JA NÜÜD VÄHEKE KÄOJAANI: Orelipoiss andis välja uue plaadi “Uni”. Orelipoiss on tegelikult Jaan Pehk, kes veel ei teadnud. Juku-Kalle Raid otsis Jaani üles, Jaan peksis täiega segast. Mitte midagi me siit teada ei saa.
Võib-olla on alljärgnev jama põhjendatud sellega, et Jaan Pehk oli küsimustele vastates oma mõtetega alles õiguse loengus. Mina ka ei tea.
Järjepideva rongipedena avastasin ükspäev, et sinust on saanud raudteelane! Ma kadestan! Kes ei tahaks hõigata peatuste nimetusi ja manitseda inimesi, et nad oma padajänni vagunisse ei jätaks.
Olen alati soovinud raudteelaseks saada. Tahaks oma dresiini ka. Ükskord ehitasime raudteele lumekindluse, umbes 37 aastat tagasi. Sellest suuremat jama ei tulnudki. Ma olen hetkel õiguse loengus ja siin öeldi, et Aleksander III nõunik… Haagi rahukonverentsil, Martens… nüüd läks järg käest ära.
Kuulu järgi on selle aasta üks kultuurisündmusi ka see, et sa loed rongis ruumipuuduses maas aelevatele reisijatele luuletusi. Milliseid?
Loodan, et luuletused tõstavad tuju. Ma ei välista ka seda, et need lõpuks närvidele käivad. Sel juhul tuleb kõrvad sulgeda või kontrolörilt kõrvatroppe paluda. Ideaalis muidugi võiks pikutavad reisijad nautida privaatset melanhooliat. Õigus on headuse ja õigluse kunst, keegi Rooma juristidest ütles nii.
Sama hästi võiks ju laulda laulukesi oma uuelt plaadilt. See oleks siis juba nagu Eduard Uspenski seltskond – Kübaramoor, rott Larissa, krokodill Gena ja see erksate kõrvadega imelik loom Potsataja.
Rongis ikka mõned laulud on ka, erinevatel liinidel. Kui kõik lood ära soovid kuulata, pead käima kuu jooksul Viljandis, Paldiskis, Narvas, Valgas ja veel mõnes kohas. Sõna “õiglus” ei tohiks üldse olemas olla, sest see ei tähenda midagi.
Eriti huvitav, kui me põhiliselt juba rongidest räägime, on sul endal ilmselt Türile sõit. Sealt oled sa pärit, eks ole. Istud, kuulad ennast, lonksad lapikust peale ja muheled.
Jah! Tuleb proovida, kuidas on iseendale õpetust anda. Ma pean vaatama, et ma midagi rongi ei unusta ja siis sellest endale teada andma. Unustan oma hääle rongi. Kas miski on ka õiglane, ei määra siin mingit rolli.
Kui tihti sa koju Türile sattud?
Pigem tihti kui harva. Anton Friedrich Justus Thibaut – ajaloolise koolkonna esindaja.
Gunnar Graps kiitis kunagi 1970-ndatel oma kamraadidele, et leidis jõle hea kitarristi. See olla välja karanud kusagilt Järvakandist ja olla kõige vingem ja nimeks olla Riho Sibul. Kui sina Türilt välja kargasid, siis kes sind kiitis? Tea, kas üldse kiidetigi? Mida nad kõik sinust üldse arvasid?
Mis siin ikka kiita jah. On, nagu on. Ma kargasin Türilt kõigepealt Jägalasse sõjaväkke, siis Räpinasse aianduskooli, siis Tallinnasse muusikakooli. Oli kõikjal nii kiitust kui laitust. Positivismi alla kuulub normativistlik doktriin, rajajaks Hans Kelsen. Puhta õiguse teooria.
Ma usun, et see on korduma kippuv loll küsimus, mida ükski loll küsida ei karda! Miks panid sa endast koosnevale bändile nimeks Orelipoiss? No mis poiss see orelipoiss veel on?
Ei saa ise ka aru sellest. Põnev endaga bändi teha. Vahel lähen proovi ja kedagi teist polegi.
Riikide õigussüsteem peaks olema kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega.
Orelipoisi uue plaadi nimi on “Uni”. See viitaks nagu tõigale, et oled aeglane, laisk ja unine inimene.
Olen vist päris rahulik jah kohati. Seadus on äramääritud paberitükk. Olulisem kui seadus on see, mida kohtunik hommikul sööb.
Uni on muidugi hea ja magus asi, ega ei saa viriseda. Aga teades sinu vankumatut armastust suupiste ja keelekaste aadressil, mis pole samuti sita pealt riisutud – miks ei pannud sa plaadile nimeks “Söök”? Või “Jook”?
Kõige aluseks on emotsioonid. Ebaõiglaselt tagaplaanile on jäänud psühholoogiline õigusteooria.
Uuest plaadist tuleb kuuldavasti ka film. Miks?
See oli puudu, sellepärast. Hea film! Harold J. Berman esindas Nõukogude õiguse spetsialistina Sherlock Holmesi õiguse omajaid Nõukogude kohtus.
Sa oled mänginud märkimisväärses arvus igasugustes bändides. Ja üsna erinevates. Räägime väheke neist.
C ja K on oluliseks osutunud. Claire’s Birthday, Contus Firmus, Koer, Köök, Kõrsikud. Hardcore Musician Orelipoiss. Rahvusvahelise õiguse metoodika, see, kuidas norme tõlgendatakse, on kirjutamata õigus, omaks võetud õigus.
Sa oled askeldanud ka Tartu kirjandusrühmituses NAK (Noorte Autorite Koondis), mis on ju samuti üks igavesti lõbus seltskond. Ega selleks, et nalja saada, ei pea klouni mängima. Või mis?
Klounid on toredad ja head klounid on spetsialistid, neid ei saagi mängida. Paavst Gregorius VII aitas kaasa juriidilise mõtteviisi tekkele.
Orelipoiss paistab silma hirmlühikeste lugudega. Pink Floyd poleks elu seeski hakkama saanud kasvõi pooltega sinu lugude arvust.
Keegi võiks Pink Floydi käest ka küsida, et mida nad arvavad, kas nad oleks elu sees hakkama saanud kasvõi pooltega minu lugude arvust. Normist tulenevad õigused ja kohustused tagavad omavahelised õigussuhted.
Just mõni aeg tagasi rahmeldati jälle hirmsasti “Eesti laulu” nimelise konkursiga. Mis loom on üldse Eesti popmuusika?
Pole kursis. Konflikti aluseks on see, et inimestel on erinevad rollid.
Käisime sinuga ükskord mõnd aega Hiina kokakoolis, su Kõrsikute bändikaaslane Bonzo oli ka. Bonzo tegi nüüd resto. Miks sa ei tee?
Ma käin vahepeal Bonzo restos süüa tegemas. Õigemini, ühe korra käisin. Pakkusime külalistele silmamuna. Kõik sõid. Ja siis hakkasin laulma. Sina, Juku-Kalle, põlise nõmmekana, kas leiad mulle Nõmmel väikese hubase resto jaoks ruumid? Kõik konfliktid ei ole välditavad ja konflikt ei ole ainult negatiivne nähtus.
Kevadel on valimised. Paljud kultuuriga seotud inimesed hoiavad poliitikast aga eemale. Kuidas sul selles aspektis asjadega on?
Võiks teha kidrameeste erakonna. Kõik, kellel on kodus kitarr, võivad liituda. Kitarrilaagrid ja festivalid juba toimuvad. Asi liigub. Konflikt ei ole fakt, aga toetab vaimset arengut.
