Venemaal usuvad venelased enamasti, et kõigis riigi hädades on süüdi kas: a. kommunistid, kes 1917. aastal riiki pöörasid või b. juudid ja viimased 15 aastat lihtsalt välismaalased (eriti jänkid), kes Venemaa üles ostavad. Läbi aegade on venelastele tundunud, et keegi on Venemaa maha müünud. Vova Khavkin peab hädade põhjuseks õigeusu kirikut, mis loeb igasugust edukust traditsiooniliselt patuks.
Meie vestlus Vovaga algab sellest, et ma väidan: “kõik “esimese kolonni” bol?evikudkommunistid, kes 1917. aastal võimu haarasid, olid juudid: Trotski, D?er?inski, Kamenev, Zinovjev, Lunat?arski, Volodarski, isegi Beria. Senini ainsana, kellel avalikkuse ees autoriteeti, on julgenud seda väita Aleksandr Sol?enitsõn.
“Olid juudid, kes tahtsid olla venelased,” ütleb Vova. “Tollased kommunistid ja sotsiaaldemokraadid olid ortodokssest judaismist ära pöördunud, kelle eesmärk oli Venemaa ühiskonda pääseda. Nad ei teinud revolutsiooni kui juudid, nad olid Vene revolutsionäärid.”
Vova vanaisa oli juudi sotsialistliku partei Bundi liige. Vova kasvas üles põlises Peterburi haritlaste, täpsemalt professorite perekonnas. Lapsepõlves polnud mul ühtegi venelasest sõpra, ütleb Vova. “Ainus venelane, keda ma teadsin, oli teenija,” lisab ta.
***
Kõik teavad venelaste antisemitismi. Süüdistavad juute. Ometi kõik revolutsionäärid olidki juudid.
Välja kasvanud juudi kogukonnast?
*
Isegi Uljanov?
Etniliselt. Aga Eestiga puhtalt seoses oli Joffe. Lõppude lõpuks mees, kes pidas Tartu rahu läbirääkimisi. (Vene delegatsiooni juht – toim.). Aga oli ka lätlasi.
*
Mina sain kokku üle 50 juudi nime. Peale selle internatsionaali juhid, kes tegid revolutsiooni Ungaris, Saksamaal ja mujal. Nagu Bela Kun.
Ungaris 1919. aasta revolutsiooni – kommuuni 41 liikmest oli tõepoolest 37 juudid. Punase Baieri ehk Baierimaa revolutsiooni tegid täielikult vene juudid.
*
Miks just juudid revolutsiooni tegid?
Ma ütleks, et nad tegid revolutsiooni mitte sellepärast, et nad olid juudid, vaid pigem seetõttu, et nad olid intelligents. Lihtsalt juhtus nii, et traditsiooniliselt – nagu Saksamaalgi enne fa?istide võimuletulekut – polnud ühtegi juudi töölist või juudi talupoega. Nad olid kõik kas äri- ja kaupmehed või õpetlased, akadeemikud. Need olid inimesed, kes leidsid, et süsteem on oma aja ära elanud. Nende sotsiaalne teadlikkus oli suurem.
*
Paradoksaalne, et revolutsiooni kehvikute eest tegid kõige teadlikumad ja rikkamad. Marxini välja.
Marx elas Engelsi kulul, Marx oli vaeste hulgast. Ma väidan, et kõrgem intelligentsuse indeks ehk IQ pole erinevatel etnilistel gruppidel võrdne. Seetõttu sattus nii, et need etnilised grupid, mis olid rohkem intellekti poolest edasi jõudnud ja kellest said intelligentsi liikmed, olid need inimesed. Aga hiljem – revolutsiooni ideoloogia on lihtsalt evangeeliumi korrumpeerunud vorm. Üritada piibli põhimõtteid ellu viia ilma jumalata. Revolutsioon on ideoloogia ilma religioosse algeta. Need juudid, kes tegid revolutsiooni, polnud formaalselt juudi usutunnistajad. Nagu ütles selle kohta mu õpetaja, Austria rabi, kes pääses viimasena põgenema “Anschluss’i” – Austria Saksamaaga ühendamise eest: judaism ilma jumalata on bol?evism. Sama võib öelda õigeusu kiriku kohta ilma jumalata. Proletaarne usund ilma jumalata, mis üritas kirikuid asendada kultuurimajade ja paleedega. Nii et mitte ainult juudid, vaid kõige enam edasi jõudnud tegid revolutsiooni. Lihtsalt juudid olid mitteproportsionaalselt esindatud intellektuaalsetes ametites nii Saksamaal kui ka Venemaal.
*
Hüva, Trotski oli enne kommunistliku parteiga ühinemist siiski Bundi liige, mis oli just juudi sotsialistlik partei. Seega ta tunnistas oma juuri.
Täiesti õige, ka minu vanaisa oli Bundi liige. Ta suri 1920. aastal, ta oli pärit Kraslovost Latgalest. Need olid juudi sotsialistid, sotsiaaldemokraadid.
*
Kas vastab tõele, et revolutsiooni ajal oli jidi? vene keele kõrval teine riigikeel, kuna paljud revolutsionäärid ei osanud vene keelt?
Ei, nad rääkisid vene keelt. Jidi? võis olla teine keel, kuid mitte esimene. Revolutsionäärid ei pidanud end juutideks ja tahtsid juudi kogukonnast ning mõjudest eemalduda ja põgeneda. Nad pidasid end venelasteks. Vene revolutsionäärideks. Nad tahtsid olla venelased. Nad olid mõnes mõttes ärapõlatud.
*
Ometi süüdistavad venelased juute tsaari tapmises.
Ma ei usu seda. Ainsad, kes seda suhtumist kütavad, on enam-vähem haritud inimesed, kes kasutavad taolist juttu poliitilistel eesmärkidel. Elanikkonnal pole sellest sooja ega külma. Vastupidi. Lihtsate maavillaste vene antisemiitide “matjoride” hulgas ei kutsuta Jekaterinburgi Jekaterinburgiks. Nad kutsuvad seda Sverdlovskiks ja tõik, et Sverdlov – Venemaa esimene president – oli juut, neid absoluutselt ei häiri. Bol?evike-revolutsionääride nn “juutlus” või juudi päritolu lihtsaid rea-antisemiite ei häiri. Nad seisavad endiselt Lenini ja Stalini eest, mis sest, et Stalin oli grusiin ja grusiine nad vihkavad. Grusiine kutsuvad nad “mustadeks”, kes on nende jaoks nagu metslased. Aga Stalin on nende jumal. Nii, et antisemitismil pole sellega pistmist, see on puhtpoliitiline asi. Lihtne Vene olmeantisemitism põhineb – nagu bol?evismgi – kadedusel.
*
Nii, et juutidel oli kaks võimalust emigratsioon või revolutsioon?
Emigreeruti tõesti miljonite viisi 1909. aastal, pärast juudipogromme. Ki?injovist, Ukrainast, Rumeeniast. Suur hulk juute, sealhulgas ka minu perekond, põgenesid Ameerikasse 1905. aasta paiku. Pärast, 1915. aastal emigreerus minu vanaema koos kolme vennaga. Üks Taani, üks läbi Soome. Elus vendi enam pole, aga onupoegi ja tütreid piisavalt. Piiteris mul sugulasi pole jäänudki, on sugulane Riias. Valik oli kas eralduda juudi küladesse, elada traditsiooniliselt, religioosses kontekstis, sealset eluviisi järgides või tulla linna, ajada maha juudi habe ja juuksed, riietuda tavaliselt, õppida keelt.
*
Liidu ajal oli Sul raskusi ülikooli saada, sest sisseastumistel olid rahvuste kvoodid.
Vene natsionalistid, natsionaalpatrioodid, tahavad praegugi, et sissesaamine oleks proportsionaalne, sest ausa konkurentsi korral jääks venelased ukse taha. Näiteks kui USA-s oleks kõrgkooli saamiseks vaja olla väga tark, siis läbi saaksid juutide, hiinlaste, jaapanlaste, teise põlve hispaania emigrantide lapsed, aga neegreid poleks mitte 12,5 % nagu on nende osakaal ühiskonnas, vaid võib-olla kolm protsenti. USA-s, eriti Kalifornias, antakse neegritele eelisvõimalused, sest muidu hiinlased, tailased, korealased ja jaapanlased koos juutidega võtaksid kõik kohad süsteemis, üle ei jääks midagi.
*
Kogu kuulus Vene intelligents oli tegelikult prantsuse kultuuri jätke. Kodune keel oli prantsuse keel. Suuri vene kirjanikke pole selle loogika järgi olnudki, kõik on müüt.
Aristokraadid jah. Lermontov oli vist ?oti päritolu, Pu?kin oli 1/8 osas Etioopiast pärit. Ka Marina Tsvetajeva ei alustanud luuletamist vene keeles. Ja nii edasi. Kui juba läks jutuks, kes on venelane, siis Aleksi Ridiger, patriarh, pole samuti venelane. Sündis Eestis, kuigi päritolult Ida-Saksa ehk baltisaksa päritolu. Venelased olid lihtrahvas. Näiteks Katariina II oli puhas sakslane. Õukond oli segatud euroopalaste ja varjaagide – viikingite ehk rootslaste vahel. Tatarlasi oli õukonnas. Meil pole vaja Eestist kaugelt sarnast näidet otsida minna. Soome intelligendid ja ärieliit olid kõik rootslased. Praegu on poliitiline võim soomlaste käes, aga majanduses on siiani suur osakaal Rootsi vähemuse käes. Soomlased olid madalam klass.
*
Eestis võtsid ärkamisaja avaliku elu tegelased saksa nime või abiellusid oma seisusest kõrgemale. Nad jäid siiski eestlasteks. Praegu tuleb välja, et Venemaal oli vaimuja võimueliidiks alati võõrad ja revolutsiooni tegid ka juudid ära. Suurt Vene kultuuri nagu polekski olnud?
Vene kultuur kui kooslus on tekkinud hübriidina, aga ta on siiski Vene oma. Kõik, mis on vene keeles, on Vene oma. Venemaal valdasid juudid sageli paremini vene keelt kui venelased. Nii on see siiani.
***
Viimati märtsi keskel Vova Khavkiniga Venemaa ja teiste endise N. Liidu riismete tulevikust vesteldes (vt. Tegelikkuse Keskus nr 7/05), oli värskeim riigipööre toimunud Ukrainas ja järgmine katse Usbekistanis veel olemata (rahutuse algus 13. mai). Toona küsisin: kas Kasahstan on järgmine?
“Pigem Usbekistan, seal on see lähemal, kuna seal on resursse vähem. Usbekid mängisid väga tähtsat osa Kõrgõstani sündmustes Uzhis ja Jalalabadis lõunas, Fergana lähedal. Usbekide mõju oli väga tugev.
Kirgiiside ja usbekide puhul olid regionaalsed ülestõusud klannikesksed. Lõuna klannidele oli usbekidel suur mõju. Öelda, milline riik on järgmine, on raske. Võib-olla isegi Armeenia või Aserbaid?aan. Kui neid sündmusi oleks võimalik ette näha, võiks neid ka peatada.”
Tundub, et Vova jaoks vähemalt on siiski võimalik sündmusi ette näha. Meie Mehel Havannas oli taas kord õigus.