<1>
Jerevani konservatoorium on huvitavalt rahvusvaheline õppekeskus, kuhu siirdutakse üsna banaalsetel põhjustel: kui Kesk-Aasiast pärit üliõpilased kurtsid justkui ühest suust, et kodumaal pole võimalik õppida instrumenti kõrgtasemel, siis ukrainlased, valgevenelased, kreeklased, iraanlased jt mainisid olulise tegurina soodsat õppemaksu (u 14 000 Eesti krooni aastas) võrreldes Euroopa maade ja kümne miljoni linna Moskvaga. Ülejäänud araabia maade noorsugu oli see-eest vallutanud Meditsiiniülikooli ja infotehnoloogia õppeasutused.
Tihti tundub, et koolis tekib sundkollektiiv, ning vaadates ühte ruumi pressitud klassikaaslasi, näivad jutud rühmavaimust põhjendamatu väljamõeldisena. Sellise sundkollektiivi moodustasid ka Jerevani konservatooriumi välistudengid, kelle sundkollektiivne seisund levis õpinguhoonest üle terve linna, kui mitte öelda, et üle kogu maa. Eriti halvasti tundsid end säärases sundkollektiivis 14 miljoni elanikuga Teheranist pärit ?abis ja Golris (ja lisaks neile paljud teised Armeenias viibivad iraanlannad), kes on harjunud oma maad kõnealuse regiooni kultuurihälliks pidama. Armeenia (samuti Eesti) proportsioonid ei tahtnud neile pähe mahtuda: “Poolteist miljonit elanikku?! See on ju nagu minu majast sõbranna majani!”
IRAAN ARMEENIAS
Brigitta: ?abis, tunned sa ennast siin siis ka vabamalt? Näiteks, kuna ei pea t?adrat* kandma?
?abis: Oeh… (Seda küsimust kuulis ta vist kolm korda päevas.) No ega see vabadus siis ainult selles väljendu. Ma kannaksin t?adrat ka siin, aga siis peetaks mind terroristiks. Pealegi on meil mõnes regioonis väga ilusad t?adrad.
Brigitta: Aga räägi siis sellest, kui palju vastab tõele see ?abloon, mis on meil Euroopas teist kujunenud?
?abis: ???
Brigitta: No kas iraani naised on tõesti nii ahistatud? Nägin just suvel dokfilmi, mis kandis nime “Lahutus Iraani moodi” ja selle põhjal jäi teie maast ikka jube mulje küll.
?abis: No ei, pigem vastupidi. Meil, Teheranis, abiellutakse noorelt ja kiiresti ning lahutatakse juba mõne aasta pärast. Mehed ei tahagi enam üldse abielluda, kuna see on väga kallis.
Brigitta: ???
Golris: Mehel peab olema auto, maja, raha. Enne abiellumist kirjutatakse maja ja auto naise nimele, nii et kui tuleb lahutus, jääb see kõik naisele.
Brigitta: Aga lahutust on naisel vist väga raske saada?
Golris: Ei noh, kui sa lähed ja ütled, et sa ei armasta oma meest, siis sulle lahutust muidugi ei anta. Lahutuse põhjus peab olema tõsine, näiteks kui mees tarbib meelemürke või on oma naist löönud.
TURKMEENIA ARMEENIAS
Vastukaaluks iraanlastele ei nõudnud kohalikku ellu sulandumine turkmeenlaselt Sam velilt mingeid jõupingutusi. Tänasele Turkmeeniale iseloomulikke õuduslugusid on viimasel ajal kajastatud ka Eestis (vt selle aasta KesKus’e). Hiljuti kogus sealne president ja kõigi turkmeenide isa Saparmurat Nijazov kuulsust enese eluaegseks presidendiks kuulutamisega.
Brigitta: Samvel, kuule, on see tõsi, et teie president tahab ennast tsaariks kuulutada?
Küsimusele järgnes lõbus naer, mistõttu otsustasin, et olin saanud hakkama piinliku naljaga, ja kirusin juba mõttes armeenlasi, kes on mulle jälle udu ajanud.
Samvel: Ta kuulutas ennast tsaariks juba mitu aastat tagasi!
Samveli väitel on Armeenia tunduvalt kaasaegsem ja vabameelsem kui tema isamaa. Temaga ei nõustunud euroopalikumate maade esindajad, keda häiris peaaegu kõik, alates ebakorrektsest poeteenindusest kuni sigaretivinguse konservatooriumini. (Esitades Armeenia peasanitaararstile küsimuse: “Miks tohib Armeenias absoluutselt kõikjal suitsu tõmmata?”, tõmbus viimase nägu õelalt muigele: “Varsti enam ei või!”) Suitsetamisteema arutamisel sekkus jutuajamisse ka Samvel.
Samvel: Meil Turkmeenias ei tohi tänaval kõndides suitsetada!
Brigitta: Oh, kuule, meil Eestis ka vist ei tohi?
Samvel: Seistes suitsetada võib. Hoolimata eluaegsest presidendist ja usust Armeenia kaasaegsusesse jätsid turkmeeni noormehed armeenia poistest märksa euroopalikuma mulje ja lubasid endale isegi pikki juukseid (mis said kohaliku meessoo silmis karmi kriitika osaliseks). Ja hoolimata Armeenia väidetavast euroopalikkusest varjutas Samveli õppeplaane salasoov jõuda Armeenia kaudu Ühendriikidesse sugulaste juurde (“Kodumaalt ei lastaks mind iial Ameerikasse, seepärast peangi Armeeniasse kolima.”). Nii avaldub ka Samveli puhul ümbritsevate maade (ja sündmuspaiga Armeenia) intelligentsile omane sündroom, mis väljendub massilises väljarändes – paremal juhul Saksamaale, Prantsusmaale või USAsse, aga võimaluse korral ka Moskvasse.
INDIA ARMEENIAS:
Armeenias on ajude äravool väga tuntav ning selle tulemusel on toimunud halenaljakas pöördreaktsioon. Kuna sügaval nõukogude ajal ehitati miljonilinnadesse metroo, meelitati mitmekümne aasta eest just sel eesmärgil Jerevani äärelinnaalale elama palju maainimesi. Värskeid linnaelanikke eristas intelligentsetest kesklinlastest ka masohhistlik nõrkus kanda isegi 40kraadise kuumusega musta pintsakut, musti viigipükse ja sama värvi lakkkingi (kuigi norimisohu tõttu selles riietuses kodust kaugele ei mindud). Samuti valitses sääraste elanike hulgas piiritu india kino ja muusika lembus. Küllap meenutas see neile südamelähedast ida rahvalaulu, erinevalt näiteks moekatest filoloogiatudengitest, kes eelistasid rahvaloomingule Rolling Stonesi. Nii saigi vastav rajoon tolleaegselt kõrgkihilt mõnitava hüüdnime – Bangladesh (ideeliselt jääb Bangladesh armeenlasele sama võõraks kui Filipiinid eestlasele). Nüüd, kolmekümmend aastat hiljem on Bangladesh saanud linnaosa ametlikuks nimetuseks. Mustad pintsakud ja lakk-kingad on aga vallutanud terve riigi ning india filmide mõjul sündinud muusikastiil rabis (ehk “rabot?eje iskusstvo”) on kaotanud oma algse tähenduse. Sõnaga “rabis” iseloomustatakse suurt osa kaukaasia noortest meestest, sealjuures ka nende elu- ja riietusstiili. Endised moekad filoloogia-, muusika- ja kunstitudengid on aga blokaadist tingitud tööpuuduse tõttu võimaluse korral kodumaalt kaugele minema sõitnud.
(ANTI)BALTIKUM ARMEENIAS
Kui armeenia noorus pidas Eestit millekski arengumaa taoliseks (“Kas teil laserplaadimängijad ja videomakid ka on?”), siis islamimaade esindajate jaoks oli Eesti veel hämaram paik. Peale pikemat tutvust tunnistas ?abis, et pidas Eestit igijää all olevaks kohaks, kusjuures viimase tõttu on eestlased tema andmetel sunnitud’ aastaringselt liikuma uiskudel. Ülejäänud Lääne-Aasia ja Lähis-Ida noorsugu pidas Eestit eranditult vene külaks (v.a üks noormees, kes küsis: “Kas Eesti on kusagil seal, kus Vladivostok?”).
Geograafiaalast tumedust ei saanud ette heita keskealisele ja vanemale põlvkonnale (seda seletavad omaaegsed tihedad kultuurisidemed). Ometi ei takistanud see neid siiski pidevalt kõiki Balti riike omavahel sassi ajamast (“Aa, te olete Eestist? Mulle meeldib Eestis väga, eriti Vilnius!”). Ja näiteks ei õnnestunudki aastakümneid tagasi ühel eesti näitsikul oma armeenlasest mehe sugulastele selgeks teha, et Georg Ots on eestlane, sest nemad olid kindlad, et tegemist on lätlasega. Ja kui palju ta ka ei korranud oma väidet, jäid nad kahtlevalt pead vangutama. Nad isegi ei vaielnud vastu, vaid demonstreerisid kogu oma olekuga, et ega nad seda tegelikult ikka ei usu.
Teisalt teadis rahvamuusika osakonna juhataja, maailmatasemel etnomusikoloog Alina Pahlevanjan meenutada oma estofiilist kooliõpetajana töötavat ema, kelle estofiilsus kandus üle ka tema klassile. Nii õmblesid 50ndate aastate armeenia koolilapsed eesti rahvarõivaid, lugesid eesti luulet ja kirjandust, laulsid eesti rahvalaule (huvitav, mis keeles?), korraldasid eesti vaimus klassiõhtuid eesti toitude ja tantsudega ja sõitsid lõpuks üheskoos Eestisse.
KORRUPTSIOON ARMEENIAS
Turkmeeni ja iraani tudengid erinesid teineteisest ka oma suhtumise poolest kogu riigis üsnagi levinud korruptsiooni – esimesed olid sellega harjunud, teised jällegi mitte. Just korruptsiooni tõttu pääseb konservatooriumisse kergemalt õppima läbi rahakoti kui eksameid tehes ning tasulistel kohtadel õppivate tudengite arv on lausa astronoomiline (tasulistel kohtadel õpivad üldjuhul ka välismaalased, kui pole tegu välisarmeenlastega, kellele võimaldatakse tasuta õpe).
On fakt, et Armeenia kõrgkoolid on islamimaa noorsoo hulgas populaarsed, sest kujutavad nende jaoks otsekui ust Euroopasse. Sealses konservatooriumis saavad nad nõukogude ajastu tugeva õppejõukaadri käe all tegelda professionaalselt lääne klassikalise muusikaga. Isiklikult loodan kogu hingest, et varsti saab eestlase jaoks müstiline tuhande ja ühe öö maalane tegelda teda huvitavate asjadega ka kodumaal, tundmata vajadust põgeneda tema silmis vabameelsesse, kuid eestlase meelest ilmselt idamaisesse Armeeniasse.
* Islamimaades kantav peakate.
