Kui normaalsele inimesele on kõik selge – näiteks see, et hiirel pole mõtet elevandiga maadelda – siis tehnoloogiamaastikul on lood tihtilugu teised. Siin ei saa ju aru, milline vägi ühes või teises massinas peidus on. Olgu see siis arvuti või näiteks käesurumismasin.
JAAPANI KÄETAPMISMASIN
Äsja kuulsin sellist uudist, et Jaapanis korjatakse üks tehnoloogiaime kasutusest ära. Jutt on käesurumismasinast, mida mujalt maailmast ei leia, kuid Jaapanis on neid 150 tükki. Tegu on inimesest kõrgema kastiga, mille keskelt turritab välja käsi. Lased mündi masinasse, valid kümne raskusastme vahel ja hakkad masina kätt väänama.
Kuid jaapanlane ei saa ju aru, et masin on temast, väiksest jaapanlasest, tugevam! Ja nii need käeluud seal murdusid nii kaua, kuni firma oli pahaste jaapani naiste survel sunnitud masinad ära korjama.
Ma ei usu tootjafirma Atlus esindaja Ayano Sakiyama juttu (kuigi ta on naine), et masin on musklites mehest nõrgem ja isegi naine peaks olema suuteline seda võitma: “Me usume, et mõned mängijad läksid liiga elevile ja väänasid oma käsi ebaloomulikul viisil.”
No ei usu! Seda enam, et masinaid kontrollitakse võimaliku tarkvaravea suhtes hoolikalt.
INSTRUKTSIOON PETAB ÄRA
Tehnikas peitub kõvem jõud kui isegi pullis, sest välja paistab see tehnokäsi üldsegi mitte musklites, vaid selline tavaline tükk. Aga milline jõud! Seda enam, et mängijatel oli võimalik valida 10 erineva raskuastme vahel, millest mõned kandsid selliseid nimetusi nagu “Chihuahua” (see on maailma kõige väiksem koer), “Prantsuse toatüdruk” ja “Purjus idamaiste võistluskunstide meister”.
Ent mitte ainult tehnika füüsiliselt purustavat jõudu ei pea inimene kartma. Veelgi hullem on lugu arvutitega, mis aina targemaks lähevad. Ma olen korduvalt proovinud arvutiga malet mängida. No ei tule midagi välja! Viimane kord sain kõva peavalu. Ühesõnaga: ärge katsuga tehnikaga jõudu!