MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS (nr 92): Geograaf Toomas Kümmel kirjutab ajuvabadest riikidest meie planeedil. Üks on selge – täiesti mõttekat riiki siin ei eksisteeri. Sri Lanka nimeline mõttetus kujutab endast kentsakat segu sõjast etniliste gruppide vahel, aeg-ajalt pead tõstvast vasakäärmuslusest, relvastatud gruppidest ning looduskatastroofidest. Vaat selline püdel lugu.
Ei ole ilmekamat ja täpsemat iseloomustust selle täiesti mõttetu riigi olukorra kohta kui meediast leitud pealkiri: “Riigis on juba kõik nii halb, et president helistas Putinile.” Jutt on Sri Lankast, mida on tabanud raskeim majanduskriis alates 1948. aastast. 9. juulil saabus mõnedele Sri Lanka elanikele ilmselt elu kõrghetk. Pärast meeleavaldajate tungimist läbi politseiahelike presidendipaleesse Colombos said nad segamatult supelda sealses välibasseinis.
Iga klassikaliselt mõttetu riigiga käib kaasas nimevahetus. 50 aastat tagasi, 1972. aasta mais sai Tseilonist Sri Lanka. Kuulsat Tseiloni teed teavad paljud. Et see on pärit Sri Lanka riigist, mis asub Tseiloni saarel, teab juba palju vähem inimesi.
Koloniaalperiood on pärandanud riigile vastuolud peamiste etniliste gruppide – singalite ja tamilite vahel. Kui aeg-ajalt rahvuslikul pinnal tekkivatele veristele vastasseisudele lisada juurde igasugused vasakäärmuslikud poliitilised jõud ja rahvuslikul pinnal toimetavad relvastatud grupid, saabki segu vaesusest ja korduvatest riigipööretest ning poliitilistest mõrvadest. Viimane on Sri Lankal levinud praktika. Ja et jama liiga vähe ei poleks, tuleb sellele kõigele liita veel laastavad looduskatastroofid.
Geograafia on, aga maapealset paradiisi ei ole
Sri Lankal on ajaloo vältel olnud mitmeid nimesid: singalikeelne Sinhala dvipa (Lõvide saar), seda on kutsutud hüatsintide ja rubiinide saareks ning India pisaraks. Hinduistlikus mütoloogias, näiteks “Rāmājanas”, nimetati saart Lankaks, mis tähendabki saart. Kreeklaste jaoks oli saar Taprobane, araablastele ja pärslastele Serendib. 1505. aastal saare vallutanud portugallased nimetasid saart Ceilãoks. Sealt edasi tulid hollandlaste Zeylan ja brittide Ceylon. Sri Lanka tähendab tõlkes säravat saart.
Kui te vaatate kaardile ja näete seal Indiat, siis märkate, et sellest lõunas, sisenemisel Bengali lahte, asub tilga- või pisarakujuline saar. See ongi Tseilon, millel asub riik ametliku nimega Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik. India lõunatipust lääne poole Sri Lanka vastu jääb väljavenitatud lõuna-põhjasuunaline atollide ja saarte ahelik Maldiivid. Maldiivid piiravad idast sissepääsu Araabia merre. Sri Lanka ja Maldiivide vahele jääb Lakadiivi meri. Indiast lahutavad Tseiloni Mannari laht ja Palki laht, mille vahele jäävas Palki väinas on saarte ahelik Aadama sild. Omal ajal oli see ainus ühendustee mandriga, praegu on ühendustee vee all.
Reljeefi kujundavad rannikutasandikud, kuid saare keskel lõunapoolses osas kõrgub Keskplatoo mäemassiiv, mille kõrgemad tipud ulatuvad üle 2000 meetri merepinnast. Kõrgeim tipp Pidurutalagala ulatub 2524 meetri kõrguseni merepinnast. Peaaegu kogu saare rannikut ümbritsevad liivarannad.
Sri Lanka asub vaid veidi ekvaatorist põhja pool, mis tähendab troopilist sooja, mida jagub ühtlaselt kõigile aastaaegadele. Kõige jahedam kuu on detsember, keskmine temperatuur 25° С ja kõige palavam mai, kuu keskmine temperatuur 28° С. Teine lugu on mägedes, kus mängib vertikaalne tsonaalsus. Nuvara Eliya linnas, mis paikneb kõige kõrgemal mägedes (1881 m) saare keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur 14° С ja mais 17° С.
Sademeid mõjutavad India ookeani ja Bengali lahe mussoonid. Edelamussoon juunist oktoobrini toob kaasa tugevaid vihmasadusid saare lääneosale, kirdemussoon detsembrist märtsini nõrgemaid sademeid saare idaosale. Edelamussooni ajal võib kuu keskmine sademete hulk ulatuda 2500 millimeetrini ja kirdemussooni ajal 1800 millimeetrini. Aeg-ajalt võivad Sri Lanka rannikut laastada tsunamid. Sumatra saare juures toimunud maavärina tagajärjel tekkinud tsunami tabas Sri Lanka rannikut 2004. aastal. Hukkus ligi 38 000 inimest, 6000 jäi teadmata kadunuks, sajad tuhanded inimesed jäid ilma peavarjuta, hävis 19 linna.
Saarel kasvavad kookospalmid, banaanipuud, ananassid, kautšukipuud ja teised kõikmõeldavad troopilised taimed. Sri Lanka on läbi aja olnud kuulus oma vürtside poolest. See on olnud õnn ja õnnetus, meelitades ligi igasuguseid anastajatest huvilisi. Sri Lankat peetakse isegi üheks pipra kodumaaks. Loorber ja kaneel kasvavad saarel võsana. Eriti hinnaline vürts on vanillikaunad, mis kuivatatakse.
Mägede nõlvadel laiuvad brittide rajatud teeistandused. Tee kõrval on Sri Lanka teiseks tähtsaimaks ekspordiartikliks grafiit. Lisaks grafiidile leidub Sri Lanka maapõues rikkalikult poolvääris- ja vääriskive.
Sri Lanka ei ole suutnud ära kasutada oma geograafilise asukoha potentsiaali ja luua saarel maapealne paradiis. Eeldused selleks oleks olemas, kui looduskatastroofid välja arvata.
Sri Lanka rahvastik
Sri Lanka on pindalalt Eestist kolmandiku võrra suurem, kuid saarel elab hinnanguliselt üle 22 miljoni inimese. Viimased usaldusväärsed rahvaloenduse andmed on aastast 2012. Üle 70% elanikest on budistid, ligi 13% hinduistid ja ligi 10% moslemid. Kristlasi, peamiselt eurooplaste järeltulijad, on 7–8%.
Arvukaim etniline grupp on singalid (75%), suurim vähemus tamilid. Vahet tehakse Sri Lanka tamilitel (11,2%) ja India tamilitel (4,2%). Eraldi etnilise grupina tuuakse välja Sri Lanka maurid (9,2%), kes on islamiusulised.
Sri Lankal on kaks ametlikku keelt: singali ja tamili keel. Põhiseadus määratleb suhtlemiskeelena ka inglise keele, mida kasutatakse laialdaselt hariduses, teaduses ja kaubanduses.
- aastast on riigi ametlik pealinn Sri Jayewardenepura Kotte. Samal aastal kolis sinna ka riigi parlament. Pealinnas elab umbes 150 000 elanikku. Tegelikkuses on Sri Jayewardenepura Kotte Colombo aglomeratsiooni üks eeslinnadest. Colombo on Sri Lanka tegelik pealinn ja riigi keskus, mis asub läänerannikul. Colombo tähendab singali keeles mangopuu lehte ning tõepoolest pakutakse linna kõigil tänavanurkadel möödujaile võrratu maitsega mango vilju. Colombos elab hinnanguliselt umbes 800 000 inimest, kuid aglomeratsioonis ehk linnastus pea 6 miljonit. 16. sajandil Portugali kolonistide asutatud tugipunkt nimetati Christoph Kolumbuse auks Colomboks.
Sri Lanka varajane ajalugu ja koloniaalajastu
Sri Lanka nimeline kummaline poliitiline moodustis, sotsialistlik presidentaalne vabariik, on läbi ajaloo üle elanud mitmeid vallutajaid ja kolonisaatoreid. Tamilid, portugallased, hollandlased ja britid on kõik jätnud saarele suurema või väiksema jälje.
Sri Lanka põlisasukad olid kauges minevikus küttimise ja korilusega tegelenud vedad. Praegugi elab neid veel väikeste kogukondadena kaugematel metsastel mägialadel.
- sajandil eKr vallutasid saare Põhja-Indiast saabunud aarjalasest printsi Vijaya väed. Teda peetaksegi Sri Lanka põlisrahva singalite esivanemaks. Pärimuse järgi astus Vijaya saarele 543. aastal eKr samal päeval, kui suri Buddha. Singalid said pärimuse kohaselt ilmutuse, et nemad peavad hoidma ja edasi kandma Buddha õpetust. Budism on Sri Lanka elanike valdava osa usk ning just seal asub tänapäeva maailma budistliku teoloogia keskus.
Singalite keskuseks kujunes Anuradhapura. Sealt valitseti kogu saart ja arendati majandus- ja vaikelu. Singalid rajasid võimsaid niisutussüsteeme, ehitasid Buddha auks suuri templeid ja paleesid, buda vaimulikud tegelesid kunsti ja kirjandusega ning arendasid teadust.
- sajandil vallutasid Anuradhapura Lõuna-Indiast tulnud hindu tamilid. Saar jagunes kaheks, singalid viisid oma pealinna lõuna poole Polonnaruwasse. Tamilite hinduistlik kuningriik valitses saare põhja- ja idaosas, singalite budistlik riik lõuna- ja keskosas. Pärast seda vahetasid singalid oma pealinna asukohta veel mitmel korral. Singalite ja tamilite vastuolu on kestnud praeguseni. Omal ajal kasutasid seda oma huvides ära kolonistid, 1505. aastal saarele saabunud Portugali meresõitjad. Nad sõlmisid mõlema riigiga kaitse- ja kaubanduslepingud ning tegelikkuses valitsesid saart kuni 17. sajandi keskpaigani.
Saare keskosas asunud singalite Kandy riigi kuningas palus hollandlastelt abi portugallaste väljaajamiseks. 1658. aastal võttiski Hollandi Ida-India Kompanii saare oma valdusse. Hollandlased hakkasid kauplema saare vürtsidega ja rajasid sinna oma Kagu-Aasia kaubanduse tugipunkti. Hollandlaste valitsemise ajal säilitasid keskosa piirkonnad oma iseseisvuse.
Alates 1795. aastast algas brittide invasioon, mis surus hollandlased sealt välja. 1802. aastal kuulutati tollane Briti Tseilon Suurbritannia asumaaks. Viimane singalite kuningriik pealinnaga Kandys alistus brittidele 1815. aastal. Võidu märgiks viisid britid Londonisse singalite lõvilipu. Esmalt rajasid britid saarele kohviistandusi, kuid lehehaigus hävitas need peagi täielikult. Siis hakati kasvatama teed ja see osutus üliedukaks ettevõtmiseks. Tseiloni tee on praeguseni tuntud ja populaarne üle maailma. Teeistanduste rajamisega kaasnes vihmametsade ulatuslik raiumine. Eurooplastest maaomanikest kujunes Tseiloni valitsev kiht ja eliit. Istandustesse toodi laialdaselt tööjõudu Lõuna-Indiast, põhiliselt tamileid. Briti koloniaalvõimu suurimad vastased olid singalid, seetõttu eelistasid britid haldusasutustes tamileid, kes moodustasid umbes 20% saare rahvastikust.
Iseseisvusliikumine
- aastal asutati Tseiloni Rahvakongress, mis püüdis koondada ühe rahvusliku liikumise lipu alla singalid ja tamilid. Kahe rahvusgrupi vastuolud osutusid aga ületamatuteks ja ühtsest liikumisest ei saanud asja. 1924. aastal moodustati esindusvalitsus, kus piiratud õigused anti ka põlisrahvaste esindajatele. 1931. aastal sai kogu täiskasvanud elanikkond saarel hääleõiguse ja sisse viidi osaline omavalitsus.
Teise maailmasõja ajal, 5. aprillil 1942 ründasid Jaapani lennukid lennukikandjatelt saare keskust Colombot. Suurbritannia kindlustas saart edasiste kallaletungide eest. Samal ajal seadis Tseiloni Rahvuskongress sihiks saavutada pärast sõja lõppu autonoomia. 1944. aastal alustas tööd ühiskomisjon, et töötada välja tulevase riigi korralduslikud alused.
- aastal sai Tseilon dominiooniõigused, mis tähendas sisuliselt iseseisvumist. ÜRO liikmeks Tseilon siiski ei saanud, sest Nõukogude Liit vetostas taotluse. Võimuparteiks tõusis singalite Ühinenud Rahvuspartei (UNP). Tseilon sai tagasi Londonis riigiarhiivis hoiul olnud endise Kandy riigi lipp, millel oli kujutatud mõõka hoidev lõvi. Kuna singalite igivana sümbol ärritas vähemusi, tehti lepituskatse ja lipule lisati oranž ja roheline triip, mis sümboliseerisid hindu ja moslemi vähemust.
- aastal lahkus kohaliku omavalitsuse minister Solomon Bandaranaike valitsusest ja asutas vasakpoolse Sri Lanka Vabaduse Partei (SLFP). 1956. aasta valimistel sai see partei võidu. Riigikeeleks kuulutati singali keel, paljudes valdkondades katkestati sidemed Suurbritanniaga, sealhulgas likvideeriti sõjaväebaasid. Tamilid alustasid oma võitlust keele ja õiguste eest. SLFP juht ja peaminister Solomon Bandaranaike mõrvati 1959. aasta septembris. Peaministriks sai tema lesk Sirimavo Bandaranaike, kes oli maailma esimene naispeaminister.
- aasta valimiste järel tuli võimule UNP. Valitsusse said ka tamilid ja tamili keele kasutamisele anti ametlik staatus. Kuid 1970. aasta valimiste järel tuli võimule Ühinenud Vasakrinne, mille moodustas SLFP koos mitme vasakpoolse parteiga. Peaministriks sai uuesti Bandaranaike. Valitsus võttis kursi riigi kontrolli suurendamisele majanduses. Sotsialistlikud reformid tekitasid majanduskriisi ning 1971. aastal kuulutas peaminister Bandaranaike riigis välja erakorralise seisukorra, mis kestis kuni 1977. aastani. 1970. aastal üritas riigipööret korraldada singalite vasakäärmuslik Rahva Vabadusrinne. Pealinnas Colombos toimusid ägedad lahingud valitsusjõudude ja mässuliste vahel. Tamilite rahvuslik liikumine hakkas omakorda nõudma saare põhjaosas iseseisva tamilite riigi Eelami loomist.
- aastal muudeti Tseiloni dominioon Sri Lanka Sotsialistlikuks Vabariigiks. Samal ajal algas maareform, 1975. aastal riigistati välisfirmadele kuulunud teeistandused. 1977. aastal valitsuskoalitsioon lagunes ja erakorralised valimised võitis UNP. Presidendivalimised võitis UNP esimees ja peaminister Junius Jayewardene. Samal aastal võeti vastu uus põhiseadus ja riik sai uue nime: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik. 1982. aastal valiti Junius Jayewardene uueks ametiajaks presidendiks. Referendumiga pikendati parlamendi volitusi kuni 1989. aastani.
Kodusõda
- aastal puhkesid etnilised rahutused, mille käigus tapeti üle 300 tamili, üle 100 000 tamili olid aga sunnitud maalt põgenema. Neile kuulunud kaubandus- ja tööstusettevõtted purustati. Selle järel moodustus Tamili Eelami Vabastustiigrite poliitilis-sõjaline organisatsioon.
Tamili Tiigrid alustasid relvastatud võitlust oma riigi loomiseks Sri Lankal. 32 riigis on Tamili Tiigrid kuulutatud terroriorganisatsiooniks, nende seas Indias, USA-s, Suurbritannias, Euroopa Liidus, Kanadas, Austraalias. Algul korraldasid Tamili Tiigrid poliitilisi atentaate. 1983. aastal kasvas vastasseis valitsusega kodusõjaks. See lõppes alles 2009. aastal, kui valitsusvägedel õnnestus vallutada Tamili Tiigrite viimane tugipunkt.
- aastal üritasid Tamili Tiigrite palgasõdurid korraldada riigipööret Maldiividel. 1991. aasta mais mõrvasid Tamili Tiigrid India peaministri Radživ Gandhi, 1993. aastal Sri Lanka presidendi Ranasinghe Premadasa. Kodusõjas hukkus üle 65 000 inimese, üle 100 000 olid sunnitud oma kodudest põgenema.
Pärast kodusõda
Verisele kodusõjale suudeti küll lõpp teha, aga naasmist rahuliku elu juurde ei kipu Sri Lankal tulema. Sri Lanka poliitiline tegelikkus kipub olema endiselt vägivaldne.
- veebruaril 2010 saatis president Mahindra Radžapaksa parlamendi laiali ning lasi arreteerida opositsiooni liidri Sarath Fonseka. Marssal Fonseka kaotas 2010. aasta presidendivalimistel Radžapaksale. Ta oli olnud Sri Lanka armee ülemjuhataja ja tema roll Tamili Tiigrite purustamises oli väga oluline. Radžapaksa juhtis riiki eemale demokraatlikest väärtustest autoritaarse valitsemisvormi suunas.
Mahindra Radžapaksa sai erakorraliste parlamendivalimiste järel 2004. aastal peaministriks. Tema populaarsus kasvas seoses 2004. aasta laastava tsunami tagajärgede likvideerimisega. 2005. aastal valiti ta presidendiks ning 2010. aastal tagasi teiseks ametiajaks. Tema püüd kehtestada autoritaarset režiimi ei leidnud aga Sri Lanka ühiskonnas toetust ja ta kaotas 2015. aasta presidendivalimistel, kui ta kandideeris kolmandaks ametiajaks. Seejärel asutas ta uue partei, Sri Lanka Rahvarinde. 2018 aasta sügisel oli ta lühikest aega peaminister, kuid parlamendi enamus teda selles ametis ei tunnustanud. Pärast seda, kui presidendiks valiti tema sõjaväelise taustaga noorem vend Gotabaya Radžapaksa, sai temast taas 2019. aastal peaminister. Sellest ametist astus ta tagasi 2022. aasta mais, seoses sügava majanduskriisiga ja massiliste valitsusvastaste protestidega. 2. aprillil kehtestati riigis eriolukord, kuid protestid aina kasvasid.
Viimased kuud võib Sri Lanka olukorda iseloomustada lühidalt kui täielikku majanduslikku katastroofi ja poliitilist kollapsit. Riigis ei ole enam bensiini ja diislikütust, mõningaid toiduaineid ja ravimeid. Inflatsioon näitab aina uusi rekordeid, juunis oli see näitaja 54,6%. Ulatuslikud pikad elektrikatkestused on tavalised. ÜRO andmetel kannatab neli viiest Sri Lanka elanikust alatoitluse käest, sest ei jõua toiduaineid muretseda. Esmatarbekaupade ostmiseks tuleb seista pikkades sabades ja siiski ei ole kindel, et kõigile kaupa jätkub. Linnades on kogu suve toimunud protestimeeleavaldused presidendi ja valitsuse vastu. Tihti lähevad need üle vägivaldseteks.
Riigikassal on auk põhjas
Sri Lanka riigikassa on tühi, millegi eest ei ole osta kütust ja esmatarbekaupu. Kui 2019. aasta lõpul oli riigil veel valuutareserve 7,6 miljardit dollarit, siis aprilliks 2022 olid need kahanenud 50 miljoni dollarini. Mais ei suutnud Sri Lanka esimest korda oma riigi ajaloos tasuda välisvõla makseid.
Valitsus süüdistas kõiges selles koroonaviiruse levikust tekitatud pandeemiat, mis vähendas turistide hulka Sri Lankal. Turism on aga riigis üks peamisi tulu toovaid majandusharusid.
Teenindussektor moodustab 60% Sri Lanka SKP-st, tööstus 28% ja põllumajandus 12%. Sri Lanka suurimad kaubanduspartnerid on Hiina, India ja USA.
- juunil hõivasid protestijad Colombos presidendipalee, Gotabaya Radžapaksa koos väikese saatjaskonnaga jõudis põgeneda Maldiividele. Peaminister Ranil Wickremesinghe teatas valmisolekust ametist lahkuda. Seejärel esines avaldusega parlamendi esimees, et president Gotabaya Radžapaksa astub 13. juulil ametist tagasi.
Sri Lanka suursaavutustest maailmaareenil on möödunud aastad. Srilankalased on võitnud kaks olümpiahõbedat: Duncan White 1948 Londonis 400 meetri tõkkejooksus ja Susanthika Jayasinghe 2000. aastal Sydneys naiste 200 meetri jooksus. 1996. aastal tuli Sri Lanka kriketimeeskond maailmameistriks.
Praegune olukord ei ole kaugeltki selle mõttetu riigi õudne lõpp, hoopis lõputu õudus kestab jätkuvalt edasi.