*
Ütle, mida peaks ütlema, kui tahaks sulle tänaval ligi tulla ja tuttavaks saada?
Ma arvan, et ükskõik, mida ka öelda, ma astun ikka omasoodu edasi, sest tänaval ma tahan võimalikult märkamatuks jääda ja käin nina maas ringi. Ja kui keegi tulebki midagi ütlema, ma lihtsalt naeratan ja osutan kõrvaklappidele.
*
Sult ilmus äsja plaat. Ja nüüd on sul aega paarkümmend sekundit sellest rääkida. Kuidas sa sellise klipi üles ehitaks?
Ma armastan seda plaati, oma pillimehi ja inimesi, kes tulevad ütlevad aitäh tema eest. Kõik on leidnud siit oma lemmiku ja see on nii tore.
*
Muuseas, ka Radiolinja – või Elisa, või mis ta ongi – ehitas ühele su (õigemini Tõnis Mäe laulule) klipi. Räägi mulle kunsti-reklaami suhetest lähemalt.
Hmmm? Võib ju proovida ka sellist suhet, kui see mõlemale poolele kasulik on, aga pikemas perspektiivis ei tuleks sellest vast midagi head.
*
Vaatame ringi: kõik – eriti noored – kuulavad muusikat ja räägivad, et äää, mida sa kaifid, mis su lemmikpänd on, äää? Kas muusika on tõesti ainus loomevorm, millest tõesti viimne kui üks aru saab?
Muusikat on ju nii lihtne sisse võtta, kui vähegi viitsimist on ja isegi siis, kui pole.
*
Viimase aja vabariigis teeb oma võidukäiku muusikal. Ja teeb nii, et käik on veninud juba väga pikale. Mida öelda? Näiteks Maarja väitis ühes intekas, et tal oleks justkui kahju Koit Toomest, kes ainult muusikaliga tegelebki?
Mina vist ka ei tahaks ainult muusikalides mängida. Seal ma olen keegi teine. Ma tahan muusikas mina olla? ja siis vahelduseks jälle keegi teine.: )
Ei, tegelikult ma arvan et mulle on see aeg möödas. Leidsin huvitavama ja pehmema raja!
*
Puutusin äsja kokku kultuurilehe Sirp aastaküsitlusega, kus kõikvõimalikelt tegijatelt taheti teada: keda ja millega sa lööks. Mida sina Kaarel Tarandile ja kultuurilehele ütleks?
Vahel tahaks ennast lüüa, äkki saab siis hommikul normaalsel ajal jalad alla. Paar kuud tagasi tahtsin hirmsasti rohelisi “Kohukese” reklaame lüüa. Hea oleks see pesapallikurikas, mis Ameerika filmides kõigil kohe varga klobimiseks varnast võtta on. Ah ei, tegelikult ainult kodus padjaga seina, kui sedagi?
*
Banaalne küsimus: kelleks tahad saada? Ja kui vana sa üldse oled?
Ühel hetkel kindlasti emaks. Ja siis teha ilusat muusikat, nii et endal oleks koguaeg hea ja õige tunne. Ma ei tea, kas nii saab? peab proovima. Vanus on 22.
*
Oled sa pigem tütarlaps metsast või täht muusikast?
Kas tohib olla tütarlaps muusikas(t)?
*
Okei. Mida sa praegu loed?
Kriminulli!
*
Inimesed kannavad ikka rahakoti vahel pilte. Kuidas sinuga on?
Jaa, hiljuti lisasin oma vanaema pildi, sellise mustvalge ja ilusa sakilise äärega.
*
Millal oli sul ebapiisavalt sularaha?
Kui ma pidin poest ?ampooni ja du?igeeli ostma. Ei pidanud, aga kuluvad ikka majapidamises marjaks ära.
*
Paari sõnaga poliitikast. Sa ju oled ikka Eesti kodanik?
Kelle kodanik siis veel? Ikka oma kalli Eesti.
*
Suurim tänu, mida oled kogenud?
Praegu tuttavad helistavad mulle lihtsalt selleks, et öelda, et neile plaat väga meeldis. Tõesti, see on nii uskumatult tore, et isegi piinlik hakkab. Ma ei oska neid ära tänada, ütlen kõigest kohmetult aitäh? Aga plaadi kiitmise koht oli juba enne ära, õigus?
*
Viimane küsimus. Kas Gena või T?ebura?ka?
(Vastust ei tule).