Kõigepealt: raamatu väline esmamulje, aga ka juba ette teada sisust kujunenud aura tekitas assotsiatsiooni ühe teise aja, teise riigi ja teistsuguste trükistega. Olen ENSV aegne ja kohe meenusid omal ajal ülikoolipäevil ühikas käest-kätte vargsi ringi liikunud N.Liidu dissidentide teoste venekeelsed Pariisis kirjastatud teosed. Kümmeli raamatu trükitehniline vormistus on kuidagi okupatsiooniajahõnguliselt “välismaine”, et mitte öelda “rootsipärane”. Isegi lõhn. Vastalisest sisust rääkimata.
HIRMUL ON SIIMU SILMAD
Tõsi, seda raamatut ei loeta murelikult Lenini puiestee EKP Keskkomitee ülemiste korruste kabinettides referentide-abide lühikese venekeelse sisukokkuvõtte abiga. Usutavasti põlevad laualambid hilisõhtuni mitme rahvuslikku nomenklatuuri kuuluva tippametniku kabinettides nii Tallinna all-linna Estonia puiestikus, Stenbockis Toompeal, kui ka oletatavasti Brüsselis (närviliselt: ega komandeeringut ei tühistata?).
Kahjuks pean nentima, et Kümmeli raamatu sisuga (uurimus on ülimalt sisutihe!) tutvununa nentima, et “paanika” oleks ilmne liialdus. Aga kuniks asjaosalised (samuti nende advokaadid jt. juriidilised nõustajad) ei ole raamatut korralikult ja luubiga läbi uurinud, nende hirmud oletatavasti ei kao. Paanikat tekitavat väidetavalt teadmatus. Ja kui sellele lisandub teadmine iseenda tegudest, siis on tulemuseks ebameeldiv kokteil. Ehk “hirmul on siimu silmad”, nagu üks mu tuttav irooniliselt kalambuuritses.
ADVOKAATIDE HÄMA
Raamatust endast. Kas autori kiituseks või laituseks (kuidas võtta): Kümmeli “Isamaa rüüstajad” ei ole kerge teos. Poliitikutele on see kindlasti raske lugemine – pilte praktiliselt ei ole. Ise lugesin seda küll kiiresti ja kunagise prokuröri vilumusega: see on faktirohke ja -täpne, loogiliselt üles ehitatud nagu süüdistuskokkuvõte. Ainus asi, mis puudus, oli resolutiivosa: “…arvestades eeltoodut ja juhindudes…. süüdistatakse…. selles, et….”.
Ehkki kellelegi süüdistust esitatud ei ole, on advokaadid (kelle?) kiirelt tööle asunud: Eesti Päevalehes ilmus juba Aare Targa advokaadibüroo vastulause seni veel esitamata süüdistusele! Loomulikult ei kirjutanud Tark&Co seda pro bono. Keegi tellis selle ja tasus advokaatide vaeva eest. Julgen oletada, et mitte oma taskust.
KOHTUASJU OODATES
Ma ei ole siin üldse maininud midagi Kümmeli raamatu sisu ja sündmustiku kohta! Kas see tagasihoidlikkus on tingitud rahvatarkuse järgimisest, kus “poodu majas nöörist ei räägita” või tänasesse päeva parafraseerides”Eesti Pangas VEB Fondist ei räägita”? Võib olla tõesti. Autor on peaaegu suutnud hõlmata hõlmamatut – 1992-1993. aasta pangakriisi ja Venemaal Vne?ekonompangas külmutatud Eesti pankade (UBB ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse) klientide rahaga tehtud poliitilis-juriidilise silmamoonduse tagamaid, näilikke ja tegelikke tegusid, võitjaid ja kaotajaid, ebaausaid ja valelikke, kirjeldanud justnagu lugupeetud isikute pehmelt öeldes “paindlikku” sekeldamist.
Mulle, kui asjale oma arust justnagu lähedal seisnud inimesele oli Kümmeli raamatus suur avastus ja isegi ?okk, kes ja kuidas pealtnäha külmunud leemepaja ümber askeldasid, sealt rammusat leent nõristasid ja avalikkuse jaoks külmunud pajal ikkagi nõrka tuld all hoidsid. Kaukaasias vihisevate kuulide vahel liikudes karastatud Toomas Kümmel lubab endale raamatus olla otsekohene: valetajat nimetab valetajaks, sahkerdajat sahkerdajaks. Tolle tänasest positsioonist hoolimata. Juristina näen siin loendamatuid võimalusi “solvamiste” ja “laimu” ümberlükkamise ja kahjutasu nõude esitamise eesmärgil kohtutes hagiasjade algatamiseks. Milleks vande advokaatide hulgad meelsasti oma korralikult honoreeritud abikäe on valmis ulatama. See käsi tõmbuks aga usutavasti välkkiirelt tagasi, kui Vahur Kraft ja Siim Kallas oma õigus abiliste honorarid VEB Fondi sertifikaatides maksta plaaniksid. Kümmeli asemel ma lausa ootaks selliseid kohtuasju: teose paremat müügiedendamist oleks raske soovida.
Mida arvata? Arvan, et Kümmeli raamat on hea. Eesti oludes isegi harjumatult hea. Meie lugeja ei ole niisuguse põhjaliku stiiliga harjunud. Julgen ennustada, et arutelu raamatus sisalduva üle alles algab. Kõik pole veel jõudnud seda läbi lugeda ja läbi seedida. Asjaosalised vaevalt midagi ütlema hakkavad. Kuuleme nende advokaatidelt ja suuvoodritelt. Neil omal on advokaadid käskinud vait olla.
