Alates ajast, mil Tallinn-Piiteri rongist kadus ära restoranivagun, on kõik ainult halvemaks läinud. Kuidas sa ikka sõidad rongiga, millel pole restot, kus kotletti süües ja morssi rüübates rongiaknast laia kodumaad silmitseda? Nüüd muidugi ei ole olemas enam isegi Piiteri rongi.
LÄHENEB PAULIINE
Vanadest aegadest peale kannab progressiivsem ja liikumissuutlikum osa ühiskonnast endaga pidevalt kaasas ideed kohvikust, mis sõidaks mööda linna: istud kodu juures peale, võtad mõned pirukad, kuuma tee (meie kliimas nii vajaliku!), tasud, ütleme, toimetuse ees arve ning koperdad tööle?
Venemaal (Piiteris) liiguvad juba paar kuukest ringi sellised trollibussid. Regulaarliinidel.
Nii mõnigi kord sildiga “vabu kohti ei ole” (ega liikuvat kohvikut ei saa siis inimmassi täis toppida; klient tahab hammustada oma võileiba rahus). Aga nad on olemas. Olemas ja toimivad ülihästi. Kus on Tallinna trollipargi silmad ja kõrvad?
Ent mida ei leidu trolli-, seda pakutakse trammipargis. Trammipargist on võimalik edukalt tellida liikuvat kohvikut “Pauliine”.
TRANSPORDILÕUNAD
Kes Pauliinele nii lolli lolli nime pani, pole teada. Pole ka teada, miks Pauliine liigub ainult tellimise korral, mitte aga pidevalt – näiteks, ütleme, mar?ruudil Tondi-Kadriorg. Aga hea, et asi üldse funkab. Pauliine on mingi eriti jõhkralt vana tramm, sinna sobib puhvet hästi.
Kõige novaatorlikum on tellida rööbaspuhvet näiteks lõunasöögiks ja jutuajamiseks kolleegidega. Kell üks sõidab tramm ette, tiirutad poolteist tundi ringi, aga kell pool kolm astud töökoha ees uuesti maha. Tellimine on odav ja käib trammipargist.
Peale eelmainitud trollipargi võiks oma kunagised einelauabussid taastada ka autobussikoondis. Võtke hea idee tasuta kasutusele, seltsimehed, sest soovijaid, kes ei viitsi ühe koha peal molutada, jätkub kindlasti.
Sama soovitus ka Edelaraudteele ning ka Eesti Raudteele. Kui kevadel Tallinn-Piiteri susla uuesti käima pannakse, olgu puhvet olla. Liiklusvahend ilma puhvetita on igand.