Välisminister Urmas Paet külastas jaanuaris Iisraeli ja kohtumistel sealsete ametnikega lausus ta välisministeeriumi pressiteate järgi, et Eestil on “kavas suhete tihendamiseks käesoleval aastal lähetada Tel Avivi diplomaat”. Kummastav avaldus, kuna Iisraeli pealinn on siiski püha linn Jeruusalemm.
Enamiku maailma riikide suursaatkonnad ja välisesindused asuvad küll “väikeses New Yorgis” ehk Tel Avivis. Ainult El Salvadori saatkond asub pealinnas ning Boliivia ja Paraguay saatkonnad Jeruusalemma eeslinnas Mevaseret Zionis.
POLIITSTEITMENT
Aga tegemist on poliitilise statement’iga – enamik riike lihtsalt ei tunnusta Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, kuna Juudas ja Samaarias elavad araablased leiavad, et Jeruusalemm peaks olema hoopis nende pealinn, hoolimata sellest, et neil on pealinnu juba nagunii kaks – Amman ja Ramallah. Jah, Amman, sest suur osa Juuda ja Samaaria araablastest on Jordaania kodanikud. Ja kui me räägime religioossetest nõuetest Jeruusalemmale, siis pole koraanis mitte ainsatki korda Jeruusalemma mainitud. Tooras on seda mainitud aga sadu kordi.
Iisraeli seadus Jeruusalemma staatusest, mis võeti Knessetis vastu 1980. aastal ütleb esimese punktina väga selgelt: “Jeruusalemm, täielik ja ühendatud, on Iisraeli pealinn.” Mida siis veel on vaja? Kas iga riik ei või enda territooriumil otsustada, kus asub tema pealinn? Jeruusalemm aga asub vaieldamatult Iisraeli territooriumil.
Mitte keegi ei saaks ju öelda Eestile, et “teie võite küll Tallinna oma pealinnaks kuulutada ja pidada, aga me ei tunnusta seda, vaid leiame, et teie pealinn on hoopis Kohtla-Järve”. See oleks ju absurd – igal riigil on õigus oma pealinna üle omaenda territooriumil otsustada ja kuigi teoreetiliselt võiks nii Venemaal endise Kolõvani või Saksamaal endise Revali suhtes olla pretensioone ja nõudeid, ei annaks me ju alla ja peaks Tallinna oma pealinnaks edasi.
MIKS KINDLASTI JERUUSALEMM?
Jeruusalemma kui pealinna staatust kinnitavad ka Knesseti, Iisraeli valitsuse, presidendi ja ülemkohtu asumine just seal.
Jeruusalemm on pealinnana Iisraelile ja juutidele tähtis nii ajalooliselt kui religioosselt. Tegu on ühe vanima linnaga maailmas ja judaismis kõige pühamaga, sest nutumüür asub Jeruusalemma vanalinnas. 1949. kuni 1967. aastani ei saanud aga juudid nutumüüri ääres palvetamas käia, sest pärast iseseisvussõda jäi vanalinn Jordaaniale.
1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada. Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati läänekaldalt Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani kõrgustikult.
Pärast 1967. aasta Kuuepäevast sõda aga jäid Iisraelile Juuda, Samaaria ja Gaza, lisaks sai Iisrael ka Egiptuse Siinai kõrbe. Juutidele oli see olulisim seepärast, et nende 3000 aastat vana pealinn Jeruusalemm saadi tagasi ning juudid said taas hakata käima nutumüüri ääres palvetamas.
KINDLAMEELSET AVALDUST ON VAJA
Nagu ka Eesti, on Iisrael pidanud ainult kaitsesõdu. Ka 1967. aasta sõda oli kaitsesõda ennetavast löögist hoolimata, sest kui Iisrael poleks kohe sõda alustavat Egiptust esimesena rünnanud, poleks Iisraeli võib-olla praegu enam olemaski. Aga iga maa ja rahva kohus ning õigus on end ja oma riiki kaitsta, ja Iisrael on oma kaitsetahet näidanud väga mitmel korral.
Jeruusalemm on tänapäeva õiguse järgi sõjas tagasi võidetud ala, ajalooline Iisraeli pealinn, ning Iisraelil oli täielik õigus see oma riigi pealinnaks kuulutada. Ning pealinnana peaks maailm seda ka tunnustama.
Eesti saaks nüüd teha kindlameelse avalduse sellega, kui meie peamine esindus Iisraelis – suursaatkond – asuks Jeruusalemmas. Eesti näitaks sellega selgelt maailmale, et me tunnustame Iisraeli õigust eksisteerida ja ise oma pealinna üle otsustada. Eesti ja Iisrael on paljuski sarnased – oleme mõlemad kannatanud naabri terrori all ja end ise, oma väikeste kätega vabaks ja iseseisvaks maailmariigiks võidelnud. Eesti esindus Jeruusalemmas oleks ühe väikeriigi tunnustus teisele – me mõistame, seisame kõrvuti ja toetame teineteist.