Selle maja lugu on tõsiselt väärikas ja ulatub 14. sajandisse. Ka nimel Peppersack (piprakott) tiksub sees auväärne minevik. Nimelt harrastasid head aadlikud ammustel aegadel teisi, seisuselt vähemaid inimesi, narrrida. Käsitöölised olid nende jaoks kellud ja vürtskaupmehed “piprakotid”. Igal juhul, 1520 sai antud maja peremeheks Hans Pepersack, kes oli piisavalt ükskõiksest suguvõsast – üks ta esivanemaid oli võtnud pilkenime kasutusele perekonnanimena. Ametilt oli suguvõsa muidugi vürtspoodnikute pande.
Nõuka-ajal asus hoones mega-super-alatikinni olev koht “Gnoom”, tolle aja kohta ülipeen kõrts, kus käisid ainult kõvemate tutvustega sellid. Eriti populaarne oli sitsimine Gnoomi grillis. Nüüdseks aga on asi juba mitu head aastat uuesti Peppersacki nime all lahti. Traditsioone tuleb austada ja karta.
Esimene asi, millega paralleel tõmmata (õhustiku mõttes) oleks vast Olde Hansa. Samamoodi kuivalt inimesi täis, nii et laua otsimisega võib olla tõsine tegu. Arukas inimene kraamib taskust välja telefoni ja helistab ette.
Toidukaart on samuti kujundatud keskaegses stiilis, nii näevad välja ka teenindajad. Vaid muusikavalik on eklektiline, kus vana ajaga pole mingit pistmist. Pigem miski õudne kokteil kaasaegsetest häälitsustest.
Rääkides toidust, peaks algatuseks võtma kohe – ei tea küll mis stiili kohaselt, aga maitseb! – marineeritud silmud (pitsi jäise viinaga) ning vaskese õlle. Suppidest on parim kindlasti oasupp, mis erinevalt muudest selle taime baasil tehtud laketest meie lugupeetud kaasmaalaaste juures on tugevasti vürtsitatud ning tõsiselt hüva roog.
Ainsatki halba sõna ei saa öelda toidu “Meremeeste vahetuskaup” kohta, mis kujutab endast tõsiselt hästi praetud forelli metsiku riisiga. Hüvad kõhutäied on kindlasti ka part (Maahärra mõtisklus) ja lammas (Kaupmehe hõrgutis), üks kolleeg julges vaid veisefilee (Käsitöölise unistus) kallal nuriseda – olla teine liiga pudedaks tehtud.
Creme brülee (Munga kiusatus) maitses igatahes nagu creme brülee, mis annab tunnistust normaalsest köögist. Enamasti pakutakse selle sildi all kõikvõimalikke asju – ka maitsvaid, ent mis pole sugugi brülee.
Niimoodi. Omalt poolt soovitaks veidike õllevalikut laiendada ning kindlasti lasta lahti see inimene, kes muusikat valib. Nii tullakse kohta teinegi kord tagasi!