Kui 1979. aasta islamirevolutsioon Iraanis oli mõnede ajaloolaste järgi viimane 20. sajandi ideoloogiline revolutsioon, siis praegust opositsioonilist Rohelist Liikumist võib liigitada üheks esimeseks mitte-ideoloogiliseks 21. sajandi kodanikuliikumiseks. Erinevalt eurooplasest ei seostu roheline värv iraanlasele mitte loodushoiu, vaid islamiga, siinses kontekstis täpsemalt poleemikaga islami rolli üle.
Miitingule sms’iga
Enne presidendivalimisi eelmise aasta 12. juunil oli väga raske ette näha, et sellel maal tekib peatselt niivõrd tugev poliitiline liikumine, mida kutsutakse ka Roheliseks Laineks. See on liikumine, mis läks ilma ühegi partei või kaubandusühenduse toetuseta, ilma tugeva ja karismaatilise juhtkonnata, otsekohe pärast valimistulemuste väljakuulutamist, miljonite kaupa meelt avaldama president Mahmoud Ahmadinejadi vastu.
Roheline Laine ei ole traditsiooniline liikumine hierarhilise juhtkonna ja tugeva poliitilise distsipliiniga. Roheline Liikumine kasutab põhiliselt moodsaid kommunikatsioonivahendeid, et anda edasi oma sõnumeid, ideid ja poliitilisi seisukohti. Nende vahendite seas on internet selle liikumise võimukeskus, mis Facebooki, blogide, Twitteri, Youtube’i või Yahoo Messengeri abil organiseerib meeleavaldusi ning on edukam kui ükski traditsiooniline kaubandusühing. Interneti kasutamise kõrval on ka tekstisõnumid muutunud selle liikumise jaoks väga oluliseks, võimaldades levitada olulisi teateid või uudiseid inimestele mobiiltelefonide kaudu. Nõnda võidakse kutsuda rahvast miitingutele, istumisstreikidele ja meeleavaldustele või lihtsalt suurendada teadlikkust liikumisele oluliste uudiste suhtes. Info vool on elutähtis Iraani Rohelise Laine jaoks. Allpool toome mõningaid konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas need instrumendid otseselt mõjutavad seda poliitilist liikumist.
Facebook võimaldab teatavasti oma kasutajatel luua gruppe, mis ühendavad inimesi, kes on huvitatud teatud teemadest. Iraani Rohelise Liikumise heaks on loodud enam kui sada noorte toetajate gruppi. Need grupid, millest igaüht administreerib mõni üksikisik või tiim, saadavad teateid kõigile grupi liikmetele, kutsudes neid meeleavaldustele, kirjutama alla petitsioonidele, korraldama üldstreike jne. Facebooki teine oluline teenus on selle roll info vahendajana.
Kuna Iraani valitsus tsenseerib paljusid veebilehti, on selle riigi kodanike jaoks oluline ligipääs BBC Persian, Radiofarda ja Radiozamaneh’ lehekülgedele Facebooki kaudu. Nõnda saab Facebookist aktiivne meede valitsuse tsenseerimise vastu.
Youtube
Youtube’il on oma loomuse järgi pildilise info kandefunktsioon ja Roheline Liikumine kasutab selle võimalusi kahel eri viisil: a) et edasi anda meeleavalduste ja tänavalahingute ülesvõtteid, mida valitsuse piirangute tõttu ajakirjandusele ei saa näidata ametlikes infokanalites ja b) üles laadimaks videoid reformistlike liidrite või Iraani päritoluga intellektuaalide kõnesid, kes elavad välismaal. Nõnda saab see otsese kommunikatsiooni vahendiks intellektuaalide ja masside vahel.
Twitteril on märksa piiratum roll, kuid see on sama oluline. Seda kasutatakse eriti pingelistel hetkedel, kui opositsiooni meeleavaldused satuvad vastamisi politseiga. Twitteri kaudu saadavad meeleavaldajad üksteisele teateid selle kohta, millises linna osas on politsei hakanud seda maha suruma, millises haiglas on parajasti võimalik saada arstiabi, ilma et sind ähvardaks arreteerimine või isegi millistesse majadesse teatavas piirkonnas dissidentlikud protestijad saavad minna märulipolitsei eest varjule.
Weblog
Weblog on arvatavasti kõige klassikalisem Rohelise Liikumise kasutatavatest raamistustest. Blogija töötab harilikult ajakirjanikuna, et avaldada hetke kõige olulisemaid uudiseid. Nendest blogidest tulevad sageli huvitavaid uudiseid, mis annavad teada Iraani poliitilise võimu tagapõhja kohta, sest nii mõnigi blogija pärineb poliitikute endi seast, kellel on ligipääs olulistele allikatele. Mõned blogid töötavad uudiste kogujatena.
Üks nendest, hetkel kõige populaarsem, on “Balatarin”, mis kogub uudiseid erinevatest blogidest ja seab esiritta need, mida kõige rohkem on klikitud. Selline süsteem loob tõhusa kommunikatsiooniahela.
Liikumise ambitsioonid
Viimaste kuude jooksul on Roheline Laine loosungite kaudu selgesti sõnastanud oma eesmärgid – poliitiliste vabaduste ja kodanikuõiguste tunnustamine valitsuse poolt, religiooni eraldamine poliitikast ja moodsa poliitilise süsteemi loomine, mis oleks võimeline üleilmastunud maailma uutele väljakutsetele vastama ja ravima maa haiget majandust. Seetõttu põhineb liikumine realistlikul, mitte ideoloogilisel alusel. Liikumisel on ambitsioon viia Iraan välja sügavast poliitilis-majanduslikust ja sotsiokultuurilisest madalseisust, kus ta on kaua aega viibinud. Seejuures näeb ta vabaduses ja antidespotismis peamisi teid, kuidas neid eesmärke saavutada.
Lõpuks tuleb rõhutada, et liikumine on üsna noor, võimeline dünaamiliselt muutuma ja seetõttu ei ole üllatav, kui lähemas tulevikus muutuksid Rohelise Laine seisukohad veelgi radikaalsemaks kui praegused. Roheline värv, mille liikumine on enesele tunnuseks valinud, on endiselt omane islamile, seetõttu on tema tegevuse kontekst endistviisi “Islamivabariik”. Aga kui rahulolematus suureneb, protestid laienevad ja repressioonid kasvavad, võivad uuendusmeelsed juhid nagu Karroubi ja Mousavi pidevalt areneva liikumise seisukohtade väljendamisel suurtesse raskustesse sattuda.
Liikumine võib samuti leida ja hakata toetama liidrit endi hulgast ja muutuda täiesti ilmalikuks liikumiseks ilma mingi tunnusvärvita, üritades saavutada Iraanis tõeliselt esinduslikku valitsust.
* * *
Iraani loosungid
ÜLESKUTSETE KATEGOORIAD: Kuidas ja milliste üleskutsetega täna iraanlasi protestima kutsutakse?
Kuna Roheline Laine on poliitiline jõud, mis on tekkinud iseenesest Iraani sotsiaalse elu pinnalt, ühendab see ühiskonna väga erinevaid kategooriaid: naisi, noori, üliõpilasi, usklikke ja mitteusklikke erinevatest sotsiaalsetest kihtidest. See on väga suur rahvaliikumine, kuid ilma tugeva liidri või juhtkonnata, kes annaksid ettekirjutusi. Sellepärast on loosungid, mida uuendusmeelsed protestijad on kasutusele võtnud, viimastel kuudel väga olulised allikad selle liikumise poliitiliste ideede ja sihtide kohta. Kasutatavad loosungid võib jagada kolme suuremasse kategooriasse:
1) sisepoliitika
2) välispoliitika
3) muutused ja poliitilised väljavaated.
Sisepoliitilised loosungid
Sisepoliitilisi loosungeid võib näha järgnevaid: “Surm diktaatorile!”, “Valetaja, kus on su 62 protsenti?”, mis viitavad Ahmadinejadi väidetavale toetusele ja võltsitud valimistulemusele. Need kriitilised loosungid saadavad selge sõnumi Mahmoud Ahmadinejadi valitsusele, mida nimetatakse diktaatorlikuks ja illegitiimseks, ning esitavad uusi väljakutseid presidendile. Loosungid nagu “Karroubi tuleks arreteerida, meie raputame Iraani” näitavad jätkuvat toetust Ahmadinejadi varasematele reformistlikele võistlejatele Mir Hossein Mousavile ja Karroubile, poliitiliselt esileküündivatele kujudele, keda liikumine toetab, ilma et nad seda liikumist ise juhiksid.
Välispoliitiline kategooria
Välispoliitika kategooria alla kuuluvad tähelepanuväärsed loosungid nagu “Surm Hiinale”, “Surm Venemaale” ja “Ei Gazale, ei Liibanonile, mu elu on pühendatud Iraanile”. Need loosungid saadavad väga tugeva sõnumi tavapärasele Islamivabariigi välispoliitikale. Need on kaugel islamiriigi klassikalistest loosungitest nagu “Surm Ameerikale” ja “Surm Iisraelile”. On samuti oluline märgata, kuidas Roheline Liikumine peab oma vaenlaseks Venemaad ja Hiinat, president Ahmadinejadi valitsuse suurimaid toetajaid. Isegi Palestiinat ja Liibanoni toetavat poliitikat kritiseeritakse tugevasti: liikumine ei toeta poliitilist ja majanduslikku abi, mida Islamivabariik annab rühmitustele nagu Hezbollah ja Hamas. Kumbagi nendest rühmitustest ei pea reformimeelsed toetuse vääriliseks: esiteks sellepärast, et nad toetavad Iraani valitsust ja teiseks, et nad saavad Islamivabariigilt suuri summasid abirahadena, samal ajal kui iraanlased ise elavad rasketes majanduslikes oludes.
Loomingulised vaated
Kolmandas kategoorias võib märgata loomingulisi ja intuitiivseid ideid uuendusmeelse Iraani jaoks: “Sõltumatus, vabadus ja Iraani Vabariik”; “Meie oleme aarialased ja me nõuame usu eraldamist poliitikast”; “Teie, riigipöörajate valitsus, need on viimased hoiatused, Iraani roheline armee on valmis rahvuslikuks ülestõusuks”. Rohelise Laine üks põhilisi eesmärke on saavutada religiooni eraldamine poliitilisest sfäärist, mille tulemusena sünniks ilmalik riik. Nagu esimesena mainitud loosungis, soovib liikumine “Iraani Vabariiki”, mitte “Islamivabariiki”, mida määratletaks ilmaliku ja demokraatlikuna, ning mis samas põhineks pärsia ja mitte araabia-islami identiteedil. Teises tsiteeritud loosungis leidub viide pärslaste aaria päritolu kohta, millel pole siin rassistlikku kaastähendust, pigem on see viide, kuidas liikumine soovib ümber hinnata rahva identiteeti islamipärasest pärsialikuks.
Viimasena mainitud loosungis leidub Rohelise Laine selge hoiatus valitsusele: roheline armee on valmis üldrahvalikuks ülestõusuks ja rahumeelsed protestid võivad peatselt muutuda rahva tõeliseks ülestõusuks.