Enamik vaatlejaid kipub keskenduma küsimusele, et “mille eest Moskva linnapea Juri Lu?kov maha võeti?” Kas ta ehk ei jaganud rahasid nendega, kellega vaja? Või kippus toetama valesid jõude? Või ehk tõesti sattus Venemaa praeguse presidendi Dmitri Medvedevi meelepaha alla ja peaministristunud Vladimir Putin ei suutnud teda enam kaitsta?
Dlja t?evo?
Soovitan katseks püstitada küsimuse teisiti. Ehk siis: “Mille jaoks Lu?kov maha võeti?” Vene keeles siis mitte “za ?to?”, vaid “dlja t?evo”?
Seletamisega alustan pisut kaugemalt: Venemaal on praegu hädasti vaja olla sõber läänega. Sõprus pole aga eesmärk omaette, vaid vaja on lääne raha ja tehnoloogiaid. Ilma nendeta on juba järgmise aasta Venemaa eelarve sulaselge bluff.
Kui jälgida kas või propagandakanalit Russia Today, siis mantrana korrutatakse, et lääne investorid otsivad meeleheitlikult uusi arenevaid turge ning et olemasolevad variandid ei suuda hulkuva raha massi kuidagi rahuldada.
Nüüd aga pakub korraga Venemaa väljapääsu – arenev, avatud, moderniseeruv Venemaa. Skolkovo (Venemaa Räniorg) ja muu sihandne.
Käpiknuku ja liidri kuvand
Kuidas aga veenda, et Venemaa on jälle kord uus ja ahvatlev? Selleks tuleb muuta kuvandit. Senine vene kuvand läänes on küll salapärane nagu muistegi, kuid kaugeltki mitte turvaline. Kagebiitlik Putin sobis küll selleks, et tuua lagunev riik välja jeltsinlikust smutast, kuid avatud ja moderniseerumis-alti riigi maine loomise jaoks sobib pehme ja intellektuaalne Medvedev enam.
Kuidas nüüd aga veenda läänt ja sedasama pelglikku (riski-)investorit, et oma rahakohvrid võib Venemaale tuua? Et Medvedev pole mitte “raudse” Putini käpiknukk, vaid uus ja otsustusvõimeline liider? Selline juht, kes suudab kaitsta investorite raha ja tagada samas riigi stabiilne areng.
Üheks vanaks ja kontrollitud meetodiks kuvandi muutmisel on n-ö sümbolfiguuridest vabanemine. Moskva senine linnapea Juri Lu?kov sobis selleks paremini kui keegi muu. Korruptiivse äri kehastus, vanade võimude kaitsealune ja muidu isake. Keegi ei julge ju ometigi teda puutuda – mõelda vaid, mida too kõike teab ja suudab!?
Kuid näe, Medvedev julgeb!
Kuid näe, Medvedev julgeb! Laseb korruptsiooni kehastuse lahti nagu nalja, kartmata kedagi ega midagi. Usalduse kaotus kõigepealt, sõltumatu uurimine seejärel.
Ühesõnaga, Venemaa muudab oma imagot. Kilbi ja mõõga (Putin) asemel võetakse kätte reha ja labidas (Medvedev). Asutakse Venemaad puhastama, võtmaks vastu kalleid külalisi.
Muuseas, arvan, et sellega kaasneb ka n-ö uus NEP (omaaegne uus majanduspoliitika). Või siis uus stolõpinlike reformide ajastu. Väike-ettevõtjail lastakse õitseda, raha ja rasva koguda. Ei välista sedagi, et imagomuutmise käigus vahetatakse välja ka võimupartei. Üha enam KPSS-istuva Edinaja Rossia asemel tõstetakse võimule uus moodustis. Kuid see on juba teine jutt.
Idüll võib käbedalt muutuda
Muidugi, kogu selle idülli juures ei maksa unustada, et kõik võib taas muutuda. Investoritel võidakse küll lasta maa katta dollarikihiga, kuid seejärel saab imelihtsalt käsi plaksutada ning pelglikud läänlased lendavad laiali nagu vareseparv. Dollarid ja investeeringud jäävad aga enamasti maha.
Kogu loo mõte on lühidalt järgmine. Venemaa mõtestab ümber oma rahvuslikke huve. Senise n-ö miinimumprogrammi ehk ellujäämise (riigi säilitamise) asemel on päevakorras järgmine etapp – areng. Selle töö jaoks on aga vaja uusi töövõtteid ja -riistu. Ja samuti usku arenemisvõimesse. Lu?kovi mahavõtmine on selle usu süvendamiseks piisavalt hea vahend.