JÕULISI ŽANRINIHESTUSI: 1. oktoobril avab uksed uhiuus kaasaegsele tantsule keskenduv lava Telliskivi loomelinnakus, kirjutab Erik Alalooga. Lava tegevust hakkab koordineerima Sõltumatu Tantsu Ühendus, mis pakib oma kodinad kokku senises asupaigas Okasroosikese Lossis.
Sõltumatu Tantsu Lava etendusruum, mis esialgu sisustatakse kasinate võimaluste piires, võtab kiiremas korras suuna tulevikule. Ja seda piirideta utoopiate ekspluateerimise näol. Algatatavasse diskussiooni kaasatakse tantsukunstnikke, arhitekte, insenere, tehno-visionääre, stsenograafe ja teisi erialaspetsialiste, leidmaks vastust küsimusele „Missugune on tuleviku dünaamiline etendussaal?”. Protsess võib päädida nii mastaapse ümberehitusega hiiglaslike eurorahade toel kui ka tõdemusega, et senine vaikimisi kanoniseeritud black-box on ülim, milleni etenduskunstide keskkond küündida võib.
Tehnoloogia ja etenduskunst
Tehnoloogia ning etenduskunstide süvendatud süntees realiseerub eelkõige just tehniliselt laiapõhjalise platvormi tekitamise näol, mille võtab oma südameasjaks kõlava tiitliga „pikaajaline resident / kunstiline nõustaja“ varustatud Erik Alalooga ehk siis mina. Otsest sekkumist konkreetsete lavastuste ülesehituse ja läbiviimise käiku kavas ei ole, kuid plaanitavad tehnilised tingimused võiksid olla ideaalseks keskkonnaks neile, kellel selle vastu süvendatud huvi olemas on. Kunstiline programm koostatakse avaliku konkursi kaudu, kuigi võib ette tulla ka otsepakkumisi. Kehalise ja tehnoloogilise motoorika sünteesimiseks STL-i aktiivsel suunamisel sobib pigem töötubade formaat, milles ristamisele minevad distsipliinid algusest peale võrdsele positsioonile asetatakse. Üha lihtsustuva ja tarbijasõbralikumaks muutuva tehnoloogia tsiviilkättesaadavus on hüppeliselt kasvamas ning poeesiapõhised tehnofoobsed stsenaariumid ajale jalgu jäämas.
STL-galerii on liikuv, muutuv ja pidevalt täienev keskkond, mis ühendab sisekujundust ja ekspositsioonipindu. Saatuse tahtel on STL-i kollektiivi sattunud koos tegutsema eesti steam-punk’iisa ja vanaisa Urmas Lüüsi ja Erik Alalooga kehastustes. Välisuksest sisenema valmistujatel ei tasu oodata Kalamaja hipsterite ajutiste maitse-eelistustega flirtivat pehmo-interjööri. Märksõnad, mille abil sisenejate vaib õigele sagedusele häälestatakse, on metall, nahk, klaas, alkeemikust mad-scientist’i labor ja muu, mille eest veel mõni sajand tagasi tuleriidal casino online või võllas võis lõpetada.
Innovaatiline sulatusahi
Galeriiprogrammi esimese hooaja teemaks on „Tants ja neuroteadus”, mis visualiseerib 21. sajandi esimesel kümnendil läbi viidud teaduseksperimente, mille käigus kaardistati ja analüüsiti tantsu- ja liikumisprotsessi peegeldusi ning seaduspärasusi ajustruktuuris.
Rahvusvaheline residentuuriprogramm kutsub tantsijate ja koreograafide asemel tegutsema etenduskunstide tehnilise kujunduse spetsialiste. Heli-, valgus- ja multimeediakunstnikele antakse võimalus lisada oma pädevust töös olevatesse etendustesse ning luua tehnoloogilisi installatsioone STL-galeriisse.
Premiere-programm, mis on kutsutud ellu, et anda noortele alustavatele koreograafidele võimalus luua oma esimene töö professionaalses keskkonnas, aitab vormida nooruslikku uljust kõrgetasemeliseks väljundiks. Selleks antakse nende käsutusse STL-i saal nii proovi- kui ka etenduseperioodiks. Sellele lisandub täisfinantseering ning kunstiline ja tehniline tugi. Premiere-programmi kunstilisteks mentoriteks on Külli Roosna ja Kenneth Flak.
Oma tausta ning peamised seisukohad uues vastutusalas on nad kokku võtnud nii: „Me alustasime koostööd Hollandis 2008. aastal. Sellest ajast peale oleme loonud koos mitmeid tantsulavastusi, mida on esitatud korduvalt maailma eri paikades. Meie kodu on Tallinnas, aga töö ja välisesinemiste tõttu reisime palju ringi. Koreograafidena oleme huvitatud eelkõige liikuva inimkeha võimalustest, kuid samuti sellest vahepealsest väljast, mis jääb erinevate kunstimeediumite vahele: video, muusika, digitaalne tehnoloogia. Meie visiooni järgi on Eesti tantsuvaldkonna arendamiseks vaja ruumi ja võimalusi erinevatele lähenemistele. Et valdkond edeneks, on vaja selge kunstilise visiooniga tugevaid professionaalseid kunstnikke. Samuti on vaja infrastruktuuri, et need kunstnikud saaksid oma ideid ja praktikat paremini arendada. Meie ülesanne mentoritena on aidata noortel realiseerida oma nägemust. Usume, et selleks on vaja ressursse, aega ja pühendumist. Kuna Eestis peaaegu puuduvad võimalused kaasaegse tantsuga süvitsi tegeleda, siis Premiere-programm on kindlasti samm õiges suunas. Samuti soovitame kunstnikel olla avatud rahvusvahelistele projektidele, suhetele ja võrgustikele. Välisprojektides ja festivalidel osalemine annab võimaluse oma vaatevälja laiendada ning uusi impulsse koju tuua. Eesti kaasaegse tantsu maastik on ikka veel väga noor ja vajab tuge, et leida oma eri palged.“
STL-i ambitsiooniks on kujuneda innovaatiliseks sulatusahjuks ning avatud eksperimentaalplatvormiks neile, kelle jaoks kunst ei saa iial valmis. Loota on, et ekstsentriliste staaride paikaloksunud käekirja asemel hakkab programmis domineerima katse-eksituse meetod, hullu-panek ning jõulised žanrinihestused. Vihasele steitmendile vaatamata jääb olulisimaks kriteeriumiks ikkagi professionaalsus.
Välisuksest sisenema valmistujatel ei tasu oodata Kalamaja hipsterite ajutiste maitse-eelistustega flirtivat pehmo-interjööri.
