Juulikuus arutab Euroopa Parlament tarkvarapatentide direktiivi, mis praegusel kujul on innovatiivsuse lämmatamisseadus. Vähemalt arvab nii mitte ainult Milvi, vaid ka hulk teisitimõtlejaid. Vastupidist üritavad tõestada suurfirmad.
Asi on lihtne. Ütleme, et sina, kallis lugeja, oled programmeerija ja kirjutasid programmi, mis loeb mõtteid. Üsnagi innovatiivne, kas pole. Ütleme aga, et sinuga samal ajal kirjutas sama ideega programmi keegi teine inimene kuskil mujal Euroopas. Kui nüüd tema jõuab esimesena patendiametisse, siis on sinuga jokk. Samuti ei tohi ilma selle teiseta keegi seda programmi edasi arendada ega täiustada.
Praegu on tarkvara kaitstud autoriõigusega. Tõsi, see ei taga nii head kaitset, kui mõned ehk tahaksid. Kuid see siiski toimib normaalsemalt. Tarkvara ideed kui sellist patentida ei saa.
Valimatu patentimise seadustamisel on ohus keskmised ja väikefirmad ning vabatahtlikke arendustööna sündiv vabavara. Näiteks võib see võimaldada Microsoftil küsida tasuta tekstitöötlusprogrammi loojatelt raha, kui see programm avab või suudab tekitada Wordi dokumendi. See muudaks arendamise mõttetuks.
Ameerikas saab tarkvara ja üldse igasuguseid asju suhteliselt valimatult patentida, kusjuures ei pea isegi vastavat lahendust välja tooma. Seega võib mõne idee lihtsalt vaka alla panna. Äri toimib suurfirmadele soodsalt, kes võtavad aastas sadu ja tuhandeid erinevaid patente, seda ka nö igaks juhuks ja enda kaitseks. Kui avastatakse, et konkurent mõnda patenti rikub, saab ta kohe kohtusse kaevata ja nõuda miljoneid. Kuid paratamatult rikuvad suurfirmad enamasti üksteise patendiõigust. Suured on omavahel sõlminud seetõttu koostöölepped. Täpsemalt – sina võid minu patendikesi rikkuda, mina sinu omi, aga väiksemad firmad, kel pole tuhat patenti, kaebame kohtusse. Kes kahju kannatab? Arvake ise.
Teadupärast sai Microsoft mullu USAs patendi topeltklikile. Tõsi, kuna see oli nö varem leiutatud, siis ei saa seda kasutada arvutite puhul raha välja pressimiseks. Küll aga üha rohkem levivate pihuarvutite puhul ja teatud kontekstis, mis pole isegi oluline, sest mõte sellisele asjale patent anda on iseene sest jabur. USAs siiski eelmainitud põhjustel loogiline – Microsoft võib seda kasutada iseenda kaitseks, kui mõni teine firma, kes on mõnele teisele jaburdusele patendi saanud, Microsoftilt raha nõuaks.
Ameeriklased on oma jamast aru saanud ja paljud neist pole olukorraga kuigi rahul. Loodame, et meil ei tule USAga sarnast seadust.
Seda loodavad üldiselt kõik mõtlevad inimesed. Tuleb välja, et ka europarlamentäärid on mõtlevad inimesed. Nimelt parandasid nad Euroopa Nõukogu poolt välja käidud direktiivi mitmete kitsendustega, mis võimaldab tarkvara patentida ainult teatud tingimustel – siis, kui sellega kaasneb “tehniline efekt” ehk siis kui see programm midagi liigutab. Sellega pole nõus Euroopa Nõukogu, kes on ilmselt suurfirmade käepikendus ja võib sellise kuju omandanud direktiivi üldse ära kaotada. Kas ja mis kujul nimetet direktiiv seaduse jõu omandab, saame veel näha. Ootame juulikuist hääletust ja näeme, kas võidutseb mõistus või raha.