Viimastel aastatel on eesti keelde tõlgitud suur hulk meie idapoolsete hõimurahvaste kirjandust. Meie raamatuturu – meeldiva – küllastatuse tõttu ei pruugi lugeja seda ehk väga märgatagi.
Teisalt on eesti kirjandust, eriti klassikat, tõlgitud üsna palju udmurdi, mari ja komi keelde. Nendes maades seda ehk märgatakse, kuid miks see kirjandus seal praegu veel palju vastukaja pole leidnud, selleks on teised põhjused – seal on küllastunud vaid venekeelne raamatuturg, kuid mitte rahvuskeelne. Pigem vastupidi – seda turuosa pigem pärsitakse koloniaalvõimu poolt kui soodustatakse.
Milleks siis hõimuliikumise huvilised nende asjadega tegelevad?
Põhjusi on mitmeid ja nende esiletoomiseks tuleks alustada küllaltki kaugelt.
ESIMENE KOGU ILMUS 1996
Eestis ilmunud soome-ugri rahvaste kirjandusteosed on valdavalt esindatud sarjadena ning kakskeelsete kogumikena. Kõik nad on varustatud ülevaatlike ees- ning järelsõnadega nende kirjanduste asjatundjatelt. Niisiis saavad huvilised nendest raamatutest laiemat teavet nii nendest rahvuskirjandustest kui ka esindatud autoritest.
Esimene neist oli 1996 ilmunud “Enne koitu. Soome-ugri luuleklassikat”, mis sisaldas mahuka valiku viie suure klassiku luuletustest. Need olid komi kirjanikud Ivan Kuratov ning Nöbdinsa Vittor, mari klassik Sergei T?avain ning udmurdid Kuzebai Gerd ning A?alt?i Oki. Hiljem on ilmunud siin esimesena ning viimasena nimetatud autoritelt eraldi eestikeelsed luulekogud. Kõiki neid nimetatakse vastavalt nende rahvaste kirjanduse rajajateks, kuigi ka enne neid leidus emakeeles kirjutanud autoreid.
Ivan Kuratov, kelle eraldi kogu “Poleks kurbust, poleks rõõmu” ilmus 2005|. aastal, oli erandlik selle poolest, et olles meie Koidula kaasaegne, oli ta minu meelest tunduvalt euroopalikum meie esipoetessist, ent rahvas teadis temast vähe ning ta sai tuntuks kui komi rahva geenius alles tagantjärele.
Kogu A?alt?i Oki teada olev luulelooming on eesti keeles ilmunud kogus “Mu kullerkupud” (2005|). See udmurditar oli XX sajandi 20ndate aastate ainus suur naisluuletaja. Peaaegu iga tema lüüriline tekst on tänapäeval saanud Udmurdimaal rahvalauluks.
Udmurdi suurimalt kirjanikult Kuzebai Gerdilt on mahukam kogumik eesti keeles just sel aastal ilmumas. Tema oli vahest esimene Venemaa väikerahvaste kirjanikest, kes juba 1932. aastal arreteeriti ja peatselt Solovetsi vangilaagrites surmati. Teda süüdistati Suur-Soome idee propageerimises Venemaal.
Ka nende rahvaste kirjanduste ja üldse lultuuri õitseaastatel tegutsenud Nöbdinsa ja T?avain langesid repressioonide ohvriks 30ndatel aastatel.
SARJA JÄRGMINE KOGUMIK 2002
Järgmine kogumik selles sarjas oli “Kevadhommik. Soome-ugri luuleklassikat II” (2002), mis sisaldab põhiliselt just represseeritud kirjanike põlvkonna luulet. Peale nimetatud kolme kirjanduse esindaja on siia lisandunud ka ersa, mok?a ja permi-komi rahvaste suured klassikud ning kui eelmisena nimetatud raamatus on ära toodud praegu vahest parima soome-ugri kirjanduste tundja prantslanna (sel teemal Pariisis doktoritöö kaitsnud) Eva Vingiano de Pina Martinsi ülevaade nendest kolmest kirjandusest, siis siin lisandub tema ülevaade mordva ning permi-komi kirjandustest.
Tema heal tasemel käsitlus on avaldatud ka järgmises raamatus “Suvepäev. Soome-ugri luuleklassikat III” (2004|), seekord puudutab see põhjarahvaste hantide, manside ning neenetsite kirjandust. Nende kolme rahva autorid on selles kogus ka esindatud peale kõigi eelpool mainitud kirjanduste esindajate. Selles kogumikus on avaldatud pealesõja-aegsete kirjanike luule. Autoreid on siin juba 27.
Selle sarja lõpetab luulekogu “Kuum öö. Soome-ugri tänapäeva luule” (2006|), millesse lisanduvad ka karjala, vepsa ja ingeri-soome autorid. Nendest kirjandustest on kirjutanud eessõna meie nende kirjanduste parim asjatundja professor Jaan Õispuu. Selles kogumikus on autoreid juba kaugelt üle saja ning esindatud on ka kõige nooremad, alla 20 aasta vanused autorid, mõnedki luuletused on tulnud siia käsikirjast ning olnud seega esmatrükkideks.
Kõik neli nimetatud kogu sisaldavad ka nende luuletuste originaaltekste ning neil on olemas tõlkija järelsõnad.
ERALDI ILMUNUD RAAMATUTEST
Kakskeelne on ka teine ilmunud sari viie suurema idapoolse soome-ugri rahva naisluulest. Need on “Neli marilannat” (1998), “Neli komilannat” (1998), “Neli mordvalannat” (1999 – selles on kahe ersa ning kahe mok?a autori luulet) ja “Neli udmurditari” (2000). Kui nende kirjanduste esimesel õitseajal 20ndatel aastatel oli kõigi peale kokku vaid üks suur nimi udmurditar Oki, siis juba 70ndatest alates on naisluule ikka enam üldises luulepildis kohta hõivanud ning võiks öelda, et tänapäeva luules noored daamid juba domineerivad. Ka nendes kogumikes on olemas saatesõnad nende kirjanduste asjatundjatelt.
Eraldi on ilmunud veel kakskeelne udmurdi luule antoloogia “Hõbepaat” (2005|), milles on üle 150 autori luulet selle algusaegadest (kaasa arvatud kolm näidet rahvaluulest) alates kuni kõige nooremateni välja. See raamat on meie uhkuseks – nii põhjalikku antoloogiat polnud senini ka udmurtidel enestel – ning see on Udmurtias pälvinud hoopis suuremat tähelepanu kui Eestis.
Arusaadavatel põhjustel on proosat ilmunud vähem kui luulet, sest otse keeltest tõlkijaid meil praktiliselt veel pole ning kasutada tuleb reaaluseid tõlkeid, mis proosa puhul on peaaegu mõeldamatu.
LISAKS: VARIA
Proosast mainiks kindlasti siiski komi klassiku Vladimir Timini “Vana-Permi poisi Tikö seiklused” (2006|), mis jutustab 15. sajandi sündmustest, mil Permi vürstiriigi alad Moskva poolt veriselt vallutati (raamatu väärtuseks on peale põneva sisu ka see, et siin on võimalik olnud vahest esimest korda ausalt rääkida tolle aja sündmustest) ning suure neenetsi klassiku Prokopi Javtõsõi raamat “Tundra elanik Nent?iko” (2005|), mis sisaldab nii proosat kui luulet põhiliselt lastele mõeldult, kuid on huviga loetav ka täiskasvanutele, kes tunnevad huvi põhjamaise eksootika vastu.
Viimane nagu ka eelpool nimetatud Kuratovi ja Oki raamatud kuuluvad kõige ulatuslikumasse sarja “Väikeste rahvaste suur kirjandus”, milles on seni ilmunud juba 8 raamatut ning 3 on varsti ilmumas. Peale nimetatud kolme on siin veel nelja udmurdi kõige väljapaistvama meesluuletaja ning komi klassiku, suure vormimeistri Albert Vanejevi luuleraamatud. Kõik selle sarja raamatud on vaid eestikeelsed ning varustatud järelsõnaga autori kohta.
Siin on kõige viljakama ning rahutuma udmurdi proosa- ja luulekirjaniku Ar-Sergi “Öö niit”, iseäraliku “kosmose”-luule autori Sergei Matvejevi “Ma kandun mööda linnuteed”, parima udmurdi, aga ka maailma kirjanduse asjatundja, etnofuturismi teoreetiku professor Shiban Viktori “Toominga vari” ning neist vahest kõige jõulisema ja modernsema luule autori Pjotr Zahharovi “Kolmanda silma avanemine”.
Peale nimetatud raamatute on olemas veel Kauksi Ülle juhtimisel ilmunud kogumik “Tüdruk ja karu”, mis sisaldab samuti tekste valdavalt noorematelt autoritelt, kellest paljud on osalenud tema korraldatud kirjandusseminaridel Lõuna-Eestis.
Ilmumisel on ka sari kõige nooremate ja kõige modernsemate autorite neljakeelseid (originaal, eesti, inglise ja vene) raamatuid. Sellest sarjast on juba ilmunud Mu? Nadii “Paljajalu” (2006|). Nii et – hüva tutvumist väikeste rahvaste suure kirjandusega!