Väärtfilmide austajad leiavad tema filmidest suurepärase visuaalse külje ning B-filmide austajaid köidab tahumatu sadoerootiline stoori lesbilistest vampiiridest.
EMMANUELLE´I SUGUNE SITT
Prantsuse vanameister Jean Rollin (66) on ise oma filmide kohta öelnud: “Visuaalne pool mu filmides on kindlalt palju olulisem, kui lugu ise. Aga lood on tehtud sellised, et nad kutsuksid esile selliseid pilte. Lühidalt, lood on mad love tüüpi ja pildiline pool kujutab endast sürrealistlikke visioone. Need mõlemad kokku moodustavad mu filmid.”
Pariislane Rollin on vahemikus 1958-2002 teinud peaaegu 50 filmi. Alustas, nagu enamik re?issööre, lühifilmidega. 70-80ndatel oli ta ka mitmete softcore ja hardcore pornofilmide re?issöör, kasutades varjunimesid Robert Xavier, J.A. Lazer, Michel Grand, Michel Gentil või Michael Gentle. Pärast seda, kui Emmanuelle 6 algne re?issöör Bruno Zincone ei olnud võimeline filmi lõpetama, jättes kuuenädalasest võttetsüklist päranduseks vaid 45 minutit kasutatavat materjali, sai selle töö omale Rollin. Kuna tegu oli sitast saia tegemisega, siis oma nime ta tiitritesse ei pannud.
Kõige rohkem kuulsust on talle toonud kultusfilmide staatusesse tõusnud gooti liku õhustikuga erootilised horrorfilmid lesbilistest hipivampiiridest. Küsimusele, et miks teda just vampiirid köidavad, aga mitte Frankenstein, libahundid ja muumiad, on ta naerdes vastanud, et vampiirid on atraktiivsed ja – temaatika annab võimaluse näidata ilusaid tüdrukuid napis riietuses. Muuseas – re?issöör naerab intervjuusi andes pidevalt, peamiselt enda üle.
“Vampiir on nagu loom, kiskja – metsik, emotsionaalne, naiivne, primitiivne, sensuaalne, ei ole liiga huvitatud loogikast, aga on samas ka väga maitsekas ja ilus – ja need on samad terminid, mida on sageli minu filmide kirjeldamisel kasutatud”, räägib ta ühes vestluses.
PURJUS MEDITSIINI – TUDENGITE NALI
Rollini esimese rahvusvahelist tähelepanu tõmmanud vampiirifilmi The Rape of the Vampire (1967) linastus Pariisis oli tohutu skandaal. See mustvalge klassika sisaldab juba kõiki peamisi Rollini vampiirifilmide elemente ja vaimsust. Naudinguga pakub ta auditooriumile verd, paljastatud rindu ja kihvu. Pariisi publik läks esilinastuse ajal saalis täiesti hulluks ja loopis asju vastu ekraani. Nad ei saanud loost aru. Prantsusmaa maapiirkondades keelasid kirikuisad rahval filmi vaatama minna. Rollin oli nende jaoks saatan, ei miskit muud. Prantsuse juhtiv ajaleht Le Figaro kirjutas selle filmi kohta järgmist: “Selle filmi on kindlalt teinud grupp purjus tudengeid, ilmselt meditsiinitudengeid. See on nali”.
Rollin on väitnud, et arvas seepeale, et tema karjääriga on lõpp. Kuid produtsendid palusid tal alustada järgmise filmiga. Ja hästi tegid, üks laineid löönud vampiirihorror järgnes teisele.
FILMIVARIANTE
The Shiver of the Vampires (1970) tegevus toimub keskaegses kindluses, kus amatsioonist vampiir tuleb öösiti kellakapist välja ülejäänud kodanikke kimbutama. Lugu ennast ja teksti on minimaalselt. Seda unenäosarnast filmi iseloomustavad pikad poeetiliselt ilusad dialoogita kaadrid. Siukest 70date kit?i hõngu lisab muusikataust progeroki bändilt Acanthus.
Requiem for a Vampire (1971) on üks Rollini meinstriimilikumaid, aga samas ka personaalsemaid ja sürreaalsemaid vampiirifilme, kus on alastus, piinamine ja lesbilisus kokku miksitud lapselikult romantiliste stseenidega.
Faschination (1979) räägib kõrgklassi naistest, kellel on kombeks ühiselt värsket verd rüübata. Kaasa teeb endine pornostaar Brigitte Lahaie.
Kellele meeldima hakkab, võib endale ju ka teisi Jean Rollini vampiirifilme muretseda. Kättesaadavusega suuri probleeme ei ole, sest tema asju on välja antud video ja DVD kujul nii USAs kui brittide maal. Tuntumad netipoed pakuvad seda kraami kõik.