Emilie Gams (Hamss) ja Ada Kester (Köster), kaks eesti memmekest, saabuvad muuseumisse nagu tellitult õigel ajal – siis, kui meil on ekspositsioonivaatamine lõppenud. Võõrastust ei olegi, meie oleme tahtnud näha siinseid eestlasi, Emiliele ja Adalegi pakub kohtumine rahvuskaaslastega palju rõõmu.
PILT
Kõhn ja tikksirge Emilie kannab valget pitspluusi, musti pikki, pidulikke pükse, tema täiesti pruune juukseid hoiab pea ligi valge, kaardus soengukamm. Naise näos ei olegi sugugi nõnda palju kortse, kui kujutad ette 70-aastase tudikese puhul. Ja juuksed polegi halliks tõmbunud nagu minul, märksa nooremal inimesel! Pisut lühem ja kühmjam Ada kannab pääsusilmaroosat, mummudega pluusi, valgeid pikki pükse, temagi juustes ei vilksata hõbedat. Ehk mõjuvad noorendavalt Vaikse ookeani soolased tuuled? Või kosmeetika? Istume ümber laua. Ka Emiliel ja Adal ei õnnestunud Elfri(i)de Palli, kolmandat sealset eestlast kätte saada, nagu ennist meilgi. Ju on vanainimesel kuhugi pikemalt asja. “Koer saab eesti keelest aru,” ütlen mina. “Miks ta siis ei peaks aru saama?” imestab Ada.
JÄRGMINE PILT
Memmekesed kõnelevad soravalt eesti ühiskeelega läbisegi hiiu murret, see näitab, et eraldiolek kodumaast ei ole olnud täielik, suhtlus on murde sekka toonud kirjakeele pruukigi. Häälduses pole russisme, nagu näiteks venelasel, kes eesti keelt õpib. Hääldus on puhas. Sõnavarra lipsab mõni venekeelne sõna, ja see on paratamatus. Mis sa teed, kui enamiku oma jutte pead sa vene keeles rääkima! Ainult iseendaga võid emakeeles jutelda! Aga mõned kiiremad ja lühemadki mõtted on juba venekeelsed. Mul on olnud tegemist Buenos Airese eestlastega. Nemad kudrutavad puhast võru murret, millist enam Võrumaalgi ei kuule.
VEEL JÄRGMINE PILT
Emilie kiirustas Vaikse ookeani äärest kohe pärast sõda koos perekonnaga põliskodumaale, elas Tallinnas, Kadrioru-kandis, loomaaia vastas, käis Vabriku tänava vene koolis. Lõpetas kaheksa klassi, läks vabrikusse tööle. Tuli aasta 1951, saabus kosilane kaugelt Primorjest, see oli laevakapten, siinsetest kuulsatest kaptenite suguvõsast pärit Voldemar Gams. Miks mitte minna mehele lapsepõlve mängusõbrale? Emilie kolis tagasi Primorjesse, õppis arveametnikuks, oli miljonärkolhoosi raamatupidaja. Õde ja vend elavad siiani Saaremaal, aega võttis, kuid nemad kohanesid ilusti. Emilie käis viimati Eestis 1991. aastal. Emiliel on 38-aastane
poeg, kes räägib ka eesti keelt. Ada pole Eestis käinud. Ta oli kooliõpetaja, praegu pensionil. Ta oli pikki aastakümneid samas koolis õpetaja, kus ta ise alustas õppimist, ainult hoone on teine. Kui Ada koolitirtsuna esimestes klassides käis, oli kool eestikeelne, kui viimastes klassides, oli koolis keelatud eesti keele rääkimine, seda ka vahetundide ajal. Hirm ei lubanudki emakeelt pruukida, ent kes seda kogemata tegi, sai karistada. Natsionalistid sihukesed! Või spioonid, kes kasutavad omavahel salakeelt, et teised nende juttu ei mõistaks. Ja tegelikult on see üks- ja seesama, natsionalistid ongi spioonid ja spioonid natsionalistid, ühed rahvavaenlased kõik! Ada 43-aastane tütar heidab praegu kangesti ette, miks ema ja isa talle eesti keelt ei õpetanud. Niisugune elu, kord saad vastu üht, siis vastu teist põske, ilma et sa ise palet ette pööraksid… Adal on esimesest abielust korealasega poeg, kelle passi viiendal real seisab kirjas, et ta on venelane. Ema passis eestlane, isa passis korealane, ise venelane. Üks pluss üks võrdub kolm.
SIIS ON VEEL SEE PILT
Memmed meenutavad õudusi. Kolhoosi loomise ajal tundus, et küla küüditatakse eestlastest tühjaks. Hiinlased ja korealased kadusidki sootuks, veidi eestlasi jäi siiski paigale. Kes oleks laevu juhtinud, kes oleks kalu püüdnud? Ei saanud ju viimast kui üht ära viia. Nüüd tulevad siis hiinlased ja korealased tagasi. Ada teab ka põhjust – venelased ei viitsi tööd teha, joovad ja laaberdavad terve päeva. Idainimesed venitavad naba paigast, rügavad mis hullu, pole ju kahtlustki, kes kelle välja sööb, nüüd, kui pole enam parteid ja valitsust venelasi toetamas, kui otsustab raha ja tööarmastus. Aga mis siis, kui partei ja valitsus hakkavad jälle venelasi toetama? Mis sest, et partei on teise
nimega, kuid sellise arengu märgid on ilmselgelt paista.