PILT JA ATELJEERÄNNAK ÜMBER MAAILMA: Näitus „Üks ja mitu maailma” Kumus tutvustab ühe 20. sajandi teise poole mõjukama Ameerika fotograafi Irving Penni (1917–2009) loomingut. Maarit Puhm räägib, kui eripärane ja äge see mees on.
Irving Penni karjäär vältas ligi 60 aastat ning Kumu näitusel eksponeeritakse töid enamikust tema kuulsamatest fotoseeriatest. Ligi sajast fotost, lisaks raamatutest ja ajakirjade näidetest koosnev näitus on kokku pandud Rootsi Moderna Museetis. Kunstnik kinkis 1995. aastal sada tööd Moderna Museetile oma Rootsis sündinud abikaasa Lisa Fonssagrives-Penni mälestuseks.
60 aastat kaanekaid
Irving Penn õppis disaini ja maalikunsti, peale ülikooli rändas ringi Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos, tegeledes eelkõige maalikunstiga. Teise maailmasõja ajal oli ta sõjaväeteenistuses Itaalias kiirabiauto juhina. Seal tutvus ta kuulsa, metafüüsilist maali viljelenud Giorgio de Chiricoga, kes tutvustas talle Roomat, mis vajutas fotograafi mällu ilmselt kustumatu templi.
1943. aastal asus Penn tööle Vogue’i kunstilise juhi Alexander Libermanni assistendina, kus tema peamiseks tööülesandeks sai moefoto sessioonide süžeede väljamõtlemine. Kuna ajakirja fotograafe tema ideed ei vaimustanud ja Vogue’is oli tal ligipääs hea tehnikaga fotostuudiole, otsustas ta ise pildistama hakata. Ajakirjale Vogue töötas Penn terve oma karjääri vältel. Tema esimene kaanefoto ilmus 1943 ja viimane 2004. aastal.
Tuntuks saigi Penn eelkõige moefotograafina, kujunedes koos Richard Avedoniga Harper’s Bazaarist üheks olulisemaks selle žanri esindajaks alates 1940. aastate keskpaigast.
Vana lõuend
Moefotode kõrval pildistas Penn palju portreid ja vaikelusid. Olulise osa tema loomingust moodustavad fotograafi kaasaegsete kuulsate kultuuritegelaste portreed. Nende hulgas oli kunstnikke, kirjanikke, muusikuid ja näitlejaid. Truman Capote’i, Igor Stravinski, Salvador Dali, Ingmar Bergmanni, samuti moekunstnike Elsa Schiaparelli ja Yves Saint Loreni portreed on väljas ka Kumu näitusel. Kõik nad poseerisid Penni Manhattanil asuvas stuudios, taustaks vana lõuend.
Irving Penni ateljee Manhattanil oli lihtsa kujundusega − valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Vaikseloomulise Penni ateljees valitses rahulik ja tasakaalukas meeleolu. Sageli asetas ta portreteeritava kitsasse nurka, andes ainsaks juhtnööriks vaadata kaamerasse ja lasta kehakeelel rääkida.
Memento mori
Kuna Penn oli kunstiharidusega ja tundis hästi nii kaasaegset kui ka vanemat kunsti, leiab tema vaikeludest viiteid kunstiajaloo suurkujudele.
Paljud Penni vaikelud on pildistatud kaastööna ajakirjadele või reklaamidele, ometi leidub neis sageli detaile, mis viivad mõtted kõige kaduvusele. Penni loomingus väljendavad inimeksistentsi ajalikkust eelkõige vaikelud kolpadega. Neis kajastub 17. sajandil levinud memento mori motiiv (pea meeles, et oled surelik), mille juurde ta korduvalt naaseb.
Seeria „Tänavamaterjalˮ (1975) koosneb New Yorgi tänavatelt leitud prügi lähivõtetest, milles on tabatud neis peituv ilu. Nende hulgas on sigaretipakke, katkiseid paberitopse ja tänavale maha jäänud mudaseid kindaid. Penn sõitis autoga koos assistendiga mööda linna ning otsis pildistamiseks sobivaid objekte, mis hoolikalt karpidesse pakiti ning ateljees üles pildistati.
Lihtsad ametid
1949. aastal sai Pariisist alguse Penni mahukaim fotoseeria „Lihtsad ametid“, mis koosneb ligi 250 fotost.
Algne idee oli jäädvustada Pariisi käsitöölisi, kuid ajaga lisandus neile üha enam uusi erinevate ametialade esindajaid ka Londonist ja New Yorgist. Tema kaamera jäädvustas aja jooksul nii kalakaupmehi, lihunikke, pagareid kui ka veoautopesijad. Penn pildistas töölisi ateljees, tuues nad välja loomulikust elukeskkonnast. Enamasti pildistas Penn neid seisvana, otsevaates ja tööriietuses, käes ametile iseloomulikud tööriistad. Fotod jäädvustavad 20. sajandi keskpaigas juba kaduma hakanud erinevad ametid, aga ka neid pidavad isiksused.
Vogue’i lugejad olid vähemalt toona kaugete kultuuride huvilised ja tänu sellele sai Penn reisida ajakirja ülesandel erinevatesse maailma paikadesse.
Penni pildiseeriat saatis ajakirjas alati pildistatavat kultuuri tutvustav artikkel. Rännakutel ei saanud ta püsivat fotoateljeed kasutada ning seetõttu pani ta reisidel assistentide abiga püsti ajutise ateljee. Selle moodustas enamasti telk, mis avanes põhjakaarde, et saavutada võimalikult sarnaseid valgustingimusi New Yorgi ateljeega. Penni jaoks toimis ajutine ateljee vaba ja neutraalse alana erinevate kultuuride kohtumiseks. Uus-Guineal, Marokos, Nepalis, Peruus ja Dahomees (praegune Benin) pildistatud töid on nimetatud Penni etnograafiliseks seeriaks ning käsitletud tänapäevasest vaatepunktist kui „teiseˮ representatsioone.
Kuid Penni loomingu põhjal võib arvata, et tema enda huvi ei olnud esmajoones antropoloogiline või etnograafiline, pigem on tegemist lavastatud esteetiliste konstruktsioonidega.
Erinevad maailmad ühes ateljees
Penn töötas isikupäraste portreede, moefotode ja vaikelude seeriatega välja ainuomase stiili, mida iseloomustavad läbimõeldus, hoolikalt seatud detailid ja minimalistlik väljenduslaad. Eripäraseks teeb Penni pildikeele see, et kõikvõimalikud inimesed ja teemad tõi ta kokku ühele taustale, milleks peaaegu alati oli ateljees asuv lihtne hall lõuend või reisidel kaasaskantav telk. Näitusel esindatud kõige eripalgelisemad pildimaailmad on sündinud tegelikult ühes ainsas ruumis – Irving Penni ateljees.
1970-ndatest keskendus Penn eelkõige fotoseeriatest koostatud raamatute väljaandmisele ning näitusetegevusele. Tema fotoloomingut on näidatud erinevates paikades USA-s ning Euroopas, 1984. aastal korraldas MoMa New Yorgi moodsa kunsti muuseumis tema loomingu suure ülevaatenäituse. 1985. aastal võitis Penn maineka rahvusvahelise Hasselbladi fotoauhinna.
Kumus oleval näitusel saab kuulata 1950. aastal New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis MoMA-s lindistatud katkendit diskussioonist Irving Penni ja Edvard Steicheni vahel teemal „Mis on moodne fotograafia?“ ning vaadata erinevaid raamatuid, mida Penn on välja andnud.
Irving Penni näitust saab Kumus vaadata 6. oktoobrini.
Kuraatorid Andreas Nilsson ja John Peter Nilsson (Moderna Museet, Rootsi)
Rännakutel ei saanud ta püsivat fotoateljeed kasutada ning seetõttu pani ta reisidel assistentide abiga püsti ajutise ateljee.
Pildid:
Irving Penn (1917–2009). Kassnaine. 1970, Uus-Guinea. Moderna Museet, Rootsi. © The Irving Penn Foundation.
Irving Penn (1917–2009). Balenciaga väike mantel (Lisa Fonssagrives-Penn). 1950, Pariis. Moderna Museet, Rootsi. © The Irving Penn Foundation.
Užupise põhiseadus
september 5, 2013