MUGAVUS, HARJUMUS, EMOTSIOON: Kui üha suuremat populaarsust koguvad e-raamatud aitavad muuta inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks, siis vana hea paberraamat kätkeb endas hulgaliselt emotsionaalseid väärtusi. Kunagine punkar Margus Müil küsis Varraku toimetajalt Marek Tammelt digivärgi kohta kirjanduses.
Tallinna Ülikooli õppejõud ja Varraku kirjastuse teadustoimetaja Marek Tamm võtab e-raamatut kui uut etappi raamatu pikas ajaloos, mis niivõrd ei asenda senist paberraamatut, kuivõrd arendab edasi seniseid lugemise võimalusi. „Ei maksa unustada, et praegune raamat ulatub oma formaadilt (koodeksraamat) ajas tagasi meie ajaarvamise algusesse, sellele olid ajaliselt eelnenud savitahvlid ja papüüruserullid,“ toonitab Tamm. „Paberraamatust saame rääkida alates 14. sajandist, trükitud paberraamatust alates 15. sajandist. E-raamat on oma mõjult tõenäoliselt võrreldav 15. sajandi keskel leiutatud trükiraamatuga, mis muutis pöördumatult teoste kättesaadavust ja lugemise ulatust.“
Peljatakse moodsat tehnoloogiat
E-raamatu tulek on tekitanud raamatusõprade seas nii poolt- kui ka vastuargumente. „Osa skeptikute vastuseisust on seotud üldisemate hirmudega moodsa tehnoloogia ees: kas raamatute lugemine ekraanilt rikub silmi, kas e-raamatud võivad tehnilise rikke tõttu kaduma minna, kas lugeri varastamine tähendab kogu raamatukogust ilmajäämist jms,“ räägib Tamm ning lisab, et neid hirme leevendub tehnoloogiline areng ise. „On selge, et nn e-tindiga lugerid ei riku silmi rohkem kui paberraamatu lugemine, ja oodata on, et juba lähitulevikus näeme ka e-tindi tehnoloogias uusi arenguid nagu näiteks värvilised ekraanid. Niisamuti pakub uus pilvetehnoloogia võimalusi hoida kogu oma raamatukogu „pilves“, st suurtes serverites, mis on igalt poolt ja igal ajahetkel kättesaadavad. See aga tähendab, et pole mingit ohtu oma e-raamatutest ilma jääda.“
Ennekõike aga on Tamme sõnul vastuseis e-raamatule seotud harjumusega. „On selge, et inimene, kes on suurema osa oma teadlikust elust lugenud paberraamatuid, ei lähe uisapäisa üle e-raamatute lugemisele. Tunnistan, et minagi, kes ma usun e-raamatute tulevikku ja loen neid aktiivselt, eelistan võimalusel endiselt paberraamatut. Kuid see harjumuseelistus kaob usutavasti paari põlvkonnaga, piisab, kui vaadata lapsi, kes on kasvanud nutitelefonide ja tahvelarvutite keskkonnas ega tunne mingeid eelarvamusi e-raamatute ees.“
Harjumuse jõud
Harjumuse ja emotsioonide jõudu tõdeb ka kirjanik Jan Kaus. „Raamatud on osa minu kodusest ruumipoeetikast. Loetud raamatud, mis on täis erinevaid jälgi, näiteks mu oma käega kirjutatud märkusi ja viiteid, riiulid, kus raamatute vahele kasvavad uued raamatud – justkui vertikaalsetel põldudel,“ kirjeldab Kaus oma tundeid. „Raamatukogu on samaaegselt nii kaitsev kui ka läbipaistev filter minu ja maailma vahel. Paberi lõhnad ja krabinad, trükimustast kerkivate lugude hääletu sosin. Raamatute ja ajakirjade seljad, mis moodustavad riiulites mustreid ja rütme…“
Kaus e-raamatuid ei pruugi, kuid ei ole ka nende vastu. „Arvan nii ja naa. Olen selles küsimuses leebe konservatiiv. E-raamatud toovad kaasa teatud sorti ökonoomsuse, kokkuhoiu, aga reaalses raamatukogus on minu jaoks mingi võlu, mis kõikides aparaatides puudub.“
Seni pole Kaus enda teostest e-versioone teha lasknud. „Eks mingil hetkel lasen oma raamatud ka e-versioonidena käiku, aga praegu meeldib mulle, et mu lood on kättesaadavad ainult tavalise raamatu kujul,“ märgib ta.
Eeliseid on mõlemal
E-raamatu trump on tema soetamise mugavus ja kiirus. Samuti fakt, et võib internetiühenduse olemasolul teha ükskõik millises maailma paigas. Teine eelis on, et e-raamat ei võta ruumi ega koorma kotti. „Et tänapäeval on inimesed üha liikuvamad, reisivad ja kolivad palju, siis aktiivsele lugejale on e-raamat tõeline õnnistus, mis vabastab piinarikkast raamatute tassimisest, olgu siis uude korterisse või reisile,“ loetleb Tamm. „Ka võib e-raamatuid pidada keskkonnasõbralikumaks, sest nende tootmiseks pole vaja langetada metsi ega hoida ülal mahukat trükitööstust.“
Ent Tamm näeb mitmeid eeliseid ka paberraamatutel. „Esimene neist on pigem kinni harjumustes: mulle meeldib omada raamatuga füüsilist kontakti, hoomata selle raskust ja mahtu. Olen samuti harjunud elama raamatutest ümbritsetuna, kohe ei tulegi pähe, mida peaks kodus seinale panema, kui seal pole enam raamatuid… Teine eelis on pigem sotsiaalne – mulle meeldib sõpradega raamatuid vahetada ja nende üle arutleda, seega on paberraamat tihti ka suhtlusvahend.“
Lugerid ja tahvelarvutid on täna alles oma arengu algusfaasis ja keegi ei tea veel, millised mahud ja võimalused selles valdkonnas edaspidi avanevad. „Ei ole kõiki lugereid testinud, ent minu iPad (64 GB) mahutab tuhandeid raamatuid, mis võimaldab seda julgelt tituleerida kaasaskantavaks raamatukoguks,“ kirjeldab Tamm. „Ise näeksin e-raamatute tulevikku selliselt, et üksikute eksemplaride ostmise kõrval võiks olla võimalus tasuda igakuine makse mõnele e-raamatukogule ja siis endale iga kell lugemiseks alla laadida parasjagu huvipakkuvaid raamatuid. Ehk siis järgida sama mudelit, mis on levinud muusikatööstuses, kus üha tähtsam on ligipääs muusikale, mitte selle omamine.“
Mis saab edasi?
E-raamatute võidumarsi kiirust on täna keeruline ennustada. „Veel paar aastat tagasi pakuti, et e-raamat vallutab raamatuturu mõne aastaga, praegu peab aga tõdema, et areng on olnud märgatavalt aeglasem,“ nendib Marek Tamm. „Seda eriti Euroopas, samas kui Ameerikas on e-raamat praeguseks hõivanud juba suurema osa raamatute veebiturust.“
Tamme hinnangul seisab plahvatuslik areng suuresti lugerite esialgu veel suhteliselt kõrge hinna ning uue inimpõlve pealekasvamise taga. „Kui ostuikka jõuab see põlvkond, kes on sirgunud koos tahvelarvutite ja nutitelefonidega ning kellel puudub nostalgiline suhe paberraamatutesse, kiireneb ka e-raamatute levik,“ ennustab Tamm.
Käimasolev vanade raamatute digitaliseerimine tähendab tema sõnul aga seda, et juba käegakatsutavas tulevikus on sisuliselt kogu maailma raamatupärand igale huvilisele viivuga kättesaadav.
Nii Tamm kui ka Kaus usuvad, et paberraamatud ei kao. „Tundub loogiline, et säilib väike hulk inimesi, kes soovivad end paberraamatutega ümbritseda,“ arutleb Kaus. „Nagu eksisteerib hulk melomaane, kes armastavad siiani vinüülplaate ning koguvad ja kuulavad neid, mistõttu pole vinüülide aeg veel sugugi läbi. Eeldan, et e-raamatute osakaal kasvab, nii et lõpuks kukub Eestis ühe tavalise romaani trükiarv ehk kusagile 300 eksemplari kanti. Ent ise jään arvatavasti siiski paberraamatutele truuks.“