MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Geograaf Toomas Kümmel jätkab Hardo Aasmäe poolelijäänud püha üritust ning valgustab kõige kentsakamaid riike planeedil Maa. Saudi Araabia on islami nafta haudejaam.
Saudidele tundub, et neil on missioon valitseda maailma, alguses islami, siis islami ja nafta abil. Kui eurooplaste jaoks on mõisted islamiriik, kalifaat ja al-Džazīra põhiliselt viimase aastakümne nuhtlusteks, siis saudide jaoks on see kõik nende ajalugu.
Ajalooline eksitus
Saudide ambitsioon maailma valitseda sai alguse ajaloolisest eksitusest. 610. aastal andis maale laskunud ingel Muhamedi-nimelisele mehele edasi Allahi esimese ilmutuse. See juhtus Mekas. Pärast seda sai Muhamed ingli vahendusel veel 114 ilmutust – suurat, millest koosnebki koraan. Kuna Muhamed oli kirjaoskamatu, panid tema kaaslased ja hilisemad järgijad suurad prohvetilt saadud suulise pärimuse järgi kokku raamatuks. 622. aastal kolis prohvetiks muutunud Muhamed Medinasse, kus ta 8. juunil 632 suri.
Sellest kujunes islami teokraatlik riik Araabia kalifaat, mis hõlmas kogu Araabia poolsaare. Kalifaadi keskuseks sai Medina ja sinna rajati prohvet Muhamedi hauamošee. Meka, kus Muhamed alustas islami kuulutamist, on aga tänapäevani moslemite tähtsaim usukeskus ja palverännaku (hadži) sihtpaik. Meka Suure mošee õuel asub moslemite tähtsaim pühamu Kaaba, mille idanurka on müüritud kuulus Must kivi. Seitse korda ümber Kaaba käimine ja kivi suudlemine on hadži peamine rituaal. Kaaba on islami kunstis maailma keskpunkt. Kuni tänaseni pole mittemoslemitel õigust Mekas ja Medinas elada.
Kalifaadi eesmärk oli maailmavalitsemine. Algul õnnestus see päris hästi, aga mida aeg edasi, seda enam tuli kokku põrgata teiste maaimavalitsemise ambitsioonidega impeeriumitega. Kõik lõppes õnnetult 1574. aastaks, kui Osmani impeerium vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaare.
Eksporditud vahhabism
Inimesed kuulevad „Araabia“ – ja kõik on peaaegu selge: araablased, Araabia poolsaar. Aga miks „Saudi“? Väga lihtne, sest see Araabia riik kuulub Saudide suguvõsale. Seega on see riik sisuliselt ühe suguvõsa oma. Nii mõttetuid riike, kus riik kuulub sisuliselt ühele suguvõsale ja võim on ühe perekonna siseasi ning lisaks kajastub selline omand ka riigi ametlikus nimetuses, ei ole palju. Lisaks veel ainult Jordaania Hašimiidi Kuningriik, kus valitseb Hašimiidi suguvõsa ja Liechtensteini Vürstiriik, kus võim kuulub von Liechtensteinide suguvõsale.
Saudide esimene riik tekkis alles 1744. aastal Araabia poolsaare keskosas. Äärmuseni puritaanlik islami jutlustaja Muhammad ibn Abd al-Wahhab leidis oma ususõnumile toetaja Ad-Diriyahi emiiri Muhammad ibn Saudi näol. Sealt alates panigi Saudide suguvõsa endale riigi tasku. Teine paha asi oli see, et sellest alates kujunes vahhabism Saudide riigiusundiks. Tekkis ohtlik kokteil Saudide valitsemisest ja vahhabiitlikust usuhullusest. Teatavasti tekitab vahhabism jama igal pool, kuhu seda ainuõige islami sildi all eksporditakse. Viimati keeras kohale eksporditud vahhabism kihva Põhja-Kaukaasia rahvaste vabadusvõitluse Venemaa vastu.
Saudide esimene vahhabiitlik riik kestis 73 aastat, kuni osmanid selle taas vallutasid. Kuid vaid seitse aastat hiljem suutsid Saudid riigi keskusega Riyadhis tagasi võita. Saudide teine riik kestis 67 aastat ja hävitati Saudide verivaenlase Al Rashidi dünastia emiiride poolt. 1891. aastal pidi Saudide suguvõsa põgenema Kuveiti maapakku.
Oma tunni ootel
Visad Saudid ootasid aga oma tundi ja see saabus 1902. aastal, kui Saudide dünastia liige, 22-aastane Abdul Aziz vallutas Riyadhi ja õiendas arved Al Rashidi suguvõsast pärit kuberneriga. Algas Saudide kolmas riik.
Al Rashidid kutsusid appi Osmani impeeriumi, aga selle väed said Saudide käest lüüa. Abdul Aziz laiendas inglaste abiga Araabia poolsaarel oma võimu ja oli 1915–1927 formaalselt Suurbritannia protektoraat. 1927 tunnustas Suurbritannia Saudide riigi iseseisvust. 1932. aastal ühendas kuningas Abdul Aziz Al Saud riigi Saudi-Araabia Kuningriigiks.
Perekond, eriti veel, kui sellel on oma riik, ei saa mööda perekonnatülidest. Nii ka Saudid. Abdul Aziz Al Saudi järeltulijaks sai tema poeg Saud. Tema mõtlematu sisepoliitika viis riigipöördeni. Saud põgenes Egiptusesse, troonile sai tema vend Faisal. Tema valitsemise ajal tegi Saudi Araabia tohutu arenguhüppe, mis põhines peamiselt naftatoodangu suurendamises ja selle ekspordist saadud rahaga riigi taristu arendamises. Kuid tema radikalism Iisraeli suhtes viis 1973. aastal selleni, et ta peatas läänemaailma mõjutamiseks naftaekspordi sinna. Suhete nässukeeramine läänega ei meeldinud paljudele Saudide suguvõsas. Faisal lasti maha oma lähisugulase poolt 1975. aastal. Kuningatroonile tõusis Khalid, keda iseloomustas lääne suhtes mõõdukas poliitika. Saudi Araabia mõjukaks liitlaseks sai USA, kes vajas islamirevolutsiooni järel selja keeranud Iraanile liitlast Lähis-Idas. Kaasa aitas sunniitlike Saudide igipõline vaen šiiitliku Iraaniga.
Pärast Khalidi valitses riiki tema vend Fahd, alates 2005. aastast Abdullah ja alates 2015. aastast valitseb Salman – Salman bin Abdulaziz Al Saud.
Naistel on igav
Saudide suguvõsa pärusmaal on enamik territooriumist elamiskõlbmatu kõrb. Ilma inglaste leitud tohutute naftavarudeta oleks neil aladel ilmselt tänaseni ringi uidanud beduiini metsikud kõrbehõimud ja mereäärses elamiskõlblikus vööndis oleksid tagasihoidlikku rikkust nautinud Saudi suguvõsa liikmed. Sissetulekut oleksid toonud vaid kaamelikasvatus ja datlid. Isegi täna ei tea keegi täpselt Saudide riigi täpset pindala, sest kõrbeavarustes puudub selle täpsel mahamärkimisel igasugune praktiline mõte. Tänu islamile ja naftale on aga kõik teisiti kui ajalooliselt ja geograafiliselt peaks olema.
Siiski tuleb mainida Saudi Araabia mõningaid edusamme vabama elukorralduse juurutamisel. 1962. aastal kaotati orjus, 2011. aastal said naised valimisõiguse, kuid autojuhtimine on neile endiselt keelatud. Naisõigusluse võidukäik on üldse lausa peadpööritav. Nii tohivad nad juba mehe loal omapäi koos sõbrannadega välja minna.
Kui meestel kulub põhiline aeg kaamelite võidujooksudele, siis naistel on igav. Nad on leidnud ajaviite poodlemises. Kuna naised on perekonna finantsjuhid, on poodides pakutav tugevalt kaldu naistekaupade poole. Ka naiste tööhõive on saavutamas 20%. Enne pulmi saab mees tulevase abikaasaga rääkida ainult vanemate juuresolekul, kuid aina enam sagenevad juhud, kus õnnelik mees näeb sealjuures ka naise nägu.
Kohtusse kaebamise ajaviide
Nagu ikka, kiusavad ameeriklased saude inimõigustest kinnipidamise nõude, eriti naiste ahistamise süüdistustega. Teame aga väga hästi, millega ameeriklaste lapselikult siiras soov igale poole oma demokraatiat juurutada sageli lõpeb. Loomulikult on tulemuseks suured jamad ja Saudi Araabia pole siin mingi erand. Riigis on muutunud tavaliseks, et naised kaebavad oma mehi kohtusse, sest nad olevat sundinud neid vahekorda astuma. Mehed omakorda kaebavad selle peale naised kohtusse, et nad on sõnakuulmatud ja õõnestavad abielu pühasid alustalasid. Sest on ju ometi pühas raamatus öeldud: „Jumal ütles, et mees on naise kaitsja ja hoidja, naine peab mehe sõna kuulama. Naine, kes oma mehele ei kuuletu, kui mees teda vajab, saab inglite poolt ära neetud.“
Võõrtööjõud on kohalikest rangelt eraldatud. Riigi 30-miljonilisest rahvastikust moodustavad 20 miljonit saudid. Töökohad kuuluvad range kvoodi alla, kui palju töötajatest tohivad olla kohalikud araablased ja kui palju võõrtööjõud. Eriti ehitustel on massiliselt rakendatud võõrast lihttööjõudu peamiselt Pakistanist, Indiast ja teistest Kagu-Aasia riikidest. Seetõttu kipub ehituskvaliteet jääma madalaks. Järjest rohkem meelitatakse riiki mujalt pärit oskustöölisi ja tippspetsialiste, kelle tarbeks on rajatud erilised kõrge müüriga piiratud hoolsalt valvatavad linnakud. Need on omamoodi oaasid, kus saab nautida kõiki puritaanlikus riigis rangelt keelatud lääne ühiskonna pahesid. Kohalikud peavad aga Allahi ustavast teenimisest tüdinedes külastama liberaalset Bahreini, kus saab rahulikult pummeldada ning tüdrukudki on seal võrratult lahkemad.
Kellel siis ikkagi on kõige pikem?
Sama palju, kui on tõde nimetuses Saudide riik, on ka tõde nimetuses naftariik. Ja sellest paljud hädad algavadki. Esiteks, bensiinil on üks suur viga, see ei kõlba juua. Nii maksab 1 liiter joogivett neli korda rohkem kui 1 liiter bensiini. Ja nii oli see kõrge naftahinna ajal! Teiseks, saudid püstirikkaks teinud nafta on kaasa toonud keerulise küsimuse, kuidas seda sülle voolavat raha raisata. Võib öelda, et selles on saudid hätta jäänud ja see on nende suurte murede allikas. Riigis on aga rohkem kui sada tuhat perekonda, kes on dollarimiljonärid.
Saudide rahakulutamise viisid on kaamelite võiduajamise ning isiklike losside ja paleede rajamise kõrval sumbunud asjadesse, mis on kindlaks laostumise märgiks. Seda võiks kokku võtta võistlusena, kes ehitab kõige kõrgema maja, kes ostab kõige pikema jahi ja kes omandab ägedaima jalgpalliklubi. Kõiges selles ei saada neid edu.
Prints Al Waleed bin Talal alustas Jeddakisse Punase mere äärde maailma kõrgeima pilvelõhkuja ehitamist. Eesmärgiks on purustada 1 kilomeetri kõrguse piir. Ehitus peaks valmima 2020. aastal ja see läheb maksma 1,2 miljardit dollarit. Nüüd on aga jaapanlased teatanud Tokyo lahte 1,7 kilomeetri kõrguse pilvelõhkuja rajamisest.
Kuningas Fahd uhkeldas maailma pikima luksusjahiga (147 meetrit), kuni Vene oligarh Roman Abramovitš oma 155 meetri pikkuse jahiga ta üle lõi.
Veelgi halvem olukord on jalgpalliklubidega. Kui Araabia Ühendemiraatide kuninga perekonna liige šeik Mansour bin Zayed al Nahyan ostis Manchester City, et konkureerida Inglismaa meistritiitli pärast Abramovitši Chelseaga, siis saudidel pole jalgpalli osas mitte midagi ligilähedast vastu panna.
Kõik on halvasti ja keegi ei tea, mis siis veel juhtub, kui naftaajastu otsa saab.