Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut nuttis Tallinna visioonikonverentsil, et pärast aprillisündmusi on paljud Vene ärimehed oma asjad kokku pakkinud ning majanduse turgutamiseks tuleks neid asendada inglise keelt suhtluskeeleks kasutavate ärimeestega. Vitsuti arvates tagaks see suuremad sissetulekud nii tallinlastele kui ka Eestile tervikuna. Mage. Vitsut võiks hoopis muretseda, et Rimi poodide kassapidajad kipuvad eesti keelt mitte oskama. Inglise keelt osatakse Eestis võrreldes muu Euroopaga täiesti okei tasemel.
Ivi Eenmaa tõi oma põhiväitena välja, et Tallinn provintsistub. No kuidas võtta. Kas Euroopa äärealal asuv 1 miljoni suuruse rahva pealinn on võimeline pürgima ülemaailmseks Mekaks? Küsitav, olgem ausad. Aga kuidas seda provintsistumist üldse mõõta? Et varem ei olnud Tallinn provints ja nüüd korraga on.
Ajalooliselt polnud Tallinn provints juba pärast risti – sõdi jate vallutusi. Ja veelgi vähem oli Tallinn provints Hansalinnade kuldajastul. 18.-19. sajandil kujunes Baltimaade keskuseks kindlalt Riia. Lõplik tõde selgub alati võrdluses. Kas pärast taasiseseisvumist ja liitumist Euroopa Liiduga on Riia taastanud oma loomuliku koha siinse piirkonna keskusena? Kindlasti mitte, sest just Tallinn on pakkunud olulist konkurentsi ja arenenud kiiremini. Geograafilist asendit aga muuta ei saa ning Prahaga ei hakka Tallinn kunagi konkureerima. Seega on jutt Tallinna provintsistumisest tühi loba, millel puudub igasugune tõsiselt võetav alus.
Provintsistumine on Eenmaa jaoks umbes samasugune haigus nagu kopsuglamüüdia. Selle salapärase haiguse ravimiseks on Eenmaa visiooniks pealinna muutmine põhjala finantskeskuseks. Kui mu lapsed veel lasteaias käisid, unistasid nad sellest, et Eesti võiks olla maailma kosmoselendude keskuseks ja joonistasid kõik tühjad paberilehed täis sini-must-valge lipuga rakette.
Ei kõlanud samuti kuigi veenvalt, pehmelt öeldes.
Jüri Mõis on alati olnud rohkem pullimees ja sobiks pigem kreisiraadio tiimi kui pealinnale tõsisemat visiooni otsima. Mäletame, kuidas ta arvas, et kõik eesti inimesed võiks koondada Tallinna ja ülejäänud tühja ala rahvuspargiks muuta. Visioon seegi, eriti kui mõtet edasi arenda majandusliku efektiivsuse seisukohalt. Siis võiks Talinna elanikele ehitada ühe suure hiigelmaja, kus ainsaks ühiskondlikuks liikumisvahendiks oleks lift. Majanduslikult väga efektiivne ja tähelepanu pälviks Tallinn sellise projekti realiseerimisega kindlasti. Ilmselt küll vaid korraks, mida saadaks eurooplaste näpuga meelekohale osutamine.
Kus on Savisaar, seal on ka õpilasmaleva komandörile kohane propagandistlik asjaajamine. Iga laguneva teejupi parandamist saadab pidulik lindi läbilõikamine ja pensionäride poole sajab linnavalitsusest, linnapea kabineti aknast isklikult uusi viiesajakaid. Savisaar ei muutu, aeg on temast ammu pöördumatult mööda kihutanud. Aga minevikumehe laamendamisele ülearust tähelepanu pöörata on selgelt mõttetu.
Tõnis Palts hoidus planeetidevahelistest visioonidest ja jäi jalgadega kindlalt maa peale. Endine linnapea Palts otsis lahendust vohavale kasiinode probleemile ja pakkus välja ka lahenduse – koondada kõik Tallinna kasiinod Patarei vanglasse. Et sellest võiks kujuneda Põhjamaade mängupõrgukeskus, on täiesti mõeldav. Sest Põhjamaades on ju kasiinodel väga tagasihoidlik koht võrreldes meiega, aga eks mänguhulle leidu sealgi.