Venemaa valimistega kaasneb peaaegu iga kord üks ja seesama jama ning selle jama nimi on Vladimir T?urov. Kui maailmas korraldataks valimiste läbiviija antikangelase konkurss, oleks T?urov üks auhinnakandidaate. Aga T?urovi käes on pikksilm, mis tema enda sõnul näitab kõige õigemat tulevikku. Ja olevikku.
T?urov tembutab jälle
Putin leiutas konstruktsiooni nimega tandem. Sinna valis ta Dmitri Medvedevi, kelle pani korraks presidendiks ja proovis ise peaministri ametit. Ei meeldinud, otsustas jälle presidendiks hakata. Võib-olla siis Medvedev on riigi teine mees.
Mis oleks kogu võimupartei Ühtne Venemaa ilma valimiskomisjoni juhi Vladimir T?urovita? Vaieldamatult võib teda oma kaalult pidada riigi tähtsuselt kolmandaks meheks. Sest valimiskomisjon teeb Venemaal valimised, ei registreeri valimistele neid, kes võimudele ei sobi, lükkab tagasi kõik tõendid valimiste võltsimise ja sohitegemise kohta ning valdab häälte kokkulugemise protseduuri. Mäletate, kuidas ütles omal ajal seltsimees Stalin: “Tähtis ei ole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kes hääled kokku loeb!”
T?urov on hariduselt füüsik. Pärast ülikooli lõpetamist kuni 1990. aastani töötas T?urov oma erialal, kosmoseaparatuuri konstrueerimisbüroos Integral.
Venemaa poliitilise eliidi kujunemise eeldustest on olulisel kohal olnud tutvus Putiniga. T?urovil on sellega kõik korras. 1991. aastal kutsuti T?urov tööle Peterburi linnavalitsusse, välissuhete komiteesse SRÜ ja Baltimaadega sidemete arendamise peaspetsialistiks. Tema otsene ülemus selles ametis oli Putin. Nende kabinetid olid kõrvuti, Putinil naiste WC vastas, T?urovil paar meetrit sellest eemal.
Aastal 2007| saabus hetk, kus Putini re?iimil oli vaja valimisseaduses hakata kruve kinni keerama. Selle tulemusena kaotati valimislehelt lahter “kõigi vastu”, tõsteti valimiskünnist 7%-le, viidi sisse valimiste tagatisraha süsteem väga suurele summale, tõsteti partei liikmete miinimum 50 000 inimesele jne. Valimiskomisjoni etteotsa sobis absoluutselt kuulekas T?urov.
Välisvaatlejad välja
T?urovi eriline kirg näib olevat võitlus kõikvõimalike välisvaatlejatega. Neid ta lausa vihkab. Ei ole erandiks ka praegused valimised Riigiduumasse. T?urov saatis prokuratuuri ja välisministeeriumisse pöördumised, milles võetakse luubi alla Moskvasse saabunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) valimiste eelvaatlemise missiooni tegevus ja avaldused. T?urovi arvates on see vastuolus Venemaa seadustega. Ta toob välja, et delegatsiooni liikmed markeerisid end kui vaatlejad, kuid nende akrediteerimist pole valimiskomisjon veel otsustanud. Teiseks ei meeldi T?urovile, et missioon levitas ingliskeelset pressiteadet selle kohta, et kandidaatidele on meedia muutunud küll kättesaadavamaks, kuid probleem on ebavõrdsete võimalustega. Kolmandaks ei meeldinud valimiskomisjoni esimehele missiooni pressikonverentsil Rootsi europarlamendi saadiku Mariette de Purbe-Lundini toodud näide administratiivse ressursi kasutamisest. Nimelt on valimiskomisjoni inimesi valima kutsuvad plakatid äravahetamiseni sarnased Ühtse Venemaa valimisplakatitega, mida on kogu Venemaa täis riputatud. T?urov viitab, et kõigis neis küsimustes tohib Venemaa seaduste järgi avalikult arvamust avaldada alles pärast valimisi!
Kirjas välisministeeriumile teatab T?urov, et pöördus välisvaatlejate toime pandud Venemaa seaduste rikkumise asjus prokuratuuri. Ta ütleb, et vastavalt seadusele võib valimiskomisjon välisvaatlejale keelduda akrediteeringust, kui tema tegevus loob ähvarduse Venemaa suveräänsusele, julgeolekule, territoriaalsele terviklikkusele, rahvuslikule ühtsusele või riigi rahvuslikele huvidele.
PACE eelvaatlemise missiooni juht, Hollandi parlamendisaadik Tini Koks ei arvanud T?urovi pöördumistest eriti midagi. Ta ütles ainult, et kui temale või mõnele teisele delegatsiooni liikmele keeldutakse valimistel vaatlejastaatuse andmiseks akrediteeringust, siis keeldub terve missioon. Koks siiski lootis, et nii kaugele asi ei lähe, kuna nende kutsujaks oli siiski Riigiduuma, mitte T?urov.
Eliidile seadused ei kehti
Kui Putini võimuaastatel kujunenud re?iimi kohta kasutada suurejoonelisemat väljendit putinism, siis on selle üheks omaduseks üdini lojaalsed ?atraabid kohtadel, kes võivad teha, mida tahavad. Aga niipea, kui nad kõige-kõigemat ülemust kas või natukenegi kritiseerida julgevad, on arm nende pea kohalt kadunud ja Kremli tornide tagant paistab kättemaks. Reeturi palk on teadagi mis. Oled aga ülemustele lojaalne ja kindlustad putinistliku re?iimi jätkumist, võid kohaliku ülemusena enesele paljutki lubada.
Üks hea tuttav ajakirjanik rääkis loo, mis seda kõike suurepäraselt iseloomustab.
Paar kuud tagasi saatis üks interneti väljaanne Novoku?netskis selle linnapeale pöördumise. Selles tuletati linnapeale meelde tema pöördumist linnakodanike poole seoses kütteperioodi algusega. “See on kahtlemata väga oluline sündmus linnarahva jaoks ning meie otsustasime selleks puhuks kohale tulla ja teie pöördumise salvestada,” kirjutasid ajakirjanikud pöördumises Novoku?netski linnavõimudele. Edasi kurdetakse pöördumises selle üle, et linnapea ihukaitsjad nõudsid kõigilt ajakirjanikelt enne tema kabinetti sisenemist mobiiltelefonide äraandmist – linnapea korraldusel.
Ajakirjanikud teatavad pöördumises isegi veidi pugejalikult, et nad mõistavad mobiiltelefonidega linnapea kabinetti sisenemise keeldu, sest mitte kõik seal räägitu ei pruugi olla kõigi kõrvade jaoks. Kuid ajakirjanikud tulid ju salvestama linnapea avalikku pöördumist linnarahvale!
Vastuseks teatas pressiesindaja, et sellise urgitsemisega saavutatakse ainult tüli linnavalitsusega.
Kahe kuu pärast ilmus linnapea kodulehel pöördumine tema asetäitja Rokkeli allkirjaga.
“Lugupeetud toimetus! Teie pöördumine pretensioonidega mobiiltelefonide kasutamise kohta linnapea kabinetis on läbi vaadatud. Linnapea korraldusel informeerin teid, et linnavalitsuse hoonesse lubamise kord on kehtestatud linnavalitsuse määrusega nr 2 12.03.2004| ja linnavalitsuse hoonesse sissepääsu re?iim linnavalitsuse määrusega nr 87 03.09.2010|. Linnapea kabinet kuulub kategoriseeritud obkjektide nimistusse ja kooskõlas antiterroristliku kaitstuse nõudmiste kindlustamise instruktsiooniga on mobiiltelefonide kasutamine linapea kabinetis keelatud.”
Muidugi võiks küsida, kuidas mingi linnavõimu välja antud määrused ja instruktaa?id on kooskõlas Venemaa seadustega ajakirjanduse kohta, kuid siin on kommentaarid liigsed, nagu öeldakse.
***
Mürgise aastapäeva puhul
RIIK JA MAFFIA: Tminoff meenutab, et FSB endise ohvitseri Litvinenko mürgitamisest möödub viis aastat.
23. novembril 2006| suri FSB* endine ohvitser südame puudulikkuse tagajärjel. Õnneliku juhuse ja ameeriklaste abi tõttu sai teatavaks, et Litvinenko mürgitati üliharuldase Poloonium-210 radioaktiivse isotoobiga.
Üldise arvamuse kohaselt peetakse Litvinenko mõrvariks endist FSB kaastöötajat Andrei Lugovoid, kellega koos Litvinenko Londonis mürgitatud teed jõi. Britid nõudsid ka Lugovoid Venemaalt välja, et ta saaks Londonis kohtu ette astuda, kuid Vene pool keeldus ning Lugovoi on oma süüd kategooriliselt eitanud. Praegu on Lugovoi Riigiduuma saadik ?irinovski partei fraktsioonis.
Brittidel on kuidagi läinud korda hankida isegi saateleht poloonium-210 transportimisel Balakovski aatomielektrijaamast Moskvasse FSB uurimisinstituuti. Briti politseiuurijad on kuninglikule prokuratuurile üle andnud veel täiendavaid süütõendeid, mis lubavad kaljukindlalt Lugovoile esitada süüdistuse mõrvas.
Kuid kohtuprotsessist hoopis sensatsioonilisem oli mürgitatud endise vene luureohvitseri lese Marina Litvinenko ülestunnistus, et tema mees töötas Briti luure kasuks.* Nüüd on Litvinenkoga tihedalt kokku puutunud inimesed veidi enam sellest seigast suud paotanud.
Litvinenko sattus Venemaal võimude ebasoosingusse sellega, et ta hakkas avalikult rääkima Venemaa eriteenistuste ja organiseeritud kuritegevuse tihedast läbipõimumisest. Selle eest ähvardati teda isegi vangistusega ning 2000. aastal otsustas ta koos perega põgeneda välismaale. 2002. aastal hoiatas Litvinenko oma kirjutises, mis avaldati USA suurlehes The Washington Post, et Ameerika uued partnerid terrorismivastases võitluses tegelevad selle ülla eesmärgi fassaadi taga ka muuga. Litvinenko andmetel olid FSB kõrged ülemused seotud Afganistani põhjaalliansi komandöridega ühise narkoäri kaudu. Ilmselt pälvis see kirjutis Briti luureametkonna tähelepanu.
Aleksandr Goldfarb on kirjutanud Litvinenko mõrvamisest raamatu ja tema arvates hakkas Litvinenko Briti luure jaoks töötama 2003|. aastal.
2008|. aastal kirjutasid Hispaania ajalehed, et just Litvinenko mängis olulist rolli operatsiooni “Troika” (aastatel 2003|-2008|) läbiviimises, mille tulemusena arreteeriti ligi 20 vene kuritegelike grupeeringute liiget. Goldfarbi arvates võiski just Hispaania operatsioon Litvinenkole saatuslikuks saada. Hispaanias ujus välja nn Peterburi jälg. Seal sisse seadnud kurjategijad kuulusid Tambovi grupeeringusse. Aga just sidemetes selle grupeeringuga kahtlustatakse Putinit, kui ta töötas Peterburi linnavalitsuses välissuhete valitsuse juhina. Teine liin puudutab neid Hispaanias arreteeritud Tambovi grupeeringu liikmeid, kes otseselt kuulusid Putini lähikonda – kurikuulsa suvilakooperatiivi Ozero* juhatuse esimees, samuti Peterburi naftakompanii direktorite nõukogu esimees Vladimir Smirnov. Naftakompanii asepresidendiks oli aga Tambovi grupeeringu teine juht Vladimir Kumarin (Kum).
***
VÄIKE SELETAV SÕNASTIK
Unser ist die Zukunft – Hüüdlause “Tulevik on meiega” on algselt pärit Hitlerjugendi hümnist ja see loosung meeldis väga ka Adolf Hitlerile.
Holujevo – tuntud rokkmuusiku Andrei Makarevit?i Putinist tehtud laulus oodatakse riigijuhti provintsilinna Holujevosse, mille nimi on tuletatud sõnast “holui”, mis tähendab lakeid, absoluutselt kuulekat inimest.
FSB – Federalnaja Slu?ba Bezopasnosti – Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus. Eraldi ametkond on välisluure SVR (Slu?ba Vne?nei Razvedki).
Briti luureametkonnad MI-5 ja MI-6 – brittidel on kaks luurele pühendunud eriteenistuse ametkonda – välisluure MI-6 ja vastuluure MI-5.
Suvilakooperatiiv Ozero – 10. novembril 1996. aastal asutati Leningradi oblasti Priozerski rajoonis (Solovjovka küla Karjala maakitsusel) suvilakooperatiiv Ozero. Kooperatiivi asutajate ringi kuulus vaid kaheksa meest: Vladimir Putin, Vladimir Jakunin, Vladimir Smirnov, Andrei Fursenko, Sergei Fursenko, Juri Kovalt?uk, Nikolai ?amalov ja Viktor Mjat?in. Putini Moskvasse siirdumise järel said kõigist kooperatiivi liikmetest kas mõjukad ametnikud või ärimehed. Kõik nad on tänaseks miljardärid.