Rahvatarkus ütleb, et lolle ei külvata, vaid nad kasvavad iseenesest nagu võililled kevadisel murul. Ja niida neid niipalju kui tahad, ilmuvad nad taas, küll pisut madalamad, kuid veelgi raskemini niidetavad.
Amet võtab arunatukese
Ilmselt vale on aga teine rahvatarkus, et amet annab mõistuse. Pigem on vastupidi, sest juhtivale kohale määramine võtab neilt sellegi pisukese arunatukese, mis neil enne juhtivtöötajaks saamist oli.
Kirjutage endale välja kõigi 20 taasiseseisvumise aegse Eesti Vabariigi ministri nimed ja te saate suurepärase galerii, kus tarkade sekka on sattunud suur hulk aferiste, lauslolle ja lihtsalt inimesi, kellel polnud mingeid teadmisi oma valdkonna juhtimiseks. Seda ei võimaldanud ka nende erialane ettevalmistus. Isegi nn poliitiline minister peab pisutki asjast teadma ja tal peaks olema kas või pisutki autoriteeti. Kuid kõik on JOKK, sest ükski Eesti Vabariigi seadus ega muu normatiivakt ei sätesta, et minister peaks olema haritud ja tark inimene. Tema ainukeseks nõudeks on parteiline truudus, mis seisneb truuduses partei “tagatoale”, mitte isegi parteile. Ja partei tagatoa toetusega ministri ametist vabastamine pole senise praktika kohaselt meie riigis võimalik.
Hunnikute kaupa mahavisatud raha
Üheks selliseks vabastamist vajavaks ministriks on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes on tekitanud Eesti riigile ja rahvale korvamatut kahju. Võtame kas või ministeeriumi viimise Tartusse, kus otsene kahju on mõõdetav kümnete, võib-olla isegi sadade miljonite kroonidega ja see kahju tiksub iga päevaga juurde ja suureneb kiiresti, sest Tallinna ja Tartu vaheliste mõttetute sõitude arv on suur ja kulu kasvab bensiinihinna tõusu tõttu veelgi. Loodan, et minister oma vastuskirjas ajalehele toob konkreetsed arvud olgu või tema enda sõitudeks kuluva bensiini osas ja ka palganumbri, mis talle makstakse mitte töö, vaid autos istumise eest.
Tegelikult ongi ju parem, mida vähem rumal minister oma tööpostil viibib, sest mitmed ebapädevad ja rahalist kahju tekitavad otsused jääksid ehk langetamata.
Eesti Mereakadeemia rektori mõtlematu vabastamine tekitas rahvale kahju kaugelt üle miljoni krooni. Harju Maakohtu 16. augusti kohtuotsusega tuvastati Jüri Kannu töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõisteti ministeeriumilt Kannu kasuks välja hüvitis 121 800 krooni, millele lisandub saamata jäänud töötasu 487 200 krooni. Lisagem, et 80% Kannu hagi menetluskuludest jäeti ministeeriumi ja 80% ministeeriumi menetluskuludest ministeeriumi enda kanda. On hämmastav, et ministri vastutustundetu ja ebapädeva käskkirja õigustamisega ei saanud ministeeriumi juriidiline osakond ise hakkama ja appi võeti tervelt kaks Lepik ja Luhaäär Advokaadibüroo advokaati! Kuid juba vanasõna ütleb, et “sitast kulda ei tee” ning neilgi ei õnnestunud õigusemõistmist kallutada. Ja mis see ebaõnnestunud kaitsmine maksma läks!? Seda arvet vaevalt avalikustatakse, kuid advokaatide meeletusuured töötasud on ju teada-tuntud.
Haridusministeeriumi jätkusuutmatus
Vaatame nüüd mõnda ministri vaimuandeid peegeldavat pärli. Magistrikraadiga minister püüdis väita, et professor Kannul puuduvad tööülesannete täitmiseks vajalikud tööoskused ja ta ei sobi oma ametikohale. Kuid vägagi tõenäoliselt on professor Kann lapsministrist vähemalt tuhat korda targem, sest ta on juhtinud Teaduste Akadeemia ühte suuremat instituuti ning kirjutab jätkuvalt teadusartikleid, millega minister teps mitte hakkama ei saa. Ühtlasi väidab minister, et eksrektor olevat teinud ministeeriumile olulist varalist kahju. Süüdistustest kõige värvikam on rektori fraki ja selle juurde kuuluvate aksessuaaride soetamiskulude väljamaksmise arve esitamine mereakadeemiale. Rektor maksis selle ise kinni, kuid hilinemisega ja riigil jäi saamata intressitulu ja tulu- ning sotsiaalmaks meeletus summas – kokku 363 krooni. Võrrelgem seda summat ministri poolt tehtud kahjudega!
Ma ei hakka pikemalt analüüsima teisi sama rumalaid süüdistusi, vaid peatun ministeeriumi käskkirja õigustaval nn auditil, mis on sama andetu kui minister ja ministeeriumi juhtkond ise. Mitte ühelgi auditit läbiviinud inimesel ei olnud tööks vajalikku vannutatud audiitori kutset, mida libaaudiitorid ise kohtus ka tunnistasid. Seejärel hakkas ministeerium hämama, et see olla olnud mitte audit, vaid sisekontroll, kuigi rektori vabastamise käskkirjas on selgelt märgitud “korduvad AUDITID”. Ministri poolt allkirjastatud vabastamiskäskkirjas ja hilisemates selgitustes on kirjas sedavõrd palju lapsusi, et tekib kahtlusi sellise ministeeriumi jätkusuutlikkuses.
Rahahäda ajab kaevu
Kuid mis viis ministri sedavõrd arulagedale teole? On ju ilmselge, et rektori vabastamine ei ole seotud Jüri Kannu teadmiste ja tööalaste oskustega, vaid see on tegu, mida saab kvalifitseerida poliitiliseks banditismiks. Kõik me teame, et erakonnad siplevad rahahädas ja ka Urmas Sõõrumaa annetused on kokku kuivanud. Öeldust tulenevalt oli vaja mereakadeemia etteotsa sokutada “oma poiss”, kes aitaks hiiglaslikke investeeringuid Kopli hoonetesse (ühiselamu, spordihoone, täiendav õppekompleks jm) kantida erakonda toetavatele firmadele. Ja see on juba KAPO ja prokuratuuri rida.
TLS § 99 lõige 1 kohaselt võib töölepingu lõpetada, kui kodanik on tekitanud süüliselt olulist kahju või loonud kahju tekkimise ohu. See käib mitte ministrite, vaid tavainimeste kohta. Minister Lukas on teinud riigile kahju eriti suures ulatuses ja tema koht ei ole ministritoolil. Kui ta oleks aumees, siis astuks ta ise tagasi ja korvaks ka riigile ja rahvale EMA rektori vallandamisega seonduvad kahjud. Kuid vaevalt ta seda teeb. Kus ta võiks pärast hakkama saada? Algklasside õpetajana? Ei. Jääb vaid riigikogu, kus peale nupule vajutamise oskuse midagi muud ei nõuta. Kui aga IRL tahab eelseisvatele valimistele minna koos Tõnis Lukasega, siis teeb ta suure vea.