MIDAGI PÄIKESETURISTILE: Kui ilm läheb külmaks, lendavad põhjamaalased Maltale. Või vähemalt mõtlevad sellest. Kui leida geograafilise asukoha tähtsusest ajaloos head illustratsiooni, on Malta selleks igati sobiv paik siin maailmas. Geograafiline asend on Malta õnn ja ühtlasi õnnetus. Jäädes oma asukoha tõttu keset Vahemerd kogu aeg risti ette võimsate tsivilisatsioonide ambitsioonikatele maadejagamistele, ongi tänane Malta kõigi nende geopoliitiliste ladestuste panipaik, unikaalne muuseum. Kõik oleks kena, aga inimeste liikumiskiiruse muutumine tänu tänapäevastele transpordivahenditele ning sõjalise tasakaalu uued keskused ei omista Maltale enam geograafilisest asendist tulenevat tähendust. Nii on Malta muutunud täiesti mõttetuks riigiks ning selle paiga eksisteerimise ainsaks põhjenduseks võiksid olla hea kliima ja maailma ajaloo suur vabaõhumuuseum. Geograaf Toomas Kümmel teeb alternatiivse ekskursiooni saarele, kuhu kõik tahaks puhkama ning rannale vedelema siirduda.
Kuna sügavat mõtet Malta riigi pidamiseks enam ei ole, kuuleb Maltast ainult siis, kui sisepoliitikas on saadud hakkama järjekordse suure jamaga, mille kaja kostab kaugemalegi. Ja sedagi põhjusel, et 1. mail 2004 võeti Malta Euroopa Liidu nii pindalalt (316 km²) kui ka rahvaarvult (475 000 elanikku) kõige väiksemaks liikmesriigiks. Liikmesriiki nagu ulakat lapsukest peab Euroopa Liit aga pidevalt tema korraldatud jamade tõttu korrale kutsuma. Jamad kipuvad aga aina suuremaks paisuma.
Korrumpeerunud võim
- aasta 16. oktoobril istus oma kodukülas Bidnijas autosse päevalehe Times of Malta 53-aastane ajakirjanik Daphne Caruana Galizia. Kärgatas plahvatus, distantsjuhtimisega lõhkeseade käivitati mobiiltelefonilt. Ajakirjaniku mõrv vapustas väikese Malta kõrval tervet Euroopat. Galizia oli peaminister Joseph Muscati terav kriitik. Tuntuks sai ta 2016. aastal Panama paberite uurimisel tehtud paljastustega, milles süüdistas peaministrit ja tema naist Michelle Muscatit offshore-firmade kasutamises Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi pere firmade rahapesus. Siinkohal peab mainima, et aastatel 2012–2014 pööritas Alijevi režiim ka läbi Eesti Danske Banki kontode 2,5 miljardit eurot hämarat raha. Lisaks sellele uuris Galizia Malta poliitikute osalust Liibüa-Itaalia afääris, mis oli seotud diislikütuse salakaubaga. Selles salakauba skeemis osalesid Liibüa inimkaubitsejad ja Sitsiilia maffia.
Maltas puhkesid meeleavaldused, mis nõudsid Galizia mõrva uurimist ja tapjate tabamist. Oma abi pakkusid uurimisele USA, Suurbritannia ja Hollandi uurimisorganid. 2017. aasta detsembri alul teatasid võimud kümne Galizia mõrvas kahtlustatava Malta kodaniku arreteerimisest. 2018. aasta suvel lõpetas Malta prokuratuur uurimise peaminister Muscatile ja tema naisele esitatud süüteo kahtluses rahapesus offshore-firmade kaudu, mille esitas Galizia. 2019. aasta juulis algas kohtuprotsess kolme isiku üle, kellele esitati süüdistus Galizia mõrvas.
Novembri lõpus 2019 arreteeriti Maltalt põgenemisel ärimees Yorgen Fenech. 2013. aastal oli tema firma sõlminud Malta valitsusega lepingu 450 miljonit eurot maksva gaasielektrijaama ehitamiseks. Veidi enne hukkumist oli Galizia kirjutanud rahapesust valitsusringkondadega seotud firma 17 Black kaudu. Hiljem tegid ajakirjanikud kindlaks, et nimetatud firma kuulus Fenechile. Talle esitati süüdistus Galizia mõrva tellimises ja kuritegeliku organisatsiooni rahastamises. Ajakirjaniku mõrvaloo taustal astusid tagasi Malta turismiminister ja peaministri administratsiooni juht. Järjest valjemalt nõuti peaministri tagasiastumist.
Pärast riigi ajaloo suurimaid meeleavaldusi, mis puhkesid seoses Galizia mõrva uurimisega, teatas peaminister Joseph Muscat lõpuks, et astub ametist tagasi 2020. aasta jaanuaris, kui valitsev Malta Tööpartei on valinud omale uue juhi. See kõik on ärritanud Euroopa Liitu, kes kutsus ellu spetsiaalse Malta missiooni olukorra lahendamiseks. Missiooni juht, Hollandi parlamendisaadik Sophie in ’t Veld kutsus peaminister Muscatit mitte venitama ja kohe ametist tagasi astuma. Tema sõnul on Euroopa Liidu ja Malta omavaheline usaldus saanud tõsiselt kahjustada ja Muscat ei ole teinud eriti midagi selle mure leevendamiseks. Poliitiline kriis Maltal jätkub.
Looduslik sild Euroopa ja Aafrika vahel
Malta riik koosneb seitsmest saarest, millest kaks suuremat on Malta (246 km²) ja Gozo (67 km²), lisaks elatakse veel Comino saarel (2,6 km²), neli pisisaart on asustamata. Sitsiiliat lahutab Maltast 95 km ja Aafrika rannikust Tuneesias 290 km.
Malta on osa kunagisest maismaasillast Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel, mille meri pärast viimast jääaega üle ujutas. Malta asub kahe suure laama, Euraasia ja Aafrika vahel, seetõttu esinevad seal ka maavärinad.
Kui midagi on Maltal suurepärast, siis võiks see olla kliima. Maltal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on 18,6 °C. See tähendab, et Maltal on kaks aastaaega, kuiv ja palav suvi ning niiske ja jahe talv. Meiesuguste parasvöötme inimeste jaoks tuleb suve ja talve tähendus lahti seletada.
Kõige külmem kuu Maltal on jaanuar (+12,2 °C), kõige kuumem august (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm, mis on näiteks Eestiga täiesti võrreldav, kuid sadu jaguneb väga ebaühtlaselt. Ning see on probleem. Kõige rohkem sajab detsembris (112 mm), juulis ei saja aga praktiliselt üldse. Taimestikule on Malta soodne, talvel esineb öökülmi haruharva, kuid suvel valitseva põua tõttu kipuvad mõned taimed närbuma.
Malta koosneb valdavalt lubjakivist, mis laseb vett hästi läbi. Seetõttu valgub sademetevesi kiiresti merre. Seega on Maltal terav joogivee probleem. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Üle poole Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel.
Jama lindudega – illegaalne linnujaht
Tänu oma asendile on Malta Euroopast Aafrikasse ja tagasi rändavate lindude teekonna keskmes. Sellega seoses on Malta järjekordses jamas, mis Euroopa Liidule sugugi ei meeldi. Oma rändel Maltat ületades on linnud suures hädaohus, sest neile peetakse metsikut jahti. Tapetakse ka suurel hulgal kaitsealuseid linnuliike. Seadustest kinnipidamine on Maltal nõrk ning illegaalne linnujaht õitseb vaatamata kõigele. Väikesel Maltal on isegi tagasihoidlike arvestuste järgi 15 000 jahimeest ja linnupüüdjat. Samal ajal kulutatakse Euroopa ja Aafrika linnustiku ja lindude elupaikade kaitseks ja säilitamiseks miljoneid eurosid ning paljud looduskaitseorganisatsioonid tegutsevad selle nimel, et kindlustada liikide säilimine ka tulevikus.
Kuigi Euroopa Liidu linnudirektiiv keelab kevadise linnujahi, on Malta igal kevadel alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal avanud kevadise jahihooaja. See ajas Euroopa looduskaitsjatel kopsu üle maksa. Tänu Euroopa kohtu otsusele keelati Maltal 2008. ja 2009. aastal kevadine linnujaht. Kuid Euroopa kohus tuvastab igal aastal, et Malta on seda keeldu rikkunud. Jahimehed ei pea seadustest kinni ning Malta valitsus ei ole teadvustanud või tahtnud teadvustada illegaalse linnujahi tegelikku ulatust ja tõsidust.
Maltalased – tsivilisatsioonide sulatusahju produkt
Maltal on kaks riigikeelt, kohalik malta keel ja inglise keel. Malta keel on araabia keele lähedane sugulane ja üsna sarnane Tuneesia linnades kõneldava araabia keelega. Palju on malta keeles laene sitsiilia ja inglise keelest, üksikud sõnad pärinevad veel araabiaeelsest foiniikia-puunia keelest. Ühest Magrebi araabia keele murdest pärit keel on ainus Euroopas kasutuses olev semiidi keel. Samas on Malta keel ka ainus kirjakeelena ladina tähestikku kasutav semiidi keel.
Maltalased on väga pühendunud katoliiklased ning viimane, milles neid süüdistada saab, on usuleigus. Euroopas on võib-olla ainult poolakad veelgi pühendunumad katoliiklased kui maltalased.
Juba 5000 aastat eKr asustasid Maltat arvatavasti tulnukad Sitsiiliast. See salapärane tsivilisatsioon jättis endast maha hulgaliselt rajatisi ja mälestusmärke. Kõige tuntum neist on maa-alune matmispaik, Ħal Saflieni hüpogeum, kust arheoloogid leidsid 6000 inimese säilmed maetud koos rituaalsete esemetega. Samast ajast pärinevad ka megaliiditemplid, Hagar Qim, Mnajdra jt. Arusaamatult ei ole aga Malta megaliidid pälvinud maailmas samasugust tähelepanu kui näiteks Stonehenge või Egiptuse püramiidid. 2000 aastat eKr saabus arusaamatutel põhjustel selle tsivilisatsiooni lõpp. Järgneval pronksiajastul muutus maltalaste elulaad järsult.
- sajandil eKr tekkis Maltale foiniiklaste koloonia. Ühe arvamuse kohaselt tuleb nimetus Malta foiniiklastelt ja tähendab sadamakohta. Foiniiklased rajasid Malta ajaloolise pealinna Mdina kaitseks kindlustatud müürid. Saarele asus ka iidseid kreeklasi.
- sajandil eKr läks Malta Kartaago valitsemise alla. See ajajärk kestis pea 300 aastat. Foiniiklased muutsid saared oluliseks kindluseks, kust nad ähvardasid Itaaliat. Sellest tsivilisatsioonist on Maltal alles meresõdu jumalale Melqartile pühendatud sambad.
Rooma katsed vallutada Malta saared õnnestusid pärast korduvaid ebaõnnestumisi 218. aastal eKr. Rooma ajal muutus Malta luksusesemete valmistamise keskuseks. Lisaks kasvatati nisu ja valmistati riideesemeid. Sellest ajast on säilinud Rooma villade mosaiikpõrandaid, saunad, katakombid. Rooma ajal levis saartel kristlus, mida pärimuse kohaselt kuulutas esmalt apostel Paul. Pärast Rooma jagamist läks Malta Bütsantsile (395.–870. aastani). 870. aastal vallutasid saared araablased, kes avaldasid tohutut mõju sealsele majandusele, kultuurile ja keelele. Araablased rajasid niisutussüsteemid, mis tõstis muldade viljakust. Kinnistus islam.
- aastal vallutasid saared araablastelt normannid ja liitsid need Sitsiiliaga. See tähendas Euroopa mõju taastamist ja kristluse tagasitulekut. Viimased moslemid saadeti saartelt minema 13. sajandil.
- aastal sattus Malta koos Sitsiiliaga hispaanlaste võimu alla. 12.–15. sajandini oli Malta õitseaeg. Elanikud kasvatasid kariloomi, nisu, puuvilla ja köömneid ning vedasid neid saadusi Euroopasse. Arenes käsitöö, Malta jäi rahvusvahelise tähtsusega kaubanduskeskuseks ja sadamaks. 15. sajandi sõjad Euroopa riikide ja Põhja-Aafrika moslemidünastiate vahel laostasid Malta. Pidevalt toimusid piraatide laastavad kallaletungid Maltale. Saared muutusid kristlikuks eelpostiks osmanite ekspansiooni vastu Vahemerel.
Malta ordu
Uus ajajärk Malta elus algas 1530. aastal, mil Hispaania kuningas Karl V müüs Malta johanniitide ordule. Siit alates muutus väike Malta strateegilis-sõjaliseks tugipunktiks suurte ekspansioonijõudude kokkupuutealal.
Ristisõdade ajastu 11. sajandil tõi uue ordude ajastu. 1099. aastal vallutasid Euroopa ristisõdijatest rüütlid Jeruusalemma ning rajasid oma kuningriigi pühal maal. Sealt said alguse kaks mõjukat ordut: Templiordu ja Hospitaliitide ehk Johanniitide ordu. See oli kristlik vennaskond, kes tegutses pühal maal juba enne I ristisõda. Peakorter oli Püha Johannese hospidal, kus oli haigla ja nende peamine ülesanne oligi haigete ja vaeste hoolekanne. Kui püha maa 13. sajandi lõpul taas moslemite võimu alla läks, viisid johanniidid oma peakontori alguses Rhodose saarele. Pärast seda, kui Türgi sultan 1530. aastal Rhodose vallutas, kolisid nad edasi Maltale. Sinna jäid nad paigale sajanditeks ja on saanud tuntuks kui Malta ordu.
Üle maailma on erinevate riikide päästeteenistused võtnud üle vana rüütlite vapi risti – Malta risti. Malta risti kaheksa tippu sümboliseerivad keskaegse rüütli ja kaasaegse päästja kaheksat omadust: lojaalsust, jumalakartlikkust, tagasihoidlikkust, suuremeelsust, julgust, surmapõlgust, abivalmidust ja austust. Praegu kasutavad Malta ordu risti oma vapil päästeametid üle kogu maailma. Ka Eesti Päästeameti vapp kujutab stiliseeritud Malta risti.
Siinkohal on huvitav mainida, et Malta ordu, õigemini Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu, tegutseb katoliikliku heategeva organisatsioonina edasi ka tänapäeval. Ordul on u 14 000 liiget ja harukontorid 54 riigis. Peamine tegevusvaldkond on tervishoid ning sotsiaal- ja humanitaarabi. Ordu korraldab haiglate, tervishoiukeskuste, hoolde- ja päevakodude ning hooldushaiglate tööd 120 riigis. Ordu vabatahtlikud osutavad esmaabi ja sotsiaalteenuseid ning osalevad hädaabi- ja humanitaarmissioonidel. Kuid mis „Mõttetute riikide aabitsa“ seisukohalt on oluline: Malta ordu peab end iseseisvaks riigiks, tal on diplomaatilised suhted 104 riiga ning alalise vaatleja staatus ÜRO ja Euroopa Liidu juures. See riik asub Roomas, kus tema valduses on kaks hoonet!
Tuleb veel aeg käsitleda mõttetut riiki Malta ordut.
Pärast türklaste mitmeid kallaletunge, hakkasid Malta ordu rüütlid end saartel hoogsalt kindlustama. Sitsiiliast appi tulnud Hispaania vägede toel suutsid Malta rüütlid tagasi lüüa Osmanite impeeriumi sultani Suleiman I Suurepärase 40-tuhandelise armee ja laevastiku rünnaku 1565. aastal. Lahingutes, mis kestsid neli kuud, langes 600 Maltat kaitsnud rüütlist 250 ja tuhandeid maltalasi. 1566. aastal asutas Malta ordu suurmeister Jean Parisot de la Valette uue linna, mis sai tema järgi nimeks Valletta. Mõne aja pärast sai kaljudele kindlustatud linn soodsa sadamaga Malta pealinnaks. Valletta muutus rikkaks linnaks ja oma sadamaga oluliseks kaubanduskohaks Vahemerel. Aastatel 1530–1798 kasvas Malta elanikkond 20 000-lt 100 000-le.
- sajandil algas Malta ordu allakäik eelkõige ordu vastuolu tõttu kohaliku katoliku kirikuga. Sajandi keskpaigas toimus kohaliku kiriku toetatud elanike ülestõus ordu despootlike suurmeistrite vastu. 1798. aastal sõitis teel Egiptusesse saartest mööda Prantsuse laevastik Napoleoni armeega. Ordu alistus Napoleoni väele ilma vastuhakuta. Kapitulatsiooniakt nägi ette ordu lahkumise saartelt. Maltalaste esialgne entusiasm kadus aga kiiresti, kui Prantsuse okupandid asusid röövima, riisuma kirikuid ja paleesid, kehtestasid uusi makse. Maltalased alustasid prantslaste vastu ülestõusu, kuulutasid Gozo saarel välja vabariigi ning piirasid Vallettat. Nad pöördusid abipalvega Sitsiilia ja Briti admirali Nelsoni poole. Pärast pikka blokaadi pani Nelson 1800. aastal Maltal lehvima Briti lipu. Suurbritannia keeldus Maltat ordule tagastamisest, kuid ka saarerahvale omavalitsuse andmisest. 1813 kuulutas Suurbritannia Malta oma kolooniaks.
Uppumatu emalaev
Britid rajasid Maltale võimsa sõjalise tugipunkti ja mereväebaasi. Malta strateegilis-sõjaline roll kasvas veelgi Krimmi sõja ajal (1854–1856) ja pärast Suessi kanali avamist 1869. Malta muutus tähtsaimaks tugipunktiks mereteel Euroopast Indiasse.
Kohalik elu aktiveerus pärast 1919. aasta ülestõusu koloniaalvõimu vastu. Tekkisid kohalikud erakonnad, 1921. aastal sai Malta piiratud omavalitsuse. Briti kuberneri ja tema nõukogu kätte jäi kontroll sõjanduse ja välissuhete üle. 1930. aastate keskel peatas aga kuberner poliitilise kriisi tõttu kohaliku omavalitsuse tegevuse ja põhiseaduse kehtivuse. Kuni 1947. aastani juhtis Maltat ainuisikuliselt Briti kuberner.
Teine maailmasõda kujunes Maltale tõsiseks katsumuseks, saared muutusid Hitleri koalitsiooni vastase võitluse uppumatuks ja alistumatuks emalaevaks Vahemeres. 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused Teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat ja inglased sunniti taanduma. See ei andnud siiski sakslastele loodetud strateegilist ülekaalu Vahemerel. Vallutada oleks tulnud ka Malta, mis jäi aga alistamatuks.
Malta pidas vastu Itaalia ja Saksamaa blokaadile. Juunist 1940 kuni juulini 1943 oli Malta muust maailmast ära lõigatud. Selle käigus visati õhurünnakutes Maltale 14 000 pommi. Nendes rünnakutes sai surma vähemalt 1500 tsiviilisikut, hävis 37 000 hoonet. Sõjas üles näidatud vapruse eest autasustas Inglise kuningas Maltat 1942. aastal kõrgeima ordeniga, Püha Jüri ristiga. Sealt alates on Georgi risti kujutis ka Malta lipul.
- aastal taastasid Briti võimud Maltal põhiseadusliku omavalitsuse. Seadusandliku kogu valimised võitis Tööpartei. Kuid juba 1949. aastal partei lõhenes erimeelsuste tõttu Briti rahalise abi küsimustes. Teiseks oluliseks poliitiliseks jõuks kujunes Rahvuslik partei. Põhiliselt ongi need kaks parteid ühest kriisist teise Maltal võimu jaganud.
- aastal võeti referendumi järel vastu Malta põhiseadus ja ta sai iseseisvaks riigiks. 1979. aastal suleti Maltal lõplikult Briti sõjaväebaas. Kohalikud elanikud olid selle vastu, sest jäid ilma olulisest tuluallikast ja tööandjast. Pärast 2003. aasta referendumit Euroopa Liiduga liitumise asjus sai Maltast selle ühenduse täieõiguslik liige.
Malta kuulsusrikas ajalugu ja soodne kliima lubaksid saartel välja arendada ülemaailmse tähtsusega ühise rahastusega vabaõhumuuseumi. Kuid riigi pidamine Maltal? See jama tuleks muidugi mõttetuse tõttu kohe lõpetada.
