Vastust pealkirjas toodud küsimusele teab suurepäraselt iga lasteaialapski, kuid kahjuks on vastus tundmatu meie tipp-poliitikutele, kelle seas on ka ajaloolasi. Viimased peaksid eriti hästi teadma, mis juhtus täispuhutud Rooma riigiga.

<1>

SEEDIMATUTE MAADE PROBLEEM
Gigantomaania ehk suurusehullustus on raske ja praktiliselt ravimatu haigus, kuid gigandiks võib kasvada ka mitte omatahtsi. Keskaegkonnas arenesid välja hiiglaslikud roomajad – saurused, kes olid sedavõrd rasked, et veetsid suurema osa oma elust vees, mis aitas neil vähendada keha raskust ja pakkus kaitset vaenlaste eest. Kaldal käidi vaid munemas, ennast soojendamas ja toitu hankimas. Toitu läks neile aga vaja kuni pool tonni päevas. Taimtoidulise brahhiosauruse pikkus oli kuni poolsada meetrit ja mass ligikaudu 40 tonni. Kaelkirjaku kaela ja mao sabaga looma pea oli kehaga võrreldes üsna tilluke ning peaaju sedavõrd väike, et organismi normaalseks elutegevuseks oli vajalik veel teise närvikeskuse kujunemine vaagna piirkonnas.

Ja kui ma nüüd mõtlen murega laieneva Euroopa Liidu peale, kes tahab ära seedida mitteseeditavat Poolat ja kes tõenäoliselt varsti kavatseb alla nilpsata ka Albaaniat, Türgit ja Venemaad, siis on järeldus üks – selle õnnetu liidu saatus on sama hirmus kui saurustelgi.

TULETAGE MEELDE, MIS JUHTUS ROOMAGA
Euroopa Liidule väga sarnaseid liite on ajaloos loodud korduvalt. Esmakatsetuseks võiks lugeda 8. sajandit e.Kr., kui Rooma künkail paiknevad karjuste ja maaharijate asulad hakkasid ühinema, et ennast paremini kaitsta välisvaenlaste vastu. Rooma kasvas ja kasvas, saavutades hiiglaslikud mõõtmed nn. Traianuse vallutustega (98-117. a.). Rooma riiki kuulusid Põhja-Aafrika Mauretaaniast Egiptuse ja Araabia poolsaareni, Türgi, Hispaania, Prantsusmaa ja Britannia, kogu Kagu-Euroopa, isegi Armeenia, Mesopotaamia ja Assüüria. Eesmärgidki olid samad kui praeguses Euroopa Liidus: luua paremaid kauplemisvõimalusi, vähendada tolle, elavdada kaubandust ning saavutada kõigi liikmesmaade jõukus, turvatunne ning heaolu.

Traianuse valduste taga elasid barbarid, kelle elatustase oli märksa madalam, kuid kes samuti ihalesid marjamaale saada. Neile pakuti assotsieerunud liikme staatust ja kes vastu hakkas, sellega käituti vanema venna reeglite kohaselt. Aga Rooma hiidriik ei püsinud kaua, sest selliste hiiglaslike valduste tsentraalne juhtimine osutus võimatuks.

ORIRAHVA ASI
Euroopa Liit võiks veepeal püsimiseks esialgu eeskujuks võtta saurused ja moodustada Brüsseli kõrvale teise aju, näiteks Moskvasse, et kergem oleks Euroopa Liidule ka Aasia valdusi juurde liita. Kui me Türgi saame lugeda Euroopasse, siis pole tulevikus raske Euroopasse tuua ka näiteks Mongooliat? Selleks piisab kopsakate eurorahadega teatud hulga geograafide äraostmisest, kes meeleldi panevad paika uue Euroopa ja Aasia piiri. Kõik sõltub vaid tahtmisest ja vaba raha hulgast. Ostetavaid teadlasi leidub alati!

Mis saab aga meist, kas surra Euroopa Liidus või väljaspool seda? Minu vanuses inimene (67) võib rahulikult öelda, jumala ükskõik, peaasi et surm ilus oleks! Aga lastest ja lastelastest on pisut nagu kahju. Kuigi me oleme kogu aeg olnud orirahvas, on orjana ikkagi paha surra. Seda enam, et mõnda aega on ka vabana elatud.

KUIDAS JÄÄB SÕLTUMATUSEGA?
Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 sätestab, et “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu”. Iseseisvus tähendab seda, et Eesti ei ole mitte ühegi teise riigi ega liitriigi osa. Sõltumatus kinnitab aga, et Eesti riik ei alluta ennast ühegi teise riigi, riikide liidu või rahvusvahelise organisatsioonide diktaadile.

Kremli ülemvõimu vastu võideldes me kinnitasime, et Eesti seadused on ülimuslikud NSV Liidu seaduste ees, Euroopa Liitu astudes me aga anname vabatahtlikult kogu võimu täiuse Euroopa Liidu juhtorganitele. Et nüüd keegi ei kahtlustaks, nagu ma teeksin Euroopa Liidu vastast propagandat, võiksin lisada: “Sitta see iseseisvus, peaasi, et kõht oleks täis ja jätkuks naisi ja viina!”

Kuid pisut on ikka kahju ka, sest iseseisvuse saamise nimel tuli omajagu vaeva näha.

MILLEKS ON EUROOPA LIITU VAJA?
See peaks olema ju lapselegi selge! Maailm jaguneb üksteisega halastamatult võitlevateks majandusblokkideks. Euroopa Liit on praegu neist blokkidest üks tugevamaid, andes aastal 2000 u. 18% maailma SKT-st, USA 23% vastu. Kuid kui kauaks seda head seisu jätkub? Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikide demograafiline pilt on masendav, elanikkond vananeb kiiresti ja lootusetult. Pealegi ei ole sotsiaalsete tagatistega harjunud rikkad liikmesmaad suutelised pakkuma tööjõuturul arvestatavat konkurentsi näiteks Jaapanile ja Hiinale. Raske on konkureerida ka Ameerika Ühendriikidega, sest rikkas Euroopas on tugevad ametiühingud ja tööturg korrastatud, et tööd jätkuks enam-vähem kõigile. USA-s sellist haletsust ei ole ja produktiivsus inimese kohta on seal oluliselt kõrgem kui Euroopas. Praegu on kandidaatriikide elutase ja sotsiaalne kindlustatus oluliselt madalam kui liikmesriikides. Kui kandidaatriigid saavutaksid liikmes riikidega võrdse taseme, siis oleks Euroopa Liidu konkurentsivõime veelgi madalam. Õnneks või õnnetuseks seda ei juhtu. Suurbritannia spetsialistid kinnitavad, et aastal 2050 on USA majandus 2-3 korda võimsam kui Euroopa Liidu oma. Euroopa Liidus väheneb selleks aastaks tööjõulist elanikkonda vähemalt praeguse Saksamaa koguelanikkonna jagu. Tööjõulise elanikkonna mõningat kasvu prognoositakse vaid Suurbritannias ja Iirimaal, mujal see oluliselt väheneb. Kõige “õudsem” (awful) tööjõu vähene mine leiab spetsialistide arvates aset Bulgaarias (50%), Lätis (59%) ja Eestis (65%).

KUIDAS SURRA, ET SURM OLEKS ILUS?
Mõned teadlased kinnitavad, et saurused hukkusid Maad tabanud hiidmeteoriidi läbi, teised peavad kurja juureks imetajaid, kes püsisoojaste ja kõigesööjatena olid saurustest palju elujõulisemad ja mobiilsemad. Näiteks rotisuurune imetaja pistis sauruse munad nahka nii, et saurused seda vilkalt liikuvat loomakest ei märganudki. Ega asjata öelda, et väike on ilus ja armas! Kuid lisaks sellele on väike ka mobiilne ja tegus. Annaks jumal, et Euroopa Liit enne kokku variseks, kui me sinna jõuame.

Aga et ta kokku variseb, ei ole pisutki ajalugu tundval inimesel küll mingit kahtlust. Sellise heterogeense, vastuolulise ja perspektiivis jõuetu massi kooshoidmine on absoluutselt võimatu. Seda on kinnitanud Euroopa enam kui tuhandeaastane ajalugu! On ju taolisi kõigile õnne toovaid Euroopa Liite taotlenud Hansa linnade ühendus, Napoleon ja Hitler oma vallutustega ning ka proletariaadi suur juht ja rahvaste isa Jossif Stalin. Võtkem kätte ajalooraamatud ja veendugem, kui üksmeelselt nad sõnades meile vaid head tahtsid. Ainult välja tuli pisut teisiti.

*
Ma ei ole prohvet ega ilmeksimatu. Äkki hakkab Maakera tõepoolest teistpidi keerlema ja vanad ajaloo kogemused enam ei kehti? Äkki juhtub tõepoolest ime ja meie ees avaneb taevariik? Usku ja lootust ei tohi kellelegi keelata ja ei tee seda minagi.