Sotsidel on kumm täis, korraldavad miitinguid ja mässavad emapalga vastu. Nende meelest pole emapalk õiglane, sest ühed emad saavad rohkem palka kui teised. Minu meelest on aga emapalk selles mõttes täiesti õiglane – sest kellel on raskem sünnitus, see peab ka rohkem pappi saama.
VÄSITAV SIGITAMINE
Tegelik ebaõiglus väljendub hoopis selles, et emapalka saavad põhiliselt sünnitajad. Emad. Naised. Need, kes 9 kuud ringi töllavad, lapsed siseorganites.
Eostajad aga ei saa riigilt oma panuse eest isegi sümboolset hüvitist. Laps pole siiski ainult sünnitaja teene, teatavasti eelneb sünnitamisele hulk füüsiliselt kurnavaid sigitamisprotseduure.
Riigi seisukoht on mõistetav, sünnitajate vähemust on odavam ülal pidada kui eostajate laiu masse. Sotsiaalse õigluse seisukohalt aga on täiesti väär tunnustada projektikeskset ja lühiajalist sünnitamist, aga jätta igapäevane väsitav sigitamine ilma majandusliku kompensatsioonita.
Evelyn Sepp, kes võttis vastu just ühe ametikoha, sugude võrdõiguslikkuse volinik, peaks siit küllaga mõtlemisainet leidma. Pange ajud tööle, kui ta üldse aru saab, misasi see võrdõiguslikkus on.
TÕUSULE POLE MÕTET MÕELDA
Sünnitus ja laps ei ole nii tähtsad kui paistab, see on ikkagi vaid paljunemistegevuse veepealne osa. Iga sünnituse kohta pannakse toime tuhandeid vahekordi, mille vältel sigitajad raiskavad oma aega ja jõudu ainult selleks, et sünnitajad saaksid neile sobival hetkel emapalga sisse kasseerida.
Võrreldes eostamisega on sünnitamine ääretult egoistlik tegevus. Sünnitaja ei pea hetkekski mõtlema sellele, kuidas arstile sünnitustegevus meeldib. Ometi on fakt see, et ükski mees pole sünnitamisest rahuldust saanud ja naised ei püüagi selle poole, neil ei tule pähegi meeste tunnetele mõelda.
Selge, et ilma isapalga tõusuta pole ka millegi muu tõusmisele mõtet mõelda, kesse ikka ilma rahata rassida viitsib.
ALIMENDID ISADELE
Millest me üldse räägime, mis on sünnitaja panus – üks tühine munarakk. Eostajad seevastu käivad välja miljoneid spermatosoide. Kusjuures iga spermatosoid sisaldab täpselt sama palju geneetilist infot kui munarakk. Emapalk on üks kõige hirmsamaid ekspluateerimise vorme üldse.
Veelgi enam. Eostaja peab tihtipeale tohutult rassima, et naine emapalga peale saaks, kõige hullemad on siinkohal vallasemad. Oma naine vähemalt hoolitseb hiljem kõige raskema töö tegija eest, aga vallasema tõmbab lihtsalt sünnituspalgaga naahui.
Viimane aeg on viia sisse kord, mille kohaselt vallasemad hakkaks eostajatele alimente maksma. Nii ja nii mitu seadustatud protsenti emapalgast kogu selle papi saamise vältel läheb kutile, kes su täis pumpas.
EOSTAMINE KUI RAISKAMINE
Mina ütlen teile, et sünnitamine on kõige lihtsam asi maailmas. Löö aga punnis kõhuga haigla uks maha, viska haigekassa kaart lauale ning arstitädid ja õed jooksevad su ümber nagu nööri mööda. Riigi poolt on soe tuba, ravimid, igasugused välismaa masinad ja takkaotsa veel külluslik emapalk.
Eostamise seevastu on tõeline luupainaja. Ka kõige mõttetuma naisega vahekorda astumiseks tuleb ennast alandada, lolli lima ajada, investeerida lipsudesse, alkoholi ja ööklubidesse. Keegi ei viska sulle pappi, otse vastupidi, vahel võib vastu hambaidki saada.
Kus on siin õigus?