Kui KesKussi kööginurgal (mis kunagi pole veel araabide häärooga kuskussi valmistada soovitanud) on üks lemmikum kuu, siis on see juuni. Esiteks on hääl KMS-kirjutajal juunis sünnipäev, teiseks on juunis veel kevade roppu värtzkust tunda ja juulikuiva juba aimata. Kolmandaks ja peamiseks asjaks on juunis kõik me lugejad tõepoolest kes kus ning neljandaks – see mõelge ise välja, ega ma praegugi teab mis mõtleja mees pole. Mis siis et öö.

Ah jah. Neljandaks võluvaks asjaks kuus pealkirjaga juuni on ju igasuvine jaanipäevane esimene sügisvihm. Ning otse loomulikult on rändsääsed lennanud Lapimaalt lõunasse ning jõudnud meile. Kahjuks on soome rahvas peaaegu sama väike, kõhn ja korralik kui eesti rahvas ning rändsääskede rammusus on pannilepanemise piirist veel jupp maad allpool. Sääsed söövad meid, siis lendavad leedukaid lutsima, türklasi tühjaks imema ning alles toks ajaks, kui üks kümmekond (miljon) polaarpiiril sündinud satikat kuhugi tapjagrippide kodumaale Vietnami jõuavad, on nad omandanud piisava suuruse, et neid toidukõlbulikeks loetaks. Nõnda pugivad vietnamlased kõik need ritsikad ära, keda meie siin oma pinintäitunud metsajärvede veerel tapame ja kirume. Iga eestlane tapab õhtu jooksul nälgiva lõunamaalase lõunasöögi! Ilma sinepita! Ja siis me veel imestame, et Korea sõda, Vietnami sõda, Iraagi sõda. Kõik puhta sääskede pärast.

Tegelikult ei ole eelkirjutatu päris sulatõsi. Aga sulavõi veereb alla mööda kuuma kartuli külge, mis äsja juunikuise lõkke tuhast tuletet ning mõnevõrra söestund koorest vaba. Oo jaa. Juunis eestlane alles ihub vardaid ja õlitab reste, ent tulukesed miilavad ikka. Kaminas, viimases kululõkkes, esimeses katsetusjaanitules. Ning noisse tuhkadesse, kuhu autokumme ju enam õieti ei heidetagi, passib pallida muid ümaraid. Rull fooliumi ei maksa muffigi ning ausalt öeldes kodumaine juurkraam ka mitte. Värskeid põlluvilju muidugi tulle heitma ei kipu, ent parem ja söödavam osa mineva aasta saagist on just see, mis tinapaberisse mätsitakse ning sütelõpul tuhkama pannakse. Küüslaugud, sibulad, kartulid, porknad ja miks mitte ka mõni üksildane peet. Peedi tulemus kuumas tuhas sobib kosmeetikaks: need, kes hommikuni üleval tiksunud, määrivad näod peediplögaga kokku ja lähevad äratama noid, kes juba keskööl tukku kukkusivad. Uhuu! Ülejäänu (kartulid, küüslaugud jne.) süüakse dipikastmetega ära. Siis tõuseb päike. Siis tõuseb kõigil. Siis pole söögist enam asja. Ega veel. Või veel. On juunikuu, inimeste sõber. Öeldakse – suvine jõul.
Jah. Suvisel jõul.

PS Enne terve küüslaugu või sibula fooliumi sisse keeramist lõigake tal varrepoolne katus nii sentimeetri kauguselt maha. Siis saab sooja magusat plödi lusikaga ammutada, soola pääle riputada ja leiva või kardula küljele mätsida.