Meie Arnold ei läinudki Moskvasse. Ja see on üllatus missugune! Meeldiv pealekauba. Kui vana käsn telekas asja põhjendas, oli tunne, nagu oleks ise rääkinud! Jutt Arnoldi sirgest seljast ei kõlagi enam pärast seda anekdootlikuna. Ja Lihtinimest tabab pärast selle uudise kuulamist harvaesinev tunne – näh, meil ongi natuke Eesti Vabariik, näe, meil on isegi oma president. Ja kübeke iseseisvust pealekauba.
TALLALAKKUJA GEENID
Tallalakkuja geenidega olupoliitikud Eesti nn erakondadest – nende vaatevinklist ei talitanud president targasti. Aga tallalakkuja tarkus on muidugi teada asi. Ning kõlab kokkuvõtlikult umbes nõnda – nää, kutsuti mõisa suurte härrade pittu, tema ei läind, ärgu nüüd imestagu kui viiakse talli alla sirakaid saama. Oleks läind, oleks nii mõnigi toapoisi või kutsari koht meile kukkunud. Jne. jne.
Muidugi, päeva- või olupoliitika on pisikese riigi jaoks justkui tähtsad asjad. Et kui väikesed ollakse, peabki käituma vastavalt gabariitidele, kutsika või nähvitsa maneere rakendades, jääb hing sisse ja vaat saad veel kehvemagi kondi hambu. Aga kurat võtaks, kõige selle paratamatusesita juures ärgem unustagem – pea 15 aastat tagasi kuulutasime end iseseisvaks. Iseseisvust peab muidugi hoidma, aga jumala eest mitte iseseisvuse pideva loovutamise hinnaga! Eesti erakondlik välispoliitika aga sellesse viimasesse sohu näib tasapisi üha enam vajuvat. Ning see , kulla mehed, ei ole enam naljaasi.
OLGEM VALVSAD
Muidugi, pärast säärast presidentlikku käiku võib Eestis hoogsalt kasvada surve presidendiinstitutsiooni kaotamiseks ülepea. Või astutakse siis samme presidendi niigi väikeste õiguste järjekordse kärpimise suunas. Tõlgendades Rüütli keeldumist ohuna Eesti riigile, iseseisvusele ja loomulikult pühalehmale demokraatiale endale.
Küllap on Moskva-roomamise taga hulk kaukamehi, kes aina loodavad just sellisest liikumisvormist prisket tulu lõigata. Eesti erakonnad aga on rõhuvas enamuses just selliste mogrimärtide marionetid, nende pillide järgi polka lööjad.
Nii et, inimesed, olgem muudkui valvsad edasi.
Rüütlilooga seoses aga kasutab Tegelikkuse Keskus ära võimalust rind kummi lüüa – just meie olime vaat et ainsad Eesti lehtede hulgas, kes kutsus armast Arnoldit üles volodjate kutseid-käske mitte kuulda võtma. Nii või teisiti – nõnda taadike tegigi. Pikka iga talle oma kasvava reitingu otsas. Ja kui vaja – oleme valmis nõu edaspidigi andma. Tegelikkuse Keskuse üksiknumbri hinna eest!