RAHUTUS JA RAHULOLEMATUS HIINAS: Pekingis elav ja töötav Leslie Leino usub, et meeleavaldusi Hongkongis tuleb jälgida veidi laiemas plaanis kui vaid vihmavarjude kokkupõrge pisargaasiga. Meie jaoks Ukraina värvi lintide – kollase ja sinisega – eristavad ennast sealsed vastasleerid. Konflikti peamiseks põhjuseks on noorema põlvkonna soovimatus rippuda ära Mandri-Hiinast.

Hongkongi meeleavalduste taga on peamiselt Hongkongi Üliõpilasliit (üks liidritest on 周永康 ehk sama nimega nagu mahavõetud Chongqingi parteiboss). See on liit, mis on otseselt seotud Hongkongi demokraatialiikumise ja viimasel ajal aktiveerunud Hongkongi iseseisvumishäältega. Demokraatialiikumine (faan manzyu paai) koosneb erinevatest organisatsioonidest, liitudest ja parteidest, mille toetusprotsent Hongkongi rahva seas kõigub 40–50% vahel. Liikumise eesmärgiks on 雙普選 ehk kahed valimised üleüldise valimisõigusega (一人一票 ehk igal valijal üks hääl) – Hongkongi juhi ja legislatiivnõukogu valimised.

Mandri-Hiinat pilkav nimetus

Praeguste meeleavalduste sütitajaks oli Pekingi suvine keeldumine viia aastaks 2017 sisse üleüldine valimisõigus (kuigi 1997. aasta ülemineku ajal kehtinud põhiseaduse põhjal pidi see nii olema). Pekingi nägemuse kohaselt viidaks valimised endiselt läbi „heakskiidetud nõukogu“ abil. See aga suurele osale hongkonglastele ei meeldinud ning nii tekkisid tsiviilallumatuse mõtted.

Nagu öeldud, pole meeleavaldused kasvanud välja tühjast kohast, vaid Hongkongis on märkimisväärne osa elanikest mandristamise (Mandri-Hiinaks ehk pilkavalt öeldes 強國 muutumise) vastu. Märge: (強國 (kantoni keeles koeng gwok) ehk võimas riik on Hongkongis kasutusel olev Mandri-Hiinat pilkav nimetus. Koeng gwok on riik, mis on korrumpeerunud, ülbe, rikas, suurte musklitega, tsiviliseerimatu, ajudeta ning millel pole hiina kultuuri ja kommetega mingit pistmist). Nii on suhteliselt sama seltskond või siis nendega ühes rütmis hingav liikumine (näiteks Joshua Wong) viinud Hongkongis läbi mitmeid meeleavaldusi. Eestlastele peaksid olema tuttavad ajalooõpikute ja patriotismi vastased meeleavaldused, mis tõepoolest saavutasid oma eesmärgi – Mandri-Hiina haridust ja patriotismiõpetust ei tooda Hongkongi koolidesse. Joshua Wong ongi meeleavalduste käigus meediale öelnud, et võitluses demokraatia nimel tuleb maksta oma hinda, kuid hongkonglastel tuleb vastu pidada.

Meeleavaldused väga sümboolses kohas

Kas ka praegused meeleavaldused Hongkongi saarel Causeway Bay ja Admiralty piirkonnas ning Kowloonis Mongkokis saavutavad oma eesmärgid, on veel väga vara öelda. Hongkongi meediat lugedes tuleb igalt poolt välja, et ollakse valmis pikemaajaliseks meeleavalduseks. Kui alguses soovisid meeleavaldajad protesteerida üldise valimisõiguse mittesisseviimise vastu, siis nüüd on üheks peamiseks nõudmiseks Hongkongi liidri Leung Chun-yingi tagasiastumine. Leung Chun-ying on aga öelnud, et ta on nõus meeleavaldajate liidritega kohtuma, aga kui nad jätkavad tema tagasiastumise nõudmist, siis on „läbirääkimiste ala väga väike“. „Ma ei astu mitte mingil juhul tagasi,“ ütles Leung.

Meeleavaldajad ütlesid aga vastu, et kui Leung Chun-ying kahe päeva jooksul tagasi ei astu, vallutavad meeleavaldajad Hongkongi valitsuse peahooned nii seest kui ka väljast. See oleks olukorra kindel eskaleerumine.

Kuigi siin-seal (sotsiaalmeedia ja 東方日報 leht) on vihjatud Hiina vabastusarmee võimalikule „ülesõitmisele“ Tiananmeni veresauna stiilis, ei vasta see Facebookis spetsiaalselt Occupy Centrali meeleavalduste kuulujuttude ümberlükkamiseks asutatud OCMK lehe sõnul tõele. Meeleavaldajad on Hongkongi saarel tulnud tänavaile aga väga tähelepanuväärses piirkonnas – Hongkongi politsei peahoone ees, millest omakorda 600 meetrit läänes asub Hiina Rahvavabastusarmee Hongkongi peahoone. Nende vahele jäävad Hongkongi valitsushooned, mille katusel lehvib nii Hiina kui ka Hongkongi lipp. See on Admiralty piirkond, mille metroopeatused on Hongkongi meedia sõnul meeleavalduste tõttu suletud. Hiina raskerelvastusega armee asub Hongkongi saare lõunaosas asuvas Stanley baasis, mille ees lehvitati kevadel Hongkongi iseseisvuslippu.

Kollased ja sinised lindid

Tundub, et armee tänavaletoomise asemel minnakse tasakaalukamat teed ning nii on välja ilmunud vastasleer. Kui Occupy Centrali pooldajad kasutavad kollast linti, siis n-ö Hongkongi politseid ehk nende endi sõnul korda pooldavad inimesed kannavad siniseid linte.

Kas juhuslik või mitte, on ka kõigi nelja Pekingi-meelse partei – DAB, Liberal, Economic Synergy ja NPP – värv sinine (nii nagu näiteks Kuomintang Taiwanilgi.) Kuigi 2013. aasta küsitluse kohaselt samastab Mandri-Hiina identiteediga end vaid ligikaudu 10% hongkonglastest, on Pekingiga häid suhteid pooldavate elanike osakaal Hongkongis märkimisväärselt suur. Näiteks nimetatud nelja partei toetus on ühiskonnas ligi 35% ja nende hulka kuulub suur osa ettevõtjatest ja finantsmaailmast. Praegune Hongkongi liider Leung Chun-ying on pärit DAB parteist. Võib juhtuda, et Hongkongis kujuneb välja Taiga sarnane olukord, kus kaks leeri on omavahel vastakuti. Tais on see reeglina lõppenud sõjaväe sekkumisega, Hongkongil säärane vastasseis viimase 20 aasta ajaloos aga puudub.

N-ö sinine meelsus tuleb välja ka Hongkongi meedias. Kõige tugevamalt on Occupy Centrali liikumist pooldamas kantonikeelne Apple Daily (mis on muide Mandri-Hiinas netis keelatud ja konfiskeeritav materjal). Kõrval on aga väljaandeid (näiteks kantonikeelne tasakaalukam Sing Tao Daily või hiinakeelne radikaalne väljaanne Wen Wei Po) jt, mis rõhutavad tavapärase elu häirimist.

Nii näiteks on osa pankasid, koole ja ettevõtteid suletud ning 120 bussiliini marsruuti on muudetud ja 30 liini sõitmine üldse tühistatud. Wen Wei Po aga sõimab ja naeruvääristab meeleavaldajaid otseselt, nimetades neid USA koerteks. Samamoodi kirjutatakse palju, et majandus saab kahjustada ning tulemata jääb suur hulk Mandri-Hiina turiste (üks oluline osa Hongkongi majandusest). Nii on Lõuna-Hiina provintsidel (miskipärast on eraldi välja toodud just Lõuna-Hiina provintsid) otsesõnu keelatud organiseerida uusi turismigruppe Hongkongi. Hongkongi 東方日報 (Oriental Daily) nimetab neid keskvalitsuse poolt kehtestatud „majandussanktsioonideks“.

Mandri-Hiina peavoolumeedia vaikib Hongkongist

Isegi kui Hongkongil lastakse mässata, on küsimus, kas see nakatab ka teisi Hiina piirkondi. Endises Portugali koloonias Macaos näiteks avaldas 700 inimest toetust Occupy Centrali liikumisele Sõpruse väljakul vaikselt istudes.

Hongkongi Ming Pao leht kirjutab, et oma toetust on avaldanud erinevate Hiina linnade (k.a Peking ja Shanghai) ärksamad kodanikud ja ühiskonnaaktivistid. Kui Macao meeleavaldusi suudab Hiina keskvalitsus veel seedida, siis Mandri-Hiina omasid kindlasti mitte. Nii ongi Mandri-Hiina peavoolumeedia täielikult või osaliselt eiranud Hongkongi sündmusi. Inimestega suheldes selgub, et paljud hiinlased üldse ei teagi Hongkongi sündmustest mitte midagi. Kas olukorraga seotud või mitte, kuid Mandri-Hiinas keelati hiljuti ära ka Instagram.

Kui 2010. aasta detsembris tabas araabia maid meeleavalduste laine, jõudsid need uudised ka Hiina meediasse ning kevadel lausa Pekingi tänavatele. Hongkongi meeleavaldusi aga ei kajastata või on need teiste uudiste hulgas justnagu muuseas ära mainitud.

Pekingi hirm – välismaailm

Siit jõuame edasi Pekingi järgmise hirmuni, milleks on välismaailm. Pekingis usutakse tõsimeeli, et Hongkongi meeleavalduste taga on vähemalt osaliselt välismaailm, eeskätt USA ja Suurbritannia. Nii levis paar päeva tagasi foto, kus väidetav USA diplomaat jagab meeleavaldajatele raha. Peking hoiatas juba, et välismaa diplomaadid hoidku end meeleavaldajatest eemale ning et tegemist on siseasjaga. Pekingil on USA konsulaadiga olnud pingelised suhted juba mõnda aega, sest väidetavalt toetab USA konsulaat Hongkongis demokraatiameelseid ehk Pekingi-vastaseid liikumisi.

2013. aastal ütles äsja USA peakonsuliks saanud Clifford Hart, et ta toetab Hongkongis üldist valimisõigust, pälvides nii Pekingilt terava kriitika ja siseasjadesse sekkumise süüdistuse. Hiina ongi Hongkongil just viimase aasta jooksul rohkem silma peal hoidnud, enne Occupy Centrali kujunemist räägiti teatud ringkondades isegi Hongkongi iseseisvumisest. Apple Daily ühe kevadise artikli kohaselt käisid iseseisvusmeelsed Tai rahutuste ajal seal isegi kogemusi saamas, kuidas selliseid meeleavaldusi korraldada ja kuidas tulla toime valitsusepoolse mahasurumisega.

On tõenäoline, et kui uudised meeleavaldustest jõuavad üha rohkem Mandri-Hiinasse, hakkab meedia neid demoniseerima ning Läänt süüdistama. Selline käitumine sobituks suurepäraselt Mandri-Hiina senisesse meediapraktikasse. Demoniseerides on lihtsam ka õigustada otsuseid juhul, kui need peaksid osutuma inetuteks. Välisvaenlase argument on Mandri-Hiinas alati peale läinud.

Hongkongi Demokraatialiikumine (faan manzyu paai) koosneb erinevatest organisatsioonidest, selle toetusprotsent Hongkongi rahva seas kõigub 40–50% vahel.

 Pekingis usutakse tõsimeeli, et Hongkongi meeleavalduste taga on vähemalt osaliselt välismaailm, eeskätt USA ja Suurbritannia.

******

Aastaid veerev lumepall

 Praegu tundub, et meeleavaldajate üks peamisi eesmärke, nimelt sundida Leung Chun-yingi tagasi astuma, on saavutamatu.

Isegi kui Hongkongi praegune liider Leung Chun-ying astub tagasi, tekib küsimus, kes tuleb asemele. Asemel tuleb teise nimega, aga üsna samade vaadetega poliitik, sest praegune süsteem soosib seda. Küll aga on tõenäoline, et pikka aega kestvate demonstratsioonidega saavutatakse üldine valimisõigus.

Väga palju sõltub sellest, kuidas Hongkongi valitsus vastab praegustele meeleavaldustele. Jõudu kasutades tõuseb meeleavaldajate pooldajate hulk, kuid olukorra vindudes ja tupikusse joostes võib selle jõud raugeda ning elanikud väsivad põhimagistraalide blokeerimisest. Fakt on aga see, et meeleavalduste näol on tegemist juba aastaid veerenud lumepalliga, mis on oma tõelist purustusjõudu näitamas alles nüüd.

Pekingile saab üha selgemaks, et 20-aastasele kooselule vaatamata on vastasseis Hongkongiga üksnes teravnenud. Peale on kasvanud põlvkond, kes on sündinud ülemineku ajal 1990-ndate lõpus ning kelle protestivaim tundub olevat veelgi tugevam.