Suvel jätkus näitemäng, kellest saab järgmise aasta kevadel uus Venemaa president. Endiselt käib kõik kindla stsenaariumi järele – kui võimutandem, president Medvedev ja peaminister Putin maha istuvad ja otsustavad, kellest saab järgmine president. Ainult et üha vähem on või peaaegu enam ei olegi kahtlejaid selles, et otsustab tegelikult Putin ainuisikuliselt. Ja üha vähem on kahtlejaid ka selles, et Putin soovib ikkagi ise taas presidenditoolile istuda, seekord esialgu kuueks aastaks.
Väga kummaline lugu ühe preemiaga
10. juulil teatas saksa ajaleht Züddeutsche Zeitung, et Putinile otsustati omistada Quadriga* preemia. Preemiat annab välja Berliinis tegutsev ühiskondlik organisatsioon Werkstatt Deutscland alates 2003|. aastast silmapaistvatele kultuuri-, poliitika- ja majandustegelastele, kellel on “teerajaja missioon” ja kes püüdlevad “ühiskonna heaolu poole”. Otsust preemia Putinile omistada põhjendati sellega, et ta “on juba täna väärt eraldi peatükki ajalooraamatu” ja Venemaa peaminister “rajab Peeter I vaimus teed tulevikku”.
Preemia on varem saanud tuntumatest poliitikutest Mihhail Gorbat?ov, Vaclav Havel, Helmut Kohl, Gerhard Schröder, Jose Manuel Barroso.
Kuid ootamatult hakkas ühiskond, meedia ja mõned Venemaa ees mittekoogutavad poliitikud vastu. Preemia määranud ?üriist astusid protesti märgiks tagasi Saksamaa roheliste liider Cem Özdemir, Wikipedia asutaja Jimmy Wales ja ajaloolane Edgar Wolfrum. Özdemir nimetas Putinit autoritaarsuse kehastuseks, Saksamaa valitsuse inimõiguste volinik Markus Löning teatas aga, et Venemaa peaminister on andnud oma riigi korruptsiooni meelevalda. Ilmselt oli viimaseks piisaks siiski endine dissident ja T?ehhi president Vaclav Haveli ultimaatum, et loobub preemiast, kui see antakse Putinile. Lõpuks andis Werkstatt Deutscland häbiväärselt survele alla ja otsustas sel aastal üldse mitte kellelegi preemiat anda.
Keegi muidugi ei vastuta
Politoloog Dmitri Ore?kin on tabavalt sõnastanud kogu Putini rajatud poliitilise mudeli elujõuetuse: “Üks persoon jutustas meile selle kümnendi alul, et on vaja üles ehitada vertikaalne riik, et kindlustada kord ja kohalikud ametnikud väriseks hirmust, kardaksid, et tunneksid neil lasuvat vastutust. Selleks oligi meil vaja tugevat tsentraliseeritud riiki eesotsas selle sama persooniga. Aga kui me nüüd näeme, kuidas see kõik koost pudeneb, ei räägi see persoon millegipärast, et mina vastutan. Miks inimene, kes selle mudeli rajas, istus kõige kõrgemal, justkui mitte millegi eest ei vastuta? Tõsi, huvitav küsimus …”
Kindlasti suutis Venemaa halvenevat mainet rikkuda veelgi Föderatsiooninõukogu esimehe kohusetäitja Aleksandr Tor?in. Võimupartei esindaja käis välja seaduseelnõu, millega Venemaal avaneks sisuliselt võimalus eirata Euroopa inimõiguste kohtu otsuseid. See, et Venemaa inimõiguste rikkumise eest pidevalt Euroopas kohtuprotsesse kaotab, on üldteada. Arvatakse, et lähitulevikus on oodata otsuseid hävitatud naftakompanii Jukos ja selle juhtide kohta. Kaotus nendes asjades võib aga Venemaale tähendada tohutuid finantskohustusi. Ametnike ülipüüdlikkus olla paavstist veel paavstlikum vedas Tor?init seekord alt. Pärast selgesõnalisi hoiatusi taolise seaduse vastuvõtmise korral Venemaa Euroopa Nõukogust välja visata on eelnõu kalevi alla topitud. Kuid arvata, et seda näiteks kunagi pärast valimisi sealt taas välja ei võeta, oleks asjatu.
Bulgaria* katastroof
25. juuli hommikul avastasid tuukrid uppunud jõelaeva Bulgaria vrakist viimased teadmata kadunuks loetud reisijate surnukehad. Lõplik kurb kokkuvõte katastroofist kõlab: hukkus 122 inimest, kellest 28 olid lapsed.
Suurõnnetuse anatoomia ise pakub minimaalselt lohutust ja maksimaalselt masendust. Turistidega* Volga jõel liinil Bolgar-Kaasan lõbusõitu teinud laev vajus paremale küljele, läks vett täis ja uppus kaldalt 3 km kaugusel 3 minutiga. Volgal uppunud jõelaev iseloomustab ka kujukalt tehnilise taristu seisukorda Venemaal. Kuid mitte ainult seda. See seletab ka seda hiiglaslikku altkäemaksude süsteemi, kus kergem on mis tahes katkisele ja nõuetele mittevastava seadme, agregaadi, tehase, sõiduki jne kohta osta kõik vajalikud load ja litsentsid.
Nagu selgus, väljus laev kahepäevasele reisile kreeniga paremale küljele ja katkise vasaku peamootoriga. Esimesed katastroofijärgsed uudised rääkisid ka sellest, et laeval oli rohkem reisijaid kui ametlikult registreeritud. Lahtiseletatult tähendab see seda, et Bulgaria lubatav reisijate arv oli 140 inimest, tegelikult viibis õnnetuse hetkel pardal aga vähemalt 196 inimest. Lubatust suurem arv reisijaid tekkis sellest, et meeskond müüs mustalt kohti üle lubatu ja nad olid tegelikult piletita laevajänesed. Kuid see pole veel kaugeltki kõik. Avastati, et laevafirmal polnud taoliseks turismiliiniks ja ka reisijateveoks vajalikku tegevusluba ning viimase kapitaalremondi läbis Bulgaria 30 aastat tagasi.
Olukorda Venemaa jõelaevanduses iseloomustavad kujukalt järgmised arvud. Praegu käigus olevatest jõelaevadest on 9% vanemad kui 50 aastat, 16% vanemad kui 40 aastat, 1/4 vanemad kui 30 aastat ja 1/3 vanemad kui 20 aastat. Ainult 5,7% jõelaevadest on uuemad kui 10 aastat.
Muudkui juhtub
Lähiminevikust võib meenutada Sajano-Su?enski hüdroelektrijaamas toimunud õnnetust. Natukene enne katastroofi paigaldatud uus turbiin ei olnud algusest peale töökõlbulik ega vastanud ohutusnõuetele. Hukkus 75 inimest.
Ööklubis Lonkav Hobune hukkus tulekahjus 160 inimest. Täidetud ei olnud kõige elementaarsemad tuleohutuse eeskirjad. Seinad ja laed olid kaetud penopolüsterooliga, mis eraldas kuumuse käes toksilisi mürke. Pärast ei suutnud aga juurdlus selle sünteetilise materjali mürgisisaldust tuvastada, kuna uurimine ei leidnud vastavat laborit, kus oleks olnud katsete tegemiseks vajalikud hiired!
Permis kukkus alla Boeing reisilennuk, piloot oli purjus.
Raspadski kaevanduses toimunud katastroofis mässisid kaevurid märgade kaltsudega ohust hoiatavad andurid kinni, et plaani täita. 20 päeva enne Bulgaria hukkumist purunes Petrozavodskis maandumisel reisilennuk, sest lennurada oli remonditöödeks lühendatud ja piloot maandas õhusõiduki maanteele elektriliinide alla. Bulgariaga samal ajal kukkus hädamaandumisel Tomski oblastis Obi jõkke reisilennuk AN-24, hukkus 7 inimest. Kuid see sündmus ei äratanud ilmselt vähese ohvrite arvu tõttu erilist tähelepanu …
Juuni lõpul viidi Venemaal läbi huvitav küsitlus ministrite tuntuse ja populaarsuse kohta. Kõige suurema heakskiidu oma tegevusele sai tsiviilkaitse, eriolukordade ja katastroofide tagajärgede likvideerimise minister Sergei ?oigu. Jah, on selline ministeerium. Tema tegevuse kiitsid heaks 72% vastanutest. Talle järgnesid suurte vahedega välisminister Sergei Lavrov (47%) ja abipeaminister Sergei Ivanov (32%). Politoloog Dmitri Ore?kin iseloomustas neid tulemusi: “Tulemused peegeldavad TV-d ja vene iseloomu. Peale jalgpalli ja õlle huvitavad venemaalasi kindlasti rahvusvahelised suhted, sõda ja Batman, kes teeb pidevalt heategusid.”
Vene majandus võib riigi põhja vedada
Venemaa analüütikud ja liberaalsed majandusteadlased löövad aina enam häirekella olukorra pärast riigi majanduses. Kreml teatab kõlavalt, kuidas riik on suurepäraselt toibunud ülemaailmsest majanduskriisist. Samas lubavad võimud enne valimisi aina uusi rahalisi küpsiseid olulistele valijagruppidele nagu pensionärid, jõustruktuurid, bürokraatia jne.
Juhtiva majandusanalüüsi asutus, ekspertgrupp “Arengu keskus” on avaldanud majandusarengu peasuunad lähiperioodiks. Selle põhiseisukohtadega tutvumiseks kasutame endise keskpanga asepresidendi ja kõrgema majanduskooli analüütiku Sergei Aleksa?enko kommentaare.
Uurimuse peamine järeldus: Kreml ei teinud 2008|. aasta majanduskriisist vajalikke järeldusi ja liigub visalt edasi tooraine baasil põhineval majandusmudelil. 85% Venemaa ekspordist moodustab tooraine, eelkõige muidugi nafta ja gaas.
Aleksa?enko iseloomustab olukorda ühe lausega, öeldes, et Venemaal ei jätku konkurentsi, seda asendab administratiivne ressurss.
Gaidari instituut ja rahandusministeeriumi ekspertgrupp tõid hiljuti välja, et kui arvestada kõiki võimude antud rahalisi lubadusi, oleks Venemaa eelarvedefitsiit 10 aasta pärast juba 10% sisemajanduse koguproduktist. See tähendab, et kui tulud maksudelt on 35%, aga kulutused 45%, siis tuleb iga neljas rubla kas laenata või juurde trükkida.
Kuid probleeme Venemaa majanduses on veel kuhjaga. Nii kasvas import selle aasta esimesel poolel võrreldes eelmise aastaga 44%. Isegi kui ennustada, et see kasv peatub nüüd täielikult ja on järgmisel aastal 25%, siis kevadel 2012| import ja eksport võrdsustuvad. Kaob igasugune võimalus kasutada nafta kõrget hinda ja koguda selle arvel reserve. Venemaa lihtsalt ei tooda midagi konkurentsivõimelist.
Kolm aastat Gruusia sõjast
Augustis möödus kolm aastat Vene-Gruusia sõjast. Peamiselt raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktovi eestvõttel sai teoks president Dmitri Medvedevi intervjuu nende sündmuste kohta kolme meediakanali esindajatele: raadiojaamale Ehho Moskvõ (Aleksei Venediktov), Venemaa ingliskeelsele TV-kanalile Russian Today (Sofiko ?evardnad?e) ja Georgia venekeelsele TV-kanalile Kaukaasia Esimene Uudiskanal (Jekaterina Kotrikadze). Kuna taolisi vahetuid intervjuusid Venemaa riigijuhtidega ei mäletagi enam, siis oli see ?otsis salvestatud otsevestlus pretsedenditu nii vormilt kui ka sisult.
President Medvedevi intervjuust võib teha üpris selge järelduse, et ta on otsustanud matkida oma kumiiri Putini karmi stiili. Ta veenab ajakirjanikke, et just tema ja mitte Putin andis korralduse alustada sõda.
Tuntud sotsiaalteadlase Andrei Illarionovi, kes on äärmise põhjalikkusega dokumenteerinud ning koostanud sõja täpse kronoloogia, uurimusest (ajakiri Kontinent, 2009|, nr. 140: http://magazines.russ.ru/continent/2009|/140/ill16-pr.html) leiab hoopis midagi muud.
Aleksei Venediktov tõi ajakirja The New Times peatoimetaja Jevgenia Albatsiga vesteldes välja kaks huvitavat tõika, mis aitavad Medvedevi intervjuu seada veidi tähenduslikumasse konteksti. Esiteks, et Venemaa poliitiline meeskond vaatab taolistele probleemidele vastavalt XIX sajandi arusaamadele suurriikide huvisfääridest. Muidugi on selle taga ka Putini arusaam, kes pärast president Boriss Jeltsinit tahab minna ajalukku kaotatud maade ja territooriumide taasühendajana. Mis puudutab aga ajalugu ja Vene presidentide rolli selles, tasub tsiteerida Venediktovit: “Kui Medvedevil jääb presidendina üks ametiaeg ja kui selle ajani lõpuni veel midagi ei toimu, kirjutatakse temast ajalooõpikutes, entsüklopeediates: Medvedev, kes andis käsu alustada Vene-Georgia sõja. Ja kõik!”
***
VÄIKE SELETAV SÕNASTIK:
Sulide ja varaste partei – “sulid ja vargad” on vihje Venemaal ainuvõimu nautivale parteile Ühtne Venemaa. Tuntud blogipidaja Aleksei Nevalnõi (navalny.livejournal.com) poolt käibesse toodud väljend “sulide ja varaste partei” muutus rahva seas kiiresti väga populaarseks, kuidas Ühtset Venemaad rahvapäraselt iseloomustada. Kuid väljend on kiiresti jõudnud isegi meediasse.
PARNAS – Kremli re?iimile opositsiooniline paremtsentristlik Rahva Vabaduse Partei. Venekeelse nimetuse kolme sõna esitähtedest tuletatud lühend PARNAS. Venemaal peavad kõik parteid tegutsemisloa saamiseks ja valimistel osalemiseks end justiitsministeeriumis registreerima. PARNAS jäeti mõnele tühisele tehnilisele puudujäägile viidates registreerimata.
Gunvor International B.V. – Hollandi ettevõte, mille omanikuks on omakorda Küprosel asutatud off-shore, asutati 1997. aastal. Firma 90% omanikeks on võrdses osas Soome kodanik Gennadi Timt?enko ja ?veitsis elav Rootsi kodanik Torbjörn Törnqvist. 1995. aastal alustas Törnqvist äritegevust Venemaa naftasaaduste transiidiga läbi Tallinna Sadama.
Pärast Putini tõusmist Venemaa presidendiks ning eriti pärast naftafirma Jukos hävitamist arenes suhteliselt pisikese käibega firma tormiliselt. 2010|. aastal oli firma maailmas juba 4. kohal naftasaaduste müügimahult. The Economist on väitnud, et Putin ja Timt?enko töötasid koos KGB-s.
Quadriga – antiikne kaherattaline vanker, mida vedas neli hobust. Vanas Roomas kasutati seda võiduajamistel. Kujutatud skulptuurina Berliinis Brandenburgi väravatel.
Bulgaria – Volgal põhja läinud jõelaeva nime ei tohi segi ajada riigiga Bulgaaria. Vene keeles on kirjaviisiks Болгария, bulgaaria keeles България. Laeva nimi vene keeles kirjutatakse aga Булгария. Sellenimeline riik eksisteeris Volga-äärse piirkonna keskosas Kama jõestikus X-XIII sajandil. Araabia geograafid pidasid Bulgaria riiki kõige põhjapoolsemaks islamistlikuks riigiks maailmas. Seal elasid türgikeelsed hõimud, kes vallutati 1240. aastal Kuldhordi poolt.
Turist – Venemaal kasutatakse iga rohelusse piknikule läinud inimese kohta nimetust “turist”. Puudub selline mõiste nagu “matkaja”. Mägedes matkajad, paadi-, süsta- ja kanuumatkajad – kõik kuuluvad turistide ühise nimetaja alla.
***
Ütles ära
“Saaka?vili – see on patoloogia ja anomaalia gruusia rahva seas, pealegi on ta saanud halva kasvatuse.”
Sergei Lavrov, Venemaa välisminister, agentuurile Interfaks
“Putin – inimene, kes saadeti Venemaale saatuse ja Issanda Jumala poolt!”
Vladislav Surkov (presidendi administratsiooni juhi asetäitja) intervjuus T?et?eenia TV-le
***
Tagasivaade. Venemaa. Suvi 2011|
Selles rubriigis heidab KesKus lühipilgu tagasi eelmise paari kuu tähtsündmustele Venemaal.
Putini mainekõverad
Keegi ei saa inimest naeruvääristada nii nagu inimene ennast ise. See kehtib täiel määral Vladimir Putini kohta. Ilmselt on tema reklaamikampaania nõustajad niivõrd hoogu läinud, et ei oska piiri pidada. Sukeldudes kolmandat korda elus Mustas meres vaid 2 m sügavusele, leidis ta kohe kaks VI sajandist pärinevat haruldast kreeka amforat. Raadiojaam Ehho Moskvõ korraldus kuulajate seas küsitluse, kas nad usuvad selle “avastuse” ehtsusesse. Ja ehkki selle raadiojaama kuulajaid peetakse tavaelanikest intelligentsemateks ja vabameelsemateks, räägivad hääletustulemused selget keelt: 94,7% ei usu, 4,0% usuvad ja 1,4% vastanuid ei oska öelda. Isegi sajandeid petetud vene rahvast on järjest raskem petta.
Venemaa majandus – toibumine või suund kollapsi suunas?
Vene-Georgia sõja aastapäev kujunes Venemaa börsidel “mustaks esmaspäevaks”. Ja ehkki nädala lõpuks näitasid börsid ka pisikest plussi, ei muuda see languse suurust. Nädalaga kukkusid Venemaa kahe peamise börsi (RTS ja MICEX) indeksid vastavalt 11 ja 7 protsenti.
Kui 1 euro maksis 3. augustil 39,52 rubla, siis musta börsinädala lõpul 12. augustil juba 42,03 rubla, 1 USA dollar vastavalt 27,8 ja 29,42 rubla. Mis aga kõige hullem, ka naftahind läks langusesse ja Venemaa eelarve on panustanud teatavasti selle pidevale tõusule.