Venemaal olles – viibin seal aga võrdlemisi sageli – pakub mulle alati huvi kuulata lihtsate inimeste ütlusi sealse igapäevaelu, töö, palkade ning muidugi poliitika ja poliitikute kohta. See on just nagu lihtne sotsioloogiline uuring.
Keskmisel venelasel on tavaliselt negatiivne või üldjoontes negatiivne hoiak keskvõimu suhtes. Huvitav on see, et ei sõimata mitte ainult valitsust (bürokraadid, müüdavad hinged, vargad), parlamenti (istuvad terve päeva, mitte midagi ei tee, mölalõuad), vaid ka president Vladimir Putinit. On ju viimane ometi kõikide ametlike sotsioloogiliste küsitluste järgi Venemaa kõige populaarsem poliitik, keda toetab enam kui 60 protsenti elanikkonnast.
Viimatiöeldu on teravas kontrastis sellega, mida võib kuulda tänaval ja ühistranspordis. Ma pole oma reisidel näinud ühtegi inimest, kes oleks öelnud: “Jah, Putin on minu president.”
VIRTUAALSE VENEMAA ISELOOM
Vene presidendi kõige jubedamat iseloomustust kuulsin Sõktõvkaris. Tuttav tütarlaps Olga ütles tema kohta: “Ta sarnaneb rotikuningaga.” Tuntud kirjanik Viktor ?enderovit?, seesama, kes tegi NTV-s saadet “Nukud”, võrdles Putinit Hoffmanni väikese Zachesega.
Hotelli naastes kuulsin ma iga kord TV saatejuhtide reipaid hääli, mis kõnelesid uutest ehitustest, tehastest, SKT hoogsast kahekordistamisest. Ja tingimata presidendi kohtumistest ühe või teise kuberneriga, intelligentsiga, koolilastega, üliõpilastega. Päeva jooksul nähtud reaalsus ei langenud mitte milleski kokku telepildiga. See tähendab, ametlik informatsioon ja rahvalik info erinesid põhimõtteliselt.
Lõpuks tulin sellisele järeldusele: samal ajal eksisteerib kaks Venemaad – üks reaalne, käegakatsutav, ja teine virtuaalne. Ma ei räägi muidugi millestki elektroonika või arvutitega seonduvast.
Siinkohal tuleks seletada. Asi on nii, et Vladimir Putini lähiringi kuuluvad inimesed on professionaalid, kes alustasid oma karjääri 90ndate alguses kõikvõimalikes reklaamibüroodes ja PR-kampaaniates (nimetan neid naljatamisi “piaristideks”). Nende peamiseks eesmärgiks oli sealjuures mõistagi veenda ostjat ostma üht või teist toodet võimalikult suurema summa eest ja võimalikult suuremas koguses. Tulles tööle presidendi administratsiooni, tõid nad oma meetodid siia üle. Olulisimaks, ainukeseks tooteks, millega nad nüüd tegelevad või mida, nagu Venemaal praegu öeldakse, “pööritavad”, on Vladimir Putin.
PUTINIGA KOKKU LEPPIMATA EI SAA
Kui kirjanikel õnnestub luua oma maailm, saavad nad selle eest tavaliselt Nobeli preemia. Presidendi administratsioon loob täpselt samamoodi oma maailma. See on Venemaa projektsioon, nagu seda tahaksid näha selle maa elanikud. Selles ideaalmaailmas on kõik juba hästi. Rahulolevad õpetajad, rõõmsameelsed arstid, sõbralikud koolilapsed. Selles maailmas ei eksisteeri jäätunud Korjakkiat ega üleujutatud Primorjet. Siin laulab steppide poeg kalmõkk koos mägede poja dagestanlasega, heledapäine venelane aga naeratab ning ühineb nende lauluga. Pensionäridel on jäänud õnneni kõigest üksainus samm. Muidugi võib Putini abilistest aru saada – virtuaalset maailma on võrratult lihtsam luua kui reaalsust.
Ja muuseas, mis veel – virtuaalsel Venemaal võib igaüks saada riigiduuma saadikuks. Kuid see on kõigest karmi reaalsuse projektsioon.
Toosama ülalmainitud Viktor ?enderovit? otsustas minna poliitikasse ning seadis oma kandidatuuri üles ühes Moskva kõige tuntumas ringkonnas – ülikooli omas. Nagu sellistel puhkudel kombeks, asus ta tegema oma valimiskampaaniat, tellis plakateid, kohtus potentsiaalsete valijatega. Tegi avalduse, et on sõltumatu, demokraatlik, liberaalne ning praeguse monopoolse parteivõimu ja isegi president Putini enda poliitika vastane. Ja tal tekkisid kohe probleemid, raadiosse teda ei lasta, televisiooni samuti mitte. Esineda võib ta näiteks sellises kanalis nagu RTVi. Tõsi küll, Venemaal seda vaadata ei saa, ainult Ameerikas ja Euroopas, aga see on juba tühiasi.
ADMINISTRATSIOONI ÄHVARDUSED
Ja siis äkki helistab ?enderovit?ile Aleksandr Levin, tema kunagine kolleeg NTV-st, ja kutsub teda kallisse restorani. Söömaaja lõppedes uurib ülimalt intrigeeritud ?enderovit?, et milles asi, mispärast selline tasuta lõuna. Kolleeg, kes kuulub muuseas presidendi lähikonda, ütleb, et on sõbra pärast mures. Nagu Viktor ?enderovit? ise pärast rääkis, tahtis Levin panna teda mõistma presidendi administratsiooni nimetute töötajate muret ja hämmeldust seoses tema duumasse kandideerimisega. Tsiteerides: “Presidendi administratsiooni nimetud töötajad on talunud ja nõus taluma teda kui ajakirjanikku, kuid leiavad, et poliitika on siiski “nende territoorium”, kuhu on kategooriliselt keelatud tungida ilma nende nõusolekuta”. Aga juhul kui tema, ?enderovit?, on otsustanud hakata tegelema poliitikaga, peab ta nende inimestega ühendust võtma ja hakkama “läbi rääkima, nii nagu teevad kõik”.
Levin selgitas, et tema arvates – ja tema nimetute kaaslaste arvates – leidub presidendi administratsioonis inimesi, kes praegustel asjaoludel on võimelised minema äärmuslike tegudeni ?enderovit?i ja tema pereliikmete suhtes. Ja tõi näiteks võimaliku autoõnnetuse kandidaadi naisega.
Kommentaarid on siinkohal mõttetud. Jääb vaid üle oodata 4. detsembrit, kui peavad toimuma valimised. Ootame ja vaatame.