Ilves on president ja Eestis on üle seitsmesaja seitsmekümne seitsme aasta lõpuks ometi kõik hästi – kurjuse kehastus Arnold on käibelt kõrvaldatud, kurjuse sõnnikune telg Janno-Villu-Edgar imeb ühte teist telge, millel me siinkohal pikemalt ei peatu ja inimesed inisevad rõõmu pärast, iseäranis kodanik Rotchild, kes soosingu ja äravalituse märgiks laseb oma usinal kelneril Bushil serveerida meile mõõdukalt häid sõnumeid.
PIDEV VABANDAMINE ON VASTIK
Rõõmsas tujus ja väävlihaisus võime unustada kodumaised mured ja murelapsed, kes tõe valguses paistavad väiksemad kui eales varem ning keskendume maailma valupunktidele. Maailmaski on kõik hästi – meie võidukad väed levitavad demokraatiat nagu konkistadoorid prantsuse haigust, meeleheitel koduperenaiste ja losti järjekordsed hooajad algasid tõrgeteta ning bensiinihind langeb koos kõigi institutsioonide reitinguga.
Ega muud ei olegi kurta, kui et paavste on ainult üks. See üksainumas paavst on küll ilmeksimatu, aga vabandamist on tal oma laiade lõugade pärast nii palju, et turu nõudmiste rahuldamiseks oleks vaja vähemalt kaks diviisi kirikupäid moslemite kintsu kaapima. Väga nõme on olla eurooplane, kui euroeetika lipulaev enam isegi vilet lasta ei tohi. Ajaloost meenub üks vastik Kanossa episood, kus keegi bojaar läks käpuli paavsti juurde andeks paluma.
Näed, kuidas elu pöörab, kunagine hitlerjuugendi liikmest paavst vabandab mingite moslemi rahuterroristide ees – ja mitte ühe korra, vaid mitu. Ja vabandab sellepärast, et juhtis üldsuse tähelepanu väga õigele asjale. Ütles, et usu pealesurumine tule ja mõõgaga pole ilus. Selle pele sai ta hunniku rahumeelseid moslemiähvardusi ja intelligentse inimesena jääbki nüüd elu lõpuni vabandama. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, tahtsin aint dialoogi, plää, plää. Pljääd raisk.
KRISTLUSE VAIM JA LOLLUS
Vaatamata hädisele andestuse anumisele on lõpp lähedal. Allakirjutanu läheb isiklikult ja kiirendatud korras Vatikani palverännakule, et näha, kuidas see kääbusriik rahumeelsete islami enesetaputerroristide, et mitte vabandada, ütleme lihtsalt täiesti tavaliste märtrite täiesti normaalse tegevuse läbi kuradile lendab. Ise me ju paavstiga vanu arveid klaariks ei saa, aga esimesest reast tahame seda pulli vaadata küll.
Asi on eetikas. Paavst on ennegi vabandanud ja ennegi eetikast juttu teinud, aga mitte kunagi varem pole ta eetika pärast pidanud kõrvu lonti laskma. Tavaliselt vabandab paavst selle pärast, mida ta rahumeelsele islamile ette heidab – vägivalla ja tapatalgute küsimuses. Üldiselt kristluse vaimuga selline lollus sobib, keera teine põsk ette ja vabanda veel teist korda ka.
Asi on ka kaksikmoraalis – tapame nagu jõuame ja kui paavst möliseb, suskame talle trääsa nina alla ja küll ta sitt vabandab. Moslemitest pole ilus laamendada ja siis vaga lambukest mängida. Paavstist pole ilus hukka mõista ja siis sõnu süüa. Paar parajaid, kaks kaksikmoraali, võta üks ja viska teist. Või katoliiklased vähe on tapnud ja lapsi ahistanud!
ÜHEMÕTTELINE MORAAL ON AINULT MANIAKIFILMIDES
Ja ega päris õiget moraali enam kuskil olegi, ameeriklased poevad oma imperialismiga ka kaksiktornide taha. Kes need õhku lasi, selle saame ka lähemal ajal teada. Miks ei võiks öelda, nagu on – meie käes on vägi ja võim ja tuumapommid ja pangad ja kui tahame, laseme absoluutselt kõik õhku ega pea kellelegi aru andma.
Kui üldse veel kuskilt täiesti ühemõttelist moraali otsida, siis ehk ainult maniakifilmidest, kus luuludest või kihust aetud sadist ilma igasuguse valehäbi ja lollide ettekääneteta lihtsalt tapab, tapab ja tapab. Lihtsalt meeldib tappa ja kõik. Miks need kuradi usu- ja poliitikamaniakid ei saa ometi tõtt rääkida? Kas neil raiskadel tõesti halb ei hakka? Päevast päeva ainult ilget sitta näost välja ajada. Masendav.
Eks ta ikka mingi ajupuue ole, tark inimene leiab lahenduse – isegi siis kui midagi öelda ei ole või ei saa. Näiteks president Ilves tsiteeris kohe valimiste järel Markus Aureeliust, lahe. Milline eesti poliitik veel Aureeliusest kuulnud on? Sugulasi Markusel Toompeal ei ole, tähendab kedagi ei huvita. Ometi oli ta kaotajapoliitik ja peaks jannodele ja edgaritele hingelähedasemgi olema kui Hitler või Trotski.
EUROOPA ON LUUSERLUSE MUSTERNÄIDE
Lõppudelõpuks on kogu Euroopa väärtussüsteem aga rajatud kaotajatele. Ateena, kust on pärit meie iluideelid, filosoofia ja teaduslik maailmavaade, sai haledalt kotti nii spartalastelt kui pärslastelt. Jeesus oli luuser – löödi risti nagu suvaline pätt. Ja mis siin häbeneda, ka meie väga austatud Kalevipoeg oli kaotaja – kõigepealt jäi ilma jalgadest ja tarkuseraamatust ning lõpetas põrgu uksehoidjana.
Vabamüürluse väidetav maailmavaade satanism on õpetus langenud ja maatasa tehtud inglist, selle ingli prototüüp kukkus kunagi Saaremaale, praegu on seal Kaali järv. Ja meie ainus rõõm, meedia ja popkultuur, on mõlemad mandumise erivormid. Kui ühe kultuuri tähelepanu on pidevalt ja jäägitult peksasaamisele ja allajäämisele keskendatud, siis lõppude lõpuks peab ta ka lõplikult kaotama. Vaimus on Euroopa juba löödud, häving füüsilisel plaanil on ainult aja küsimus.
On põhjust rõõmustada, põlisvaenlane on nõrk, jääb iga päevaga nõrgemaks ja varsti on ta maa pealt pühitud. Hiieraiujad, orjastajad, kultuuri hävitajad, nõiapõletajad, kindlustajad ja pankurid loevad oma viimaseid hingetõmbeid. Meie aga ootame ja vaatame. Las lollid rassivad. Küll elu selgib, küll selgib.