REIDI TEE, TÄIDETUD MERI JA UINUV MÕISTUS: Helen Sooväli-Sepping annab näpunäiteid, mil moel lollakast merd täitvast keskkonnavaenulikust teest moodustada tänapäevane tänav. Tallinna seltsimehed ei peaks kinni olema paarikümne aasta tagustes mõtetes, vaid proovima kasvõi oma käekella abil tulevikku liikumist.
Üle aasta on meedia kihanud uudistest, kuidas Tallinna linn hakkab kohe, kohe Kadrioru kandis ehitama Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel ning AS-i Tallinna Sadam rahadega Reidi teed. Samas uudisvoos on alati esindatud negatiivne seisukoht selle tee rajamisest, mis kritiseerib magistraali tegemist Kadrioru pargi arvel. Kokku on rohkem kui aasta jooksul Reidi tee meediakanalites kõneaineks olnud üle saja korra. Mitte ükski teine linnaruumiline muutus ei ole nii vastuolulist vastukaja saanud kui plaanitav magistraal. Nüüdseks on MTÜ Roheline Liikumine kaevanud Tallinna linna kohtusse, vaidlustades tee projekti. Miks on ühe tänava ehitusega seoses tekkinud nii palju kära?
Nonoh, merelinn?
Nüüdisaegsed Euroopa ja maailma merelinnad üritavad merd linnaga siduda. Tallinna linnavõim räägib samuti visiooni ja strateegia dokumentides linna avamisest merele. See on igati sümboolne mõte, et inimesed saaksid vabaks nõukogudeaegsest keelatud piiritsooni taagast ning naudiksid mereäärt. Mereääre avamine on keerukas protsess, mis nõuab planeerijalt äärmist tundlikkust, et luua kvaliteetne avalik ruum.
Pirita tee äärse Kadrioru pargi lahustüki teeb unikaalseks liivarand. See liivarand on ise kaitsmist väärt. Tallinna kesklinnas ei ole mitte kusagil mujal liivaranda, kus saaks lõõgastuda, piknikku pidada ja päikest nautida. Tallinna positiivne programm 2014–2018 sedastab, et Tallinn peab leidma „võimalusi, kuidas muuta Russalka rannaala merevesi supluskõlblikuks, et rajada Pirita promenaadi algusse avalik rand“. Need positiivsed mõtted on linnal aga nüüdseks unustatud. Kalle Klandorf märkis linnavolikogu arutelul, et seal rannas võib merevees saada sügelised ja tema sinna ujuma ei läheks. Kuid paljud inimesed käivad seal ujumas. Väikeste laste vanemad, pensionärid, kes sõidavad ühistranspordiga Lasnamäelt ja tulevad jalgsi kesklinnast. Tuhanded inimesed käivad sellel liivarannal suviti puhkamas, sest nii on harjutud tegema ning see on hästi kättesaadav ja ligidal. Tallinnas on neid kohti, kus linnas rannas saaks olla, vähe. Olemasolevad rannad Pirital ja Stroomis on puhkepäevadel rahvast nii täis, et nendel rannaribadel olemine tekitab ülerahvastatuse tunde. Äsja tutvustatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), Tallinna keskkonnaameti ning Helsingi linna koostöös korraldatud Tallinna ja Helsingi rohealade külastusuuringutest selgub, et roheala külastajatele on looduskeskkonnas viibimine ning sellest saadav positiivne mõju väga oluline. Küsitletud linlased peavad kõige tähtsamaks võimalust värskes õhus viibida, puhata ja vaba aega veeta, lihtsalt loodust nautida, vaikuses olla ning tervisesporti teha. Selles uuringus osales üle 1000 tallinlase.
Bituumenihais, üheselt
Plaanitav Reidi tee mereäär soovitakse Tallinna linna projekti kohaselt betoneerida ning suur osa pargist hävitada. Asemele tuleb Järvevana tee laadne infrastruktuur, kuhu istutatakse puid, kujundatakse uus mereäärne haljasala, pannakse pingid, interaktiivsed vidinad, pehme tehislik jooksurada, trenažöörid ja lastele mänguatraktsioonid.
Kui inimesed soovivad uuringute kohaselt linnas rohkem looduslikke rohealasid, siis miks olemasolev lõõgastumisvõimalust pakkuv riiklik kaitsealune park sae ja teerulliga hävitatakse?
Kuidas on need plaanid kooskõlas rohelise pealinna pingutustega, mida Tallinn viimased paar aastat teinud on?
Reidi tee projekti pooldajad räägivad koledast söötis jäätmaast, mis tuleb korrastada ja parim viis seda teha on rullida üks korralik lai tee. Kuid ettepanekut, et jäätmaast kujundada lihtne park, ei ole keegi võtnud vaevaks arutada. Merelinna aura kaob bituumenihaisu, mis lukustab mereääre tallinlase jaoks lõplikult.
Kes soovib möödavuhiseva diislist haiseva rekka kõrval promenaadil piknikku pidada?
Reidi tee pikendab ummikuid
Reidi teed on erinevates värvides kampsunites ning ülikondades poliitikud aastaid lubanud kui päästeinglit, mis muudab autodega liikumise Pirita-kesklinna suunal sujuvamaks. See on vale. Uue tee rajamine tekitab olukorra, kus lisandub autodega linna sõitjaid ning selle võrra pikeneb ummik. Uus tee lükkab ummiku tropina lihtsalt edasi, teise kohta. Nii nagu see on juhtunud näiteks Ülemistel. „Linn küll vähendab sõiduridu Narva maanteel, kavandataval uuel peatänaval, ja Gonsiori tänaval, aga ainult selleks, et neid Reidi teele juurde panna. Reidi tänavast saab niisiis üks Tallinna peamisi tänavaid, mis võtab üle Narva maantee rolli ning taandab viimase pikema jutu ja läbirääkimisteta sisuliselt kõrvalteeks,“ tõdeb Kristi Grišakov Sirbis (12.08.2016).
Reidi tee ehitusprojekti seletuskirjas tõdetakse, et kuna kesklinna liikluse läbilaskevõime on ammendunud, siis võimenduvad ummikud ja transiitliiklus kesklinnas kasvab. Samas on AS-il Tallinna Sadam esialgne plaan kolida raskeveokid aastate jooksul Vanasadamast Muugale. Raskeveokid suunatakse mujale, linnasüda on totaalselt umbes, kuid ikka ehitame laia teed, et veel rohkem saaks ummikus istuda? Ummikuprobleemi on tunnistanud ka Taavi Aas, kes EPL-is (18.10.2016) tõdeb, et õhtused tipptunnid kujunevad veelgi hullemaks.
Tallinnal puudub koostöötahe
Reidi tee arutelu, mis on päädinud kohtukaasusega, pole erialaekspertide ja MTÜ Roheline Liikumine emotsionaalne võitlus muutuste ega uue tänava vastu. Kehtivas inseneride projekteeritud projektis näevad erialainimesed – arhitektid, maastikuarhitektid, planeerijad, urbanistid – nii palju vigu, et projektile on korduvalt soovitatud teha restart. Avalikul arutelul (12.04.2016, EPL) tõdes Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, et „põhiline küsimus ongi meie teede planeerimise liigne autokesksus“. Kuidas Tallinn selle probleemiga tegelenud on?
Kümned eksperdid ning erialaorganisatsioonid on pakkunud Tallinna linnale koostööd, et leida teele vähem autokesksem lahendus. Tallinna linn on selgelt väljendanud huvipuudust ekspertide ja erialaorganisatsioonidega koostöö vastu.
Põhjust erialaekspertide kaasamiseks on küllaga ja võimalusi samuti. Näiteks linnale olulist Peatänava projekti tehakse avalikkuse ning ekspertide kaasamisega. Projekti käsitleti kui avalikku ruumi ning just seetõttu korraldati arutelusid, tutvustati meedia vahendusel ideid ja kaasati huvigruppe kaasa mõtlema. Peatänava hästi läbiräägitud ning meedia vahendusel kajastatud projekt tekitas korraks illusiooni, et omavalitsuse juhitav linnaruumi muutuste planeerimine on muutunud avatuks ja demokraatlikuks protsessiks.
Miks ei saanud teha Reidi teed samamoodi kui Peatänavat? Reidi tee on oma asukohalt sama kaalukas objekt kui Peatänav. Tulevane Reidi tee läbib väga suure potentsiaaliga ala mere ääres. Reidi tee aga eraldab linnasüdame ja mereääre üksteisest aastakümneteks. Praeguse Reidi tee analoogi ei pea kaugelt otsima. Osa niinimetatud Põhjaväilast on juba valmis ehitatud. See on Ahtri tänav, mis on suurema osa ajast autodest üleujutatud. Kas see on tänav, kus soovite sportida, jalutada lastega või veeta niisama aega? Kas sellele tänavale saab ühistranspordiga ligi ja kuhu see üksik bussiliin teid viib? Ahtri tänav ei ole kesklinlik tänav, vaid magistraal. See on ligi- ja ülepääsmatu asfaldimeri – tänav, mis lõikab linnasüdame ära merest ega ole lahendanud ummikuid, mida tee laiendamisel lubati teha.
Tasalülitatud avalikkus
Ettepanekute kogumine on suurepärane nõks tasalülitada avalikkust. Linnavalitsus tegi meedia vahendusel üleskutse esitada ettepanekuid teeprojekti parendamiseks. Kokku tuli üle 250 ettepaneku. Kõik ettepanekute saatjad said automaatvastuse tänuga ettepaneku eest. Hiljem on linnaametnike põhiargumendiks saanud, et ettepanekuid on esitada saanud ja neid võeti võimalusel arvesse. Selguseta on siiani, kelle ettepanekuid võeti arvesse ja kelle omasid mitte ning mis peamine – millised on need põhjused, miks võeti / ei võetud otsuseid arvesse. Agaramad eksperdid kirjutasid mitu lehekülge analüüsi – sai kriipiv probleem hingelt ära ja küll asjaga tegeletakse. Linna need ettepanekud enamjaolt aga ei huvitanud. Linnavolikogu protokolli lugedes toimus samasugune tasalülitamine ka linnavolikogu istungil, kus Reidi tee eskiisprojekti arutlusel lasti volikoguliikmetel lihtsalt rääkida ja küsimusi esitada. Küsimustele juhtivametnikud valdavalt ei vastanud.
K-Kabanossiputka on avalik ruum
31. mai Maalehes ahastas juubilar maestro Neeme Järvi, et kui kunagi kavandatud ooperimaja kohale ehitatakse bensiinijaam, siis mis eestlusest me rääkida saame. Tallinnas mere äärde plaanitud rahvusooperi maja asemele tuleb bensiinijaam. Linnavalitsuse sõnul tehakse vahetus Circle K-ga, et saada endale Linnahalli juures olev bensiinijaama krunt. 27. aprilli EPL-is teatab Taavi Aas, et bensiinijaamaga võib arvestada ka Reidi tee ääres, tulevasel promenaadil või kergliiklusteel jalutaja. Seda (bensiinijaama) võib võtta kui avalikku ruumi.
Riigikogu 2. mai infotunnis küsis Yoko Alender peaminister Rataselt: Kas arvate, et riigi poolt on heaperemehelik oma vara nii kasutada, et kõige prominentsemasse kohta mere äärde (kuhu kunagi oli plaan rajada ooperimaja) tuleb bensujaam? /…/ Jüri Ratas: /…/ Kui küsite, kas tankla on avaliku ruumi üks osa, siis kultuurilises mõttes kindlasti mitte.
Miks, no tõesti?
Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas 2016. aasta kevadel Reidi teele alternatiivse projekti. Planeerijad nägid võimalusi teha tee kitsamaks, loodust säästvamaks ning inimlikumaks. See eskiisprojekt kästi aga ametnikel sahtlisse peita ning nõuti K-projekti eskiisversiooniga jätkamist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekt lekkis meediasse 2016. aasta juulis.
Edasi tasub küsida, miks ei usalda munitsipaalpoliitikud pädevaid ametisolevaid planeerijaid?
Miks usaldab linn planeerimispädevuseta inseneribürood, kes ei ole nõus arvesse võtma planeerijate soovitusi?
Miks peab linn kalli raha eest tellima K-projekti Teise maailmasõja järgseid infrastruktuuri lahendusi linnaruumi, kui muu Euroopa on ammu aru saanud, et laiutav infrastruktuur linnaruumis lõhestab linna koostoimimist, on kõrgete halduskuludega ning vaesestab linna looduse arvelt?
Alternatiivsusest, parimalt
Reidi teed projekteerides ei ole linnavalitsus pidanud vajalikuks pühendada aega sellele, et uurida ühistranspordi vajadusi Pirita ja Viimsi suunal. Samuti ei ole mõeldud täiendavatele meetmetele, kuidas luua paremat bussiühendust, et saaks sujuvamalt eri bussiliinidega sõita. Ka pole uuritud, kuhu ja millal Viimsi ja Pirita suunas inimesed liiguvad. Vaikus valitseb selles suhtes, mida ette võtta Tallinna südalinna täisparkivate autodega ja kuidas tõsta saastunud õhuga südalinna elukvaliteeti. Autoaknast vaadates on meri ilus ning õhusaaste ei ole viimsilaste ja piritalaste probleem.
Karjuvalt skisofreeniline on lugeda K-projekti juhi hardusest ja uhkusest pakatavast intervjuust elustiiliajakirjale Maakodu, kuidas ta endale Viimsis mereni ulatuva isikliku roheala on loonud. Tallinna võimulolevad munitsipaalpoliitikud käituvad avaliku ruumiga nagu sanitaartööde jaoskonna avariiväljakutsete osakond. Lahendatakse üht väikest probleemijuppi, hoomamata, et niivõrd suurt avalikkusele ning tervele linnale olulist strateegilist ülesannet tuleb lahendada selliselt, et see loob Tallinnale ja kogu Eesti riigile lisaväärtust.
Fakte
Pikkus: 2,4 km; sellest promenaad 1,7 km.
Kogumaksumus: 29 miljonit eurot.
Tee projekteerija on K-projekt.
EL rahakasutusperiood on kuni aastani 2023.
Reidi tee ühendaks Pirita tee Ahtri tänavaga.
Reidi tee kulgeb piki mereäärt.
Reidi tee on plaanitud 4–9-realine, mis on laiuselt võrreldav Liivalaia tänavaga.
Tee äärde on plaanitud jalgrattatee, promenaad, pingid, tegelusruumid.
Peamiselt raskeveoste probleemile lahendust pakkuva tee osakaal on 6% kõikidest kavandatud autodest.
Olemasoleva Reidi tee projekti vastu andis allkirja üle 2000 inimese.
Anna hoogu! Tänav inimestele, mitte autodele
Avalikust teenistujast poliitik peaks hästi teadma, et ettepanekute esitamisest teeprojektile üksi ei piisa. Vaja on ka linnavalitsuse koostöötahet, soovi ning ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise mehhanismi. Rahvasuus kutsutakse seda koostööks. Kuna seda pole toimunud, oligi vaja magistraaliprojekt kohtusse viia.
Eesti Roheline Liikumine ja rühmitus „Merelinna kaitseks“ kutsuvad kõiki heast elukeskkonnast hoolivaid inimesi üles toetama Tallinna linnavalitsuse vastu algatatud ja Reidi tee peatamiseks mõeldud kohtuvaidlust. Kohtuasi on vajalik selleks, et tagada Russalka pargi ja Ingliranna säilimine ka järgmistele põlvedele. „Kuna Tallinna linnavalitsus on jätnud seadusest tulenevad kohustuslikud mõjuhinnangud tegemata, otsustas Roheline Liikumine avaliku huvi kaitseks välja astuda,“ selgitab MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus.
Reidi tee ehitusloa vaidlustas Roheline Liikumine keskkonnamõjude hindamata jätmise tõttu. Keskkonnamõjusid on kohustuslik hinnata, kui täidetakse merd üle määratud mahu ning kui kavandatud rajatis mõjutab avalikus kasutuses olevat puhkeala. Tallinna halduskohus võttis kaebuse menetlusse.
Hooandmise kampaaniaga kogub Roheline Liikumine 10 000 eurot kohtuvaidluse rahastamiseks. Kogutud annetusi kasutatakse kohtuvaidluse kuludeks (advokaadibüroolt PwC Legal õigusabiteenuse tellimiseks), kohtuvaidlusest edenemise pidevaks teavitamiseks ning ürituste korraldamiseks Inglirannas.
Vaata http://reiditee.ee/russalka/