsateid. Tänu neile saab teha metsa- ja looduskaitsetöid, ent teed on vajalikud ka tuletõrjujatele, marjulistele-seenelistele ja matkajatele.
4 sertifikaati tõestavad, et RMK lähtub oma tegevuses kõrgetest standarditest. Nendeks on keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadid ISO 14001 ja ISO 9001 ning säästva metsanduse sertifikaadid FSC® ja PEFC.
1% riigimetsamaal raiutakse igal aastal küpseks saanud mets, kõik raiesmikud uuendatakse.
39 kontorit on RMK-l, ikka seal, kus mets kasvab. Seega on RMK esindatud üle Eesti ja näiteks pealinnas töötab vaid 7% RMK töötajatest.
Ägedamad projektid
MTÜ Vanaajamaja koostöös muinsuskaitseametiga jätkas Võrumaal Vastseliina vallas Puutli külas väikese õigeusu puukiriku konserveerimist. Katusevahetuseks vajaliku puitmaterjali andis RMK.
Emajõe lodjaselts valmistab ette kahemastilise Peipsi lodja ehitamist, selle tarbeks tarniti sobivat materjali riigimetsast.
Tartu Raekoja platsile kerkis juba teist aastat jõulukuul uhke kiigemets. RMK toodud 7-meetrised kuused saeti hiljem küttepuuks ja kingiti ühele Tartu paljulapselisele perele, põikpuud anti Supilinna tegelastele püstkoja ehitamiseks.
Eesti puitmajaliit korraldas Räpinas palkmajade ehitajate kutsevõistlused, RMK panustas vajaliku materjaliga.
Raplamaal Varbola linnuses peeti RMK toel 20. korda puiduskulptuuride festivali.
Eesti Metsaseltsi eestvedamisel toimusid traditsioonilised raievõistlused ning Eestis koondis osales maailmameistrivõistlustel Poolas. RMK aitas kaasa jõu ja nõuga.
Koostöös Eesti Metsateenijate Ühinguga korraldati metsameeste ameteid tutvustavaid infopäevi.
Ühislaulmist jätkas metsameeste koor Forestalia.
Asenduskodud üle Eesti said soovi korral riigimetsast tasuta jõulupuu.
Puidu müük ja tagavara
Riigimetsa tagavara: 180 mln m³
Metsauuenduse rajamine: 9800 ha
Istutatud metsataimi: 20,2 mln
Võsasaetööd: 43 300 ha
Harvendusraie: 9000 ha
Uuendusraie: (sh tormikahjude likvideerimine) 11 900 ha
Müüdud puit: 4 mln m³
Tulu puidu müügist: 171,7 mln eurot
Riigimetsa keskmine hektari tagavara on 185 m³. Kui laduda ühemeetrise küljepikkusega kuubikud üksteise otsa, saaks ühel hektaril kasvavast puidust laduda torni, mis on kõrgem kui Teletorni vaateplatvorm (170 m).
Eesti metsade pindala on kasvanud 31,4%-lt aastal 1958 42,4%-ni aastal 1988 ja 51%-ni aastal 2015. Alates aastast 1988 on Eesti metsade pindala suurenenud Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra. Kui võrrelda praegust seisu aastaga 1958, on suurenemine enam kui kolme Saaremaa pindala võrra.
Eesti metsadest tervikuna saadavast puidust ligi 45% on palk, millest tehakse maju, mööblit, laudu ja prusse. 25% on paberipuu, millest tehakse ajalehti, raamatuid ja pakendeid. Ligi 30% on küttepuu, millest toodetakse kodusooja ja elektrit.
Uuendusraie
Uuendusraie käigus raiutakse kogu metsapõlv ühekordselt (lageraie) või järk-järgult (turberaie). Harvendusraiet tehakse metsa eluea jooksul vajadusel mitu korda, raiudes välja vigastatud, halva tüvevormiga, haiged ja surnud puud ning üksteise kasvu takistavad terved puud, et luua teistele paremad tingimused. Sanitaarraiega raiutakse surnud, haiged, kahjurite paljunemist soodustavad või surevad puud ning oma ülesande täitnud lageraielangile jäetud seemnepuud, kahjustamata metsaloomade, -taimede ja -seente elupaiku. Raadamine võetakse ette siis, kui metsamaad tahetakse kasutada muul otstarbel. Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgil või kaitstava üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.
Metsaraie on täpne töö, mille käigus ei lähe midagi raisku. Juba puu lõikamisel on iga millimeeter arvel (harvester lõikab 3 mm täpsusega). Ka puidutööstuses kasutatakse kõik ära. See osa puidust, mis ei lähe saematerjaliks, kasutatakse ära paberi tootmises ja ka sellest üle jääv puit ei lähe vaid kütteks ning võib jõuda mööblina või põrandana meie koju. Üks peamine sellisest puidust saadav materjal on puitkiudplaat, mida kasutatakse näiteks mööbli ja põrandamaterjali tootmises. Aastas toodetakse seda ligi 8 miljonit m², millega saaks katta enam kui 1000 Vabaduse väljakut.
Metsauuendus
Uue metsapõlve kasvatamine on metsamehe tähtsaim töö. Selle töö mahud 2016. aastal kasvasid. Puid istutati 20,2 miljonit ehk 900 000 võrra rohkem kui aasta varem. Metsauuendust hooldati 24 000 hektaril, selle käigus puhastati kuni 5-aastaste puude ümbrus rohust ja konkureerivatest puudest. Noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti valgustusraiet 19 300 hektaril.
Kokku uuendas RMK metsa 9800 hektaril, enamasti istutades, aga ka looduslikule uuenemisele jättes ja külvates. Kõige enam pandi kasvama mände (11,1 miljonit), seejärel kuuski (7,2 miljonit), kaski (1,8 miljonit) ja veidi ka sangleppa. Väikesele alale istutati katsetuseks biovahaga kaitstud taimi, et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid. Lisaks biovahale kasutab RMK taimede kaitseks kärsaka eest ka liiva, mis kinnitatakse spetsiaalse liimiga taime tüve peale ja mille kare pind ei lase mardikal puud kahjustada.
Maakondadest istutati kõige rohkem ehk 3,6 miljonit puud Ida-Virumaale, järgnesid Pärnumaa 2,3 ja Lääne-Virumaa 2,2 miljoni puuga. Üle mitme aasta korraldas RMK soovijatele metsaistutustalguid, neist võttis osa ligi pool tuhat vabatahtlikku.
Mitmed asjad, mis metsamajandusega kaasnevad, tekitavad linnastunud inimeses nõutust. Näiteks kui metsaalune on kevadel „segi pööratud” ja maakamar suurteks tükkideks purustatud. Seda nimetatakse maapinna mineraliseerimiseks. Töö on vajalik selleks, et soodustada ala looduslikku uuenemist (seeme hakkab jõudsamalt idanema) või luua paremad tingimused metsaistutuseks ja -külviks. Teine silma riivav pilt on paljude jaoks see, kui mets pole pärast raiet „ära koristatud“. Maapinnale jäetud oksad ja tüve osad, mõnikord aga suisa terved puud, pole siiski märk metsameeste laiskusest, vaid vajalik elurikkuse säilitamiseks. Looduses kõduneb selline puit sõltuvalt puuliigist ja jämedusest mõne kuni mitmekümne aastaga.
Teadustöö
Selleks, et Eesti metsades sirguksid tulevikus veelgi tugevamad, tervemad ja ka rohkem puitu andvad puud, rajab RMK koostöös Maaülikooli teadlastega katsekultuure. Spetsiaalsetele aladele pannakse kasvama hoolikalt välja valitud taimed, mille sirgumist jälgitakse eriti teraselt. Parimatest parimate puude seemned omakorda on aastakümnete pärast aluseks meie tulevasele metsapõlvele.
Esimesena hakati 2011. aastal uurima harilikku mändi. Praeguseks on rajatud neli katseala 467 plusspuu järglase võrdlemiseks ning võrdluskatse puistu- ja seemlaseemnest kasvatatud taimede jaoks. Katsealale istutatakse peagi lisaks 200 taime, mis on saadud Ootsipalu oru hiiglase ehk maailma kõrgeima hariliku männi seemnetest. Kuuse katsealade rajamiseks on olemas vajalikud maatükid, esimesed 137 plusspuu järglastaime istutati maha 2017. aasta kevadel. Järgmised 164 plusspuu järglased on Marana taimlas kasvamas ja istutatakse 2018. aastal. Ülejäänud osa rajamiseks tuleb oodata head käbiaastat, et saaks varuda käbisid veel 150 seemla- ja plusspuult. Kase katsealade rajamiseni jõutakse aastatel 2019–2020. Praegu valitakse selleks metsas välja parimaid puid. Need peavad teistest puudest eristuma kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest.
Pärandkooslused
RMK eestvedamisel taastati 2016. aastal poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi 1022 hektaril, sellest 970 hektarit vajas spetsiifilistele nõuetele vastavat kujundusraiet. Võrreldes 2015. aastaga tehti töid kolm korda suuremas mahus. Kooslusi taastati enim Saaremaal ja Hiiumaal, neile järgnevad Läänemaa ja Pärnumaa. Kõige rohkem oli alade seas loopealseid ehk alvareid ja lamminiite, kuid ka näiteks eestlaste üheks sümbolmaastikuks peetavaid puisniite. Praeguseks valitseb olukord, kus pärandkoosluste taastamiseks tehtavate raietööde maht on optimaalsest isegi suurem. Nimelt on puidu mõistlik ärakasutamine saartel keeruline, mandrile pole seda aga otstarbekas vedada. Tehtud töödest 433 hektari eest tasus RMK täielikult ise, ülejäänu puhul oli abiks Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Alam-Pedja looduskaitsealal sai valmis kolm uut teed. Need võimaldavad sealseid luhtasid ligikaudu 160 hektaril paremini hooldada. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK sõlminud maakasutuslepingud 349 füüsilise ja juriidilise isikuga. Lepingutega on kaetud 22 462 hektari suurune maa, poollooduslikke kooslusi on seal 21 354 hektaril.
Kehtiva looduskaitse arengukava järgi peaks Eestis aastal 2020 olema 45 000 hektarit hooldatavaid poollooduslikke kooslusi. Seda eesmärki on peetud üsna ebarealistlikuks, ent paistab, et kõik on siiski veel võimalik. Omapoolse panusena lõi RMK koostöös Maa-ametiga veebirakenduse, mis peaks lihtsustama koosluste rendile andmist. Sügisel tööle hakanud veebirakenduse kaudu (www.maaamet.ee/rmk) saab iga huviline infot vabade ja väljarenditud poollooduslike koosluste kohta RMK hallataval maal. Esimese viie kuu jooksul näidati rendihuvi üles 3200 hektari vastu. Eelkõige soovitakse rentida suuri alasid rannaniite ja madalsoid. Viimased on aga võrdluses teiste elupaigatüüpidega suhteliselt hästi esindatud ja seetõttu on nende rentimine vähemprioriteetne. Positiivne on inimeste küllaltki suur valmidus võtta kasutusse puiskarjamaid ja puisniite. Poollooduslikud kooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaadena ning mille liigirikkuse säilimiseks on vajalik mõõdukas inimtegevus.
Kaitsealused liigid
RMK maadel on registreeritud 482 kaitsealust liiki. Kõige rangemini kaitstavasse I kategooriasse kuulub neist 53, II kategooriasse 226 ning III kategooriasse 203. Aastaga suurenes kaitsealuste liikide arv nelja võrra – viis liiki registreeriti RMK maadel esmakordselt, ent ühe varem kindlaks tehtud liigi leiukohta enam ei tuvastatud.
RMK maadel 2016. aastal esmakordselt registreeritud kaitsealused liigid:
I kategooria: odajas astelsõnajalg, sudeedi põisjalg;
II kategooria: kurruline tuhmik, nõmm-mailane;
III kategooria: tume-nõlvaöölane.
Kaitsealuste liikide arvust olulisem on kaitsealuste liikide leiukohtade arv, kus ühe leiukoha all mõeldakse ühe liigi ühe isendi või grupiti kasvavatel taimedel ka grupi kasvukohta, lindude pesakohta jms. RMK maadel on kaitsealuste liikide leiukohti 29 634, viimase aastaga lisandus 2237 leiukohta.
Üle 6000 vääriselupaiga
Vääriselupaiku on RMK maadel 6168 kogupindalaga 16 712 hektarit. Aastaga lisandus 25 vääriselupaika. RMK kaitseb ühtemoodi nii keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiku pindalaga kuni 7 ha kui ka suuremaid vääriselupaiga tunnustele vastavaid alasid, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Vääriselupaigad liigituvad rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsast 19%.
Loodus- ja pärandkultuuriväärtuste kaardistamises RMK hoole alla lisandunud maatükkidel saab kaasa lüüa igaüks, kel vastavat infot ja tahtmist. Oodatud on teated pärandkultuuri objektide, kaitsealuste liikide ja koosluste ning elupaigatüüpide kohta. Juhised leiab RMK veebist looduskaitsetööde lehelt.
Puhke- ja kaitsealad
Külastusi RMK puhke- ja kaitsealadel: 2,3 mln
Külastajaid teabepunktides: 86 000
Külastajaid Elistvere loomapargis: 52 000
Külastajaid Sagadi metsamuuseumis: 32 800
Osalejaid loodusharidusprogrammides: 52 800
Looduspuhkuse ja -hariduse maksumus: 5,4 mln eurot
Aastaga suurenes külastuskordade arv RMK puhke- ja kaitsealadel 100 000 võrra, ulatudes 2,3 miljonini. Suurim külastuste kasv oli Haanjas ja Karulas, Aegviidu ja Kõrvemaa piirkonnas ning Tartu ja Jõgeva kandis. Oma osa mängis inimeste metsa meelitamisel kindlasti viletsapoolne rannailm ja suurepärane seeneaasta.
RMK populaarseimad puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest külastati enim Lahemaad ja Soomaad. Rahvusparkide austajad astuvad suurema tõenäosusega läbi ka teabepunktist, kokku külastati RMK teabepunkte aasta jooksul 86 000 korral, mida on 3000 võrra enam kui 2015. aastal. Teabepunktide külastajatest olid 41% välismaalased. Eestimaalastele ja siinsetele külalistele meeldib liikuda ettevalmistatud rajal. Kõige külastatavamad olid 2016. aastal Taevaskodade matkarada Põlvamaal (59 152 külastust), Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Pärnumaal (45 399 külastust), Viru raba õpperada Lahemaal (37 135 külastust) ja Riisa õpperada Soomaal (25 973 külastust). Varasemaga võrreldes käidi rohkem ka rekonstrueerimise järel avatud Männikjärve raba õpperajal Jõgevamaal. Looduses liikumise huvi kasvu toetasid mitmed viimastel aastatel korrastatud objektid – näiteks Mohni loodusrada Lahemaal, Orjaku õpperada ja Leemeti metsaonn Hiiumaal, Alatskivi õpperada Tartumaal, Marimetsa matkaraja vaatetorn Läänemaal ja Koigi õpperada Saaremaal.
