Knutby on väike alev Upplandi maakonnas, mida iseloomustab elanikkonna kahanemine, kuid sellest kevadest alates veel ka fundamentalistlik fanatism. Küla 600st elanikust olid 1990ndate alguses 30 nelipühakoguduse liikmed. Tänaseks on kogudusest saanud ligi 100-liikmeliseks endassetõmbunud kinniseks sektiks. Varem olid liikmed enamasti kõrges eas, 1990ndate keskpaigal liitusid aga kogudusega noored sisserändajad, kes otsisid Knutbyst ja nelipühakogudusest puhast elu ning kes soovisid elada Jumala vaimus.
*
Knutby draama arengut ei jälgi mitte ainult rootslased, vaid ka norrakad (skandaalsel preestril on sugulased Lillehammeri lähedal). Kohtuprotsess on edastatud detailselt ja interneti-TV näitab mõrva eest süüdistatud lapsehoidjat ja nelipühakoguduse preestrit. Nende näod on küll udused, hääled aga selged:
Lapsehoidja: Ma lootsin, et tuleb veel üks sms, mis ütleks et “sa oled olnud kuulekas ja sa ei pea enam tapma”, aga ei midagi. Ma lähen trepist üles ja mõtlen “ma pean tegema seda, see on Jumala tahtmine, ma pean seda tegema”. Ma avan magamistoa ukse. Seal ta magab. Toas on üsna valge. Ma tulistan. Preester oli öelnud, et ma pean sihtima pähe ja ma astun lähemale. Ainus, mida mõtlen on, et “ma pean seda tegema”. Ma olen elanud selle mõttega juba mitu kuud. Siis lasen teist korda. Isegi eemalt on tunda, et ta sureb. Ma tapsin ta teise abikaasa ja ma usun, et kõik on tema enda heaks.
*
Mis ometi lahti on? “Jumala tahtmine” sekundaarse sotsiaaldemokraatliku Rootsi süsteemis! Kas Knutby-usklikke on veel? Mida nad tegelikult otsivad? Mille eest nad põgenevad? Miks nad ei mõtle? Miks nad ei saanud hakkama n.ö. suures ühiskonnas? Ja kui mitu sedalaadi sekti on veel avastamata? Ja kuidas nad tekkivad? Kevade meediaseep sisaldab hästi mitut segast seletust ja nende pakutud hüpoteesid sobiksid muutmata kujul “X-file’idesse”.
*
Paljud ülekuulamisküsimused keerlevad ühe naise ümber, keda kogudus kutsub Kuninganna Tirsaks või Kristuse pruudiks. Tal olla suur karisma ja veenmisvõime. Preestrilt küsiti, kas Tirsa on inimesi mõjutanud, nende ajusid pesnud, preester vastab jaatavalt. Järgnevale küsimusele, kas teda on sunnitud tapma oma esimest abikaasat, vastab preester eitavalt – ta kartvat siiski Jumalat rohkem kui Tirsa viha.
*
1990ndate alguses hakkasid Knutby kohta levima fantastilised ennustused. Üks koguduse peredest on välja valitud, et vastu võtta Issanda teenijanna. Pere 15-aastane poeg osaleb nelipühilaste tegevuses Uppsalas, kus üks naispreester avaldab talle sügavat muljet. Kui naispreester sunniti Uppsalast lahkuma, võttis noormehe perekond ta enda juurde, ennustus tuli meelde ning kolm aastat hiljem abiellus noormees endast 10 aastat vanema naisega.
Koguduse liikmetelt küsimata saab Kuninganna Tirsa ehk Kristuse pruut kohe koguduse preestriks; kogudus kasvab suuremaks ja muutub aina suletumaks ning müstilisemaks. Ühele perele ütleb Tirsa, et nende majal on needus, mille peale nad müüvad maja mõrvas kahtlustatud preestrile. Tirsa ise sõidab Rootsis ringi ja kutsub väljavalitud inimesi liituma tema kiiresti kasvava kogudusega. Samal ajal saab mõiste “Kristuse pruut” koguduses uue tähenduse, mis on kõrvalistele isikutele rangelt salastatud. Kristuse pruut ei tähista enam kogudust tervikuna, vaid ühte teatud füüsilist isikut – kuningannat Tirsat – kes olla välja valitud, et abielluda Kristusega viimsel päeval. Tirsa tõmbab paralleele enda ja neitsi Maarja vahel, kes samuti oli lihast ja luust inimene. Tirsa jutustuste järgi lõpeb maailm seitsme aasta pärast.
Praktilised tööd delegeerib ta väljavalitutele. Tirsa paneb koguduse liikmeid paari, otsustab milline muusika on hea ning milline tapeet sobib preestri majja. Tirsal on koguduses erakordselt suur võim, samas kui koguduse teistel naistel ei ole seda üldse. Nad ei tohi ilma meeste nõusolekuta isegi korraks kodust lahkuda.
*
Preester veetis kõik omad tunnid koos Tirsaga – too olla kutsunud teda oma armastuse orjaks – üheskoos otsisid nad Jumalat. Preester olla mänginud Jeesuse rolli. Veel pani Tirsa koguduse uskuma, et kõik nendega toimuv on suunatud Tirsale. Kui preester sai 1999. aastal suhkruhaiguse, ütles Tirsa, et selle põhjustajaks olid kurjad vaimud. Samamoodi ja sama kergelt seletas ta lahti preestri esimese abikaasa surma.
*
Artikleid lugedes on tihtipeale raske aru saada, kes Knutbys kellega käib, kes on kelle õde-vend, kelle naaber või lapsehoidja. Kõik inimesed on omavahel seotud. Kristuse Pruut on preestri teise abikaasa õde, Daniel Linde, preestri naaber, on abielus Kristuse pruudi mehe (28-aastane) õega (26-aastane) ning preestri teise abikaasa tööandja. Et abieluväline seks on keelatud, siiski tõlgendatakse abieluvälist iha kui Jumala tahet. Preestri tunded lapsehoidja suhtes tekkisid, kui Tirsa pani nad koos palvetama. Halb on ainult see, et nii lapsehoidja kui ka preester on abielus. Siiski on nende armastus Jumalast; kui Jumala tahtmisele järeleandva paari abikaasad näitasid üles negatiivset suhtumist, ütles preester neile, et nad on egoistid ja ei austa Jumala tahet. Tundub, et preester ei olnud ka ise suhte legitiimsuses kindel. Kord hüüdis ta lapsehoidjat kiusajaks ja vastikuks blondiiniks, kord ütles, et ta armastab teda üle kõige.
*
Helistan koju, et rääkida Knutbyst oma ema ja isaga. Kuidas näiteks minu vanemad juhtunut hindavad? Isa ütles, et huvitav, et sa just täna hakkad rääkima Knutbyst – ja täna on esimene nelipüha ja kõik. Häid nelipühi! Ja kuidas muidu? (Iroonia kui enesekaitse?) Ema vaid ohkab ja ütleb, et tead, see oli ju Knutbyst kaugel (?). Ja nende nelipühilastest veidrike (??) seas. Et selliseid asju lihtsalt juhtub (???)
Meenub üks teine mõrvalugu, kus üks väike poiss leiti tapetuna minu kodutänavalt. Tuttavad kesklinnas teadsid, et see vist juhtus Põhja-Tallinnas. Kalamaja tuttavad seevastu, et mõrv toimus Pelgulinnas. Meie, Heina tänava alguses, teadsime aga väga selgelt, et see oli Heina tänava lõpus. Millega tegu? Kaitsereaktsiooni, egoismi või pohhuismiga?
*
Lõpuks on terve lugu nii pöörane, et lugejatel tekib tunne: kahe naise mõrvad on loogiliselt seletatavad. Sama pöörased on väljatoodud motiivid. Ühe artikli autor tuleb välja ideega, et preester oli laisk ja mugav mees. Nelipühilaste preestri jaoks ei ole lahutus sobiv lahendus. Ühesõnaga: et ta ei viitsinud ja ei tohtinud lahutada, leidis ta, et sobilikuim ja vähem vaevanõudev variant oleks sundida lapsehoidja abikaasat tapma. Kuidas Tirsa sellesse plaani sobib, ei ole selgitatud. Ühe teise artikli järgi olla Tirsa preestri teise abikaasa õde. Milliste eesmärkidega ta peaks tahtma oma õest lahti saada? Kas õde segas teda? Teadis ta äkki tema tagamaid, varjatud motiive? Või millest see kõik? Moraalist? Või on Tirsa tõesti nii võimas ja karismaatiline vaimne juht, nagu artik lid väidavad? Äkki on hoopis nii, et kogudusse valitud liikmed on erakordselt nõrgad inimesed, kes selle asemel, et vähemalt püüda mõista ühiskonda kui tervikut, liituvad väiksemate kooslustega – kus vähemalt näiliselt valitseb range normatiivsus, kord ja moraal?
*
Traagilise loo juures leidub veel veidi huumorit. Nimelt on Knutby-elanikel high-tech Jumal. Lapsehoidja hakkas saama anonüümseid sms-e juba sügisel. Nõnda teatas Jumal sms-iga, et ta lihtsalt peab tapma, et ainult mõrv võib päästa ta hinge. (Kujutate te ette inimest, kes usub, et saab jumalalt sms-e?)
25. novembril üritas ta esimest korda. Preestri pulma-aastapäeval. Lapsehoidja ründas teist abikaasat haamriga. Abikaasa jäi ellu. Samal ajal oli preestril juba käimas uus armulugu naabri abikaasaga. Kogudus otsustas lapse hoidja kogudusest välja heita. Politseisse ei olnud neil aega teatada, kuna kogudusel oli plaanis minna üheskoos Hong-Kongi. Kergem oli kõik ise joonde ajada. Lapsehoidjal oli lõpuks kõik niigi selge. Ta oli ühe hoobiga jäänud ilma nii Jumala armust, kui ka oma kallima armastusest. Ta väidab, et kõik anonüümsed sms-id olid saadetud jumalale lähedase isiku poolt (Tirsa?). Politseiuuringus selgus, et preester saatis saatjat varjavaid sõnumeid. Pooleteise kuu jooksul, 25. novembrist 10. jaanuarini sms-is ja helistas preester lapsehoidjale 2200 korda. Mõnikord saatis ta ka endale anonüümseid sms-e, näitamaks lapsehoidjale, et huvitav-huvitav, mina olen ka saanud? Lapsehoidja ettepanek oli, et nad valaksid magamistuppa bensiini ja paneks maja põlema. Preester jälle kartis, et tuli ja suits tekitaksid majale liiga suuri kahjustusi. Nad lepisid kokku, et lapsehoidja relvaks saab püstol ja lapsehoidja sõitis Stockholmi, Sergeli väljakule, et marokolaste käest mõrvarelva kätte saada.
*
Uuringud näitavad, et lapsehoidjal on psüühilised häired ja väga nõrk ego – suitsiiditerrorist rootsi moodi. Vanglasse teda Rootsis panna igatahes ei saa. Kohtusaalis üritas preester temaga silmakontakti saada. Kaitsja väidab, et lapsehoidja järjekordne kontrollimine. Advokaat seevastu argumenteerib, et preestril on tüdrukust kahju ja et ta üritab teda toetada ka selles raskes situatsioonis.
Kust tulevad nii nõrkade egodega inimesed? Nõrk mina on ju neo-hõimluse, neotribe ´ide põhimääraja. Dramaatiline persoona, keda vormib keskkond ja selle atmosfäär. Kes nagu mesilind lendab ühelt õielt teisele. Sinna kus on mõnus. Korraks. Kes enam ei ole suuteline pikaajalisteks suheteks ja vastutusteks. Kellega ta vanemad ei suuda suhelda ja keda nad veel vähem aidata suudaksid. Kes aga siiski otsib ja igatseb. Ja kellel – nagu mesilasel – on nõel – ja keda ei saa isegi vangi toppida.
*
Aga kes loob neid atmosfääre, kus on nii tore show-offida? Kes näitab, keda hukutada ja keda mitte? Kuninganna Tirsa? Ärihuvid? Poliitilised grupeeringud, parteid? Kas tahab keegi, et meie egod nõrgeneksid, et me hõljuksime ürituselt üritusele, peolt peole, seest tühjadena, oma pabinat varjates, suutmata mõelda muule kui oma valu vaigistamisele? Lõpuks võimendades ühiskonna killustamist, liitudes mõne dekoratiivse, ekstravagantse subkultuuri või veenva sektiga? Linnriik Knutby, miks keegi ei helistanud politseisse? Ja kui kaua päästab eestlasi mõte, et õnneks ei puuduta see meid? Et meil on omad mured. Päris mured. Suhkruhind ja kõik.
Kuhu sekti see mõte veel kuulub? Kas me tunneks ära Tirsa, kui teda näeks?
* * *
ROOTSI SEKTANTLUSMÕRV
Seni teadaolevad faktid: 1999. a. leiab nelipühakoguduse preestri naaber preestri esimese abikaasa surnukeha vannitoast. 27-aastane naine oli riides, peas oli tal haav ning väljavoolanud veres jäljed oopiumisarnasest ainest.
10. jaanuari öösel 2004|. a. leitakse voodist preestri teine abikaasa. 23-aastasel naisel on kuulihaavad ning ta oli juba leidmise hetkel surnud. Samal ööl leitakse naabermajast 30-aastane Daniel Linde, samuti kuulihaavadega, aga elusana.
* * *
PEATEGELASED:
– Preester: 32-aastane mees, kelle vanemad kolisid Norrast Värmlandisse 1960ndatel. Kaks poega ja tütar esimesest abielust, mis lõppes tema esimese abikaasa surmaga 1999. a. Abieluvälised suhted esialgu oma laste lapsehoidja ning hiljem veel naabrimehe Daniel Linde abikaasaga.
– Kuninganna Tirsa ehk Kristuse pruut: 38-aastane naine, kes 1990ndate keskel tuli Uppsalast Knutbysse, kus ta oli olnud noorsoopreester. Tema vanaisa oli üks nelipühaliikumise juhtidest ja preestri teine abikaasa oli tema õde; haavatud Daniel Linde abikaasa oli omakorda Kristuse pruudi abikaasa õde. Teda kirjeldatakse kui karismaatilist ja võimast inimest.
– Lapsehoidja: 26-aastane naine, kes 1999.a. tuli Smålandist Knutbysse pärast kokku puutumist Kristuse pruudiga. Abiellus koguduse liikmega 2000. a. ning lahutas temast 2002. a., kui tal oli juba tükk aega olnud intiim suhe preestriga.
