Tulen läbi linna, liikuv õhk ulub kõrvus, sall jäi koju ja kurk ähvardab külma saada. Kuivab niikuinii. Nagu nimestki näha ja kuulda, on jaanuar janukuu.
JUSTNAGU LÄTLASED
Toidud-vedelikud aasta lõpul hulgakas ajaks ette ärr tarvitet, käibevahend niisamuti, eks sa siis ela ja ole, imetle korrektselt varnas rippuvaid hambaid. Lumi ja külm ühelt poolt, aasta algamine ja sest põrknev loomingulisus teiselt poolt. Läti värk ühesõnaga, mis toob meelde, et vähemasti lätlased joovad praegusel aastaajal Riia palsamit kuuma mustsõstramahlaga, sidruniviilakas sees ja ei kobise.
Mõeldud-tehtud, va palsam on ju meie maal samuti kaubandusvõrku paisatud ning Rõngu mahlameistrid pakuvad ka imepärast mustsõstrakontsentraati. Tegelikult ei saa ju lätlast igas viimases kui punktis järele ahvida, sestap ostan hoopis sama vabriku mustikamahla (kuhu pole lisatud suhkrut, aga mis on ikkagi väga magus ja hää) ning segan modifitseeritud kuumjoogi. Ma ei mõtle siin mingeid geneetiliselt muundatud mustikaid, mis laulavad, tantsivad ning teevad ka sepatööd.
Selliseid koduvabariigis pudelisse ei panda.
VABA MAA, VABAD VATSAD
Koduvabariigis pannakse pudelisse muid asju, ja janukuul jaanuaris võetakse neid ka pudelitest välja. Kuid niipalju üks aus autor oma rahvast tunneb, et vedelike pudelitest väljutamiseks nõuandeid vaja ei lähe, ses osas oleme ju hallidel aegadel saavutanud hämmastava, et mitte öelda ähmastava virtuoossuse. ju hallidel aegadel saavutanud hämmastava, et mitte öelda ähmastava virtuoossuse.
Küll aga panen südamele, et pannes tina pandaks eelnevalt seeditavaid ning üldkasulikke objekte kõhtudesse. Muidu läheb halvasti, keelele tikuvad mõtlematud sõnad ja südametesse must masekas. Seevastu objekti seediva kõhu kaudu pähe kulgedes muutuvad joovastavad joogid joonelt vaimustavateks jookideks ning hääd kaasmaalast valdab sula rõõm ning ligimesearmastus. Meeldivaks üleminekuks aastalõpu raskekapsastelt vastse ajaühiku toidulisele mitmekesisusele sobib hästi näiteks vanas vahvas Gloria veinikeldris pakutav roog nimega Choucroute, mida mulle küll meeldib idamaisemalt ehk eestipärasemalt kirjutada – ?ukruut. See tähendab, et mitut masti vorstikestest (tume krõbe, hele peenike, sardell, suitsuribikild) on moodustatud väike kuumvalik, tilluke kerge kuuma hapukapusti tordike keskel, paar keedukartulit juures ja kindlasti sirts maruvänget sinepit ning mädarõigast. Materjalid ju saksalikult tõsitõredad, aga valik just nõnda mõõdetud, et kõhu teeb täis, aga raskust keresse ei aja. Ning enne januaarse janu kustutamisele asumist kõlab selline kontsert kõhus pagana kvaliteetse magumuusikana.
Samas võib ka lihtsalt hapukurki näsida ja juustuleiba teha. Vaba maa, vabad vatsad.