Hoolimata teadlaste maruvihasest vastuseisust kasvab maailmas parateadlaste hulk ja mõjuvõim. Nõidu, meediumeid, selgeltnägijaid, maage, “ekstrasensse” ja sensitiive usutakse palju rohkem kui poliitikuid ja teadlasi ning see sunnibki viimaseid üle minema parapsühholoogide leeri, kus kuulsus kergem tulema ja vastutuski väiksem.
KOHVIPAKSU LUBADUSED
Hiljuti läbis Eesti ajakirjandust sensatsiooniline teade, et Lundi ülikool saab endale esimese parapsühholoogia, hüpnoloogia ja selgeltnägemise professori. Uue professori kohale kandideerib juba ligi 30 inimest. Esimene “tondiprofessor” peaks tööd alustama 2004|. aastal. Parapsühholoogia õppetoolid on juba varem olemas Hollandis Utrechti ülikoolis ja ?otimaal Edinburghi ülikoolis.
On põhjust arvata, et kui samalaadne õppetool avataks Tartu ülikoolis, oleks konkurents märkimisväärselt suurem ja ametikohale trügijate seas oleks palju praeguseid juhtivpoliitikuid, võib-olla isegi kõik need, kes Euroopa Liidu marjamaale ära ei mahu. Professoriks valimisel peab olema esitatud teatud arv teadustöid. Kuid kuna Eestis pole seda vajalikuks peetud – nagu paljude juuraprofessorite puhul -, siis võiks nende teadustööde hulka arvestada ka enne Euroopa Liidu hääletamisprotseduuri poliitikute poolt ajalehtedesse kirjutatud kohvipaksu pealt ennustatud lubadused.
UUS VALEDERING
Loomulikult ei viitsi Eesti poliitikud ega nende huvides töötavad õuelaulikutest majandusteadlased prognooside tegemisel sellist vaeva näha ja tõele au andes pole neil kaugjärelduste tegemiseks isegi lähteandmeid.
Kui maapinnalähedase õhukihi kaarte koostatakse vähemalt neli korda ööpäevas, siis peavad meie tuleviku-uuringute bossid küllaldaseks veiniklaasi taga kokkulepitud õhust võetud arvandmete teatamist rumalale rahvamassile. Nad on kursis, et selliseid prognoose suur osa rahvast ei loe. Juba mõne kuu pärast on kõik lubatu unustatud ning võib alustada uue valetamise ringiga.
Tule jumal appi, kuidas saab uskuda prognoose meie pensionisumma suuruse kohta aastaks 2010| või keskmise palga suurust kasvõi aastal 2008|! Selle hindamiseks on liialt palju määramatusi ja Eesti selleks liialt väike, et hoiduda maailmamajanduse tõmbetuultest. Näiteks kuidas saab selles mudelis prognoosida USA või Saksamaa majanduse totaalset krahhi, mis pole kaugeltki välistatud?
Ei saa ju lugeda tõeseks väidet, et Eestis lähiajal palgad ja pensionid võiksid kasvada kiiremini kui hinnad. Selleks pole lihtsalt majanduslikke eeldusi ega võimalusi, sest kui me kaotame oma odava tööjõu eelise, siis võib sussid kohe varna riputada.
VASTUTUS LOLLI ENNUSTUSE EEST
Mis ohustab posijaid aastal 2003|? Praktiliselt mitte midagi. Peagi valmivas rahvuslikus kokkuleppes võiks neilegi valetamise eest ette näha kindlad karistusmäärad: kõige suuremad valetajad lähevad tuleriidale, sõltuvalt pettuse ulatusest ja ühiskonnale tekitatud kahju määrast puuakse osa “inimlikult”, teine osa aga jalgupidi ning väiksed valetajad saaksid avalikus kohas ihunuhtlust.
Selge vastutuse sisseseadmise korral oleks valetajaid märksa vähem ja elu ühiskonnas ehk turvalisem.
1997. aastal ilmus Valdek Kiiveri raamat “Eesti nõidtargad”, kus on juttu meie kuulsaimate nõidtarkade Arno Joala, Kaika Laine, Gunnar Aarma, Vigala Sassi ja paljude teiste kangelastegudest ja töömeetoditest. Terve peatükk on pühendatud tulevastele sensitiividele, kus neile õpetatakse mitte üksnes vahetut visuaalset diagnoosimist, vaid ka intuitiivset diagnoosimist vahemaa tagant ning isegi kujutelma abil diagnoosimist.
Juhindugem sensitiivide hindamisel Vigala Sassi hinnangust. Tema arvates on Eestis praegu umbes 10 000 inimest, kes ennast sensitiiviks peavad, kuid enamasti on nad tavalised soolapuhujad, kellel pole ei piisavat haridust, teadmisi, oskusi ega ka mitte ausust.
Kui suur on poliitiliste posijate arv?
