On olemas rakvere raibe (kollane, nagu hästi teate) ja on olemas ka kunagi sealkandis antud viru vanne.
Kuid on olemas ka Rakvere ööd. Neid on erinevaid.
Mäletan, et ühel suvel Rakveres, kui ma juba magasin, helises mu toas telefon ja X-i hääl ütles: ”Ma olen siin, Tule korra välja.” Kiirelt kargasingi voodist välja, püksid paaniliselt jalga, võti tasku, jooksuga õue. Siis seisingi Rakvere teatri õuel. Pime. Kedagi ei olnud. Läksin tänavale. Et äkki on X seal puude varjus. Et ei taha end näole anda linnarahvale. Siis sain õieti alles aru, et olen tegelikult Rakveres. Vaatasin kella, see näitas 00.25. Muidugi ei saanud siin olla mingit X-i. Suveöö, puud kohisesid, teatrihoone kohal rippus kuu. Siis sain aru, et see oli olnud hallutsinatsioon. Mitte unenägu. Sest ma olin tõesti võtnud telefonitoru ja kuulnud X-i häält. Koperdasin tuppa tagasi.
Ühel teisel ööl – see oli veel talv – istusime Saaremäega teatrikohvikus. Ei saanudki palju võetud, paar viskit. Hakkasin sirgeselgselt koju minema. Ent teatriõue keskel oli suur kokkuaetud lumehang. Oli libe ja ma kukkusin perseli hange, vajudes seejuures küllalt sügavale. Ja ei saa enam üles! Nagu Kafka putukas, kes selili ei saanud ennast jalgadele pöörata. Õnneks tuli Üllar ja aitas mu püsti. Tegelikult ma polnudki eriti purjus, kuna läksin tuppa ja lugesin seal hommikuni Marcel Prousti (vene keeles, prantsust ei oska).
Nüüd asja juurde. Ööd pole ainult õues, ööd on ju lõpuks ka teatris.
Saaremäe on Rakvere linnavalitsuse liikmetega (nende teine konspiratiivne nimetus on teatriklubi) lavastanud mitu näidendit. Minu mäletamist mööda ”Hamleti”, Agatha Christie ”Kümme neegrit”, Hardi Volmeri ”Tulivee” ja veel midagi. Linnavalitsus armastab näidelda, teha puhast kunsti. Nad armastavad teatrit, ja seda on näha ka Rakvere teatri olukorrast või seisundist.
Ent ma olen kuulnud, et ka Tartu linnavalitsuses on teatrihuvilisi, kes pole aga piisavalt saanud oma potsentsiaali kasutada. Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar mängis ühes filmis vuntsidega taksojuhti. Sellest on vähe. Ma arvan, et ka Tõnis Palts leiab vaba hetke esinemaks mõnes prantsuse komöödias. Niisugune sümbioos oleks kasulik nii linnavalitsusele kui ka teatrile. Üks täiendab teist.
Sest eks ole ka linn üks lava, üks teater, näitemänguühiskond, kus tüübid kostumeeritute ja grimeeritutena tänavaruumis teatrit teevad! Ja ärgata südaööl X-i
hääle peale, ning kohtuda ainult kahvatu suvekuuga, on teater par excellence. Nagu ka jämekoomiline talveetendus Rakvere teatri vabaõhu-õuelaval.
Hiljuti elasin üle veel mõned Rakvereööd. Uus aasta vastu võetud, tekkis mõte tutvuda tänavateatriga. Oli libe nagu ikka kõikides linnades. Äkki olid mu mõlemad jalad õhus – mõlemad! – ja keha 45 kraadi tahapoole kaldu. Tegin mingi fueteee ja jäin püsti! Kuis oli see võimalik?
Sellised on need Rakvere ööd.