Viimasel ajal on Eestimaad üllatanud mitmed intellektuaalselt huvitavad mõtted, mis tabavad meie päid nagu raheterad maasikapõldu. Kibedas enesepiitsutamistuhinas otsitakse lunastust eelneva paari aasta hea elu eest. Õiglaseks karistuseks uue külmkapi ja eelmise talve päikesereisi puhul peaks olema tulevikus Õllesummer ilma õlleta, auto peab sõitma ilma bensiinita, seljas tuleb kanda vaid üle-eelmise moekollektsiooni takuseid kampsuneid (eriti hea, kui need on muretsetud kirbuturult) ning vorst peab olema kõige odavam ja tehtud paberist. Seda mõtteviisi jätkates peaks tulevikus teater sündima ilma näitlejateta (äärmisel juhul on Vabadussamba püstitamise päeval lubatud monoetendused) ning rockkontserdid olgu üksnes unplugged versioonid.
Kultuuri Keskusel on hea meel, et üldine süütunne ei ole tabanud kultuuriga tegelevaid inimesi. Eestis sünnib palju huvitavat ja omapärast nii lihtsama kui ka nõudlikuma maitsemeelega tarbijale. Laval on inimesi, seintel ripub pilte ja kinos müüakse popkorni. Elu läheb edasi. Ole ainult mees ja leia üles see, mis sulle sobib ja sulle mõeldud on. Pole mõtet istuda õhtul pimedas kodunurgas ja peksta lapsi selle eest, et nad vetsus tule põlema jätsid – palju teraapilisem on minna ja otsida üks meelepärane kontsert, etendus või film. Ja kui ilmtingimata peab kodus istuma, siis seda on mõnus teha värske ja trükimasina järgi lõhnava raamatu seltsis. Ka Kultuuri Keskus on igati teraapiline lugemine.
Kultuuri Keskus on tänuväärne abimees nendel otsingutel. Me üritame anda igakuiselt ülevaadet sellest, mis toimub Eesti kultuuris ja ka pildikesi sündmustest, mis toimuvad kaugemal. Et eesti inimene ei peaks masendunult kodus istuma, vaid leiaks huvitavat tegemist. Meil on hea meel, et enamus kultuuriasutusi on meie ideest kinni haaranud ning ajaleht on saadaval juba ligi neljakümnes suurimas vaimutemplis üle Eesti suunates teatris käivaid huvilisi värskele näitusele ning kinokülastajaid kaunis võsas toimuvale kontserdile. Kultuuri Keskuse ideega ühinenud partnerid on mõistnud, et ühiselt on võimalik kõige tõhusamalt laiendada inimeste hulka, kes kultuuri tarbivad ning läbi selle leida endale uusi sõpru. Ja ka vaenlasi. Mida vähem ükskõikseid seda parem kõigile – saab parema teatri, saab põnevama kontserdi, saab tolerantsema riigi.
Kultuuri Keskuse tegijatel on eriti hea meel, et meie pingutused lähevad korda ka meie lugejatele. Enamikes kohtades, kus ajalehte võtta saab, on see otsas juba mõne nädalaga. Kui me lehe uue kontseptsiooniga lagedale tulime, võtsime endale mõttes sada kriitikavaba päeva, et veenduda, kas meie idee on elujõuline. Praegu oleme veendunud, et Kultuuri Keskus on leidnud oma koha kultuuritarbija südames ja vetsus (väike vihje:- katsetused on näidanud, et kõige muu võimaliku kõrval on arvestatav ajalehe lugemise meetod koduses käimlas — artiklid on paraja pikkusega ja kraami jätkub peaaegu terveks kuuks). Juba sügisest kahekordistame oma tiraazhi, et see ei muutuks defitsiidiks. Sest kultuur ei tohi olla defitsiit.
Kriitikavaba aeg on otsas. Kirjutage meile, mis teile meeldib meie lehes ja mida me saaksime teha paremini. Kirjutage ka sellest, kui kusagil on sündimas midagi sellist, mis võiks huvi pakkuda. Uskuge, Kultuuri Keskusele meeldib suhelda. Teeme üheskoos parema lehe.
PS: Lubage siinkohal ka lühike isiklik sõnum kõigile meediaagentuuride projektijuhtidele ja meediaplaneerijatele. Kultuuri Keskus on tänuväärme meediakanal 200 000 inimeseni jõudmiseks, kes Eestis tarbivad kultuuri – käivad vähemalt kord kuus teatris, kontserditel, muuseumides ning ostavad raamatuid. See on ostujõuline ja reklaamiandjatele vajalik sihtrühm. Isegi kui te mingis hullusehoos hääletasite Eurovisiooni vaadates Aserbadzhaani poolt või sattusite enesele teadmata Meie Mehe suvetuurile, siis indulgents on saadaval:- planeerige Kultuuri Keskus ühe kanalina kampaaniate meediaplaanidesse ja teie karma saab palju puhtamaks. Ning Juku-Kalle, Marek ja co saavad paberist vorsti osta.