19. sajandil mitmel pool Euroopas pead tõstnud rahvuslikes liikumistes oli intelligentsil väga oluline roll. Neil oli sõnum ja nad suhtlesid nad rahvaga oma maa keeles. Rahvuslik intelligents, mitte sakslased ega ameeriklased, kirjutas oma rahva maailma ajalukku ja maailmakaardile.
GLOBAALNE INTELLIGENTS
Tänane academia seevastu on väga rahvusvaheline. Et olla hea teadlane ja pälvida töökoht oma ülikoolis, tuleb publitseerida töid ingliskeelsetes teadusajakirjades ning Ameerika Ühendriikide või Suurbritannia kirjastustes. Selle tulemusena on rahvusriikide teadlastel tekkinud tugev side globaalse intelligentsiga, samal ajal kui side oma maa rahvaga on kahanenud praktiliselt olematuks.
Tänapäeva maailmas leidub arvukalt unikaalseid rahvusriike nagu Eesti või Soome. Seal elavatel inimestel on ühine keel, kultuur, õigusruum, territoorium ja neil on ühine mälu. Kuid tänapäeva rahvusriigid ei ole enam sellised, millisena nad 19. sajandil tekkisid. Kui palju on tänapäeval alles tõelisi rahvusriike? Võib-olla mitte ühtegi.
RAHVUSVAHELINE RUUM
Tänased rahvusriigid on väga tugevasti mõjutatud globaliseerumise protsessidest, mis oma iseloomult hästi rahvusriigi kontseptsiooni ära mahtuda ei taha. Näiteks samade juurtega inimesed ei tunne enam vajadust elada koos ühes riigis – inimesed tahavad elada igal pool maailmas. Kolitakse elama teistesse riikidesse ning samal ajal teistest riikidest kolivad uued inimesed asemele.
Globaalne majandus on hakanud üha enam avaldama mõju rahvusriikide majandustele ning seal elavate inimeste igapäeva elutingimusi on hakanud järjest enam mõjutama ka need otsused, mis ei ole tehtud rahvusriigi parlamendis, vaid kuskil rahvusvahelises majandusruumis. Sotsiaalsed liikumised on kasvanud rahvusteüleseks – paljudele inimestele on Greenpeace tähtsam kui rahvuslik parlament.
KELLELT ÕPPIDA?
Kellelt me peaksime globaliseerumist õppima? Praegu kirjutavad ja kõnelevad sellest peamiselt Ameerika teadlased, kellest tuntuimaid – Huntingtoni, Fukuyamat teab igaüks. Nende kõrval teatakse aga vähe Euroopa päritolu teadlasi, kes on kirjutanud midagi globaliseerumisest või vaadelnud globaliseerumist Euroopa perspektiivist.
Olen nõus Immanuel Wallersteiniga kes ütles, et Euroopal peaks olema globaliseerumisele erinev perspektiiv. Oluline on küsida: mida tähendab globaliseerumine Euroopale, mida see tähendab soomlastele või eestlastele.
***
Jyrki Käköneni mõtteavaldus on pärit 8. märtsil Tallinna ülikoolis toimunud seminarilt “Maailmastumise väljakutsed”, kus tema kaasesinejateks olid rahvusvaheliselt tuntud maailmasüsteemi teooria looja Immanuel Wallerstein ja sõltumatu teadlane Peter Waterman.