“Laula elu ilusaks, laula maailm mõnusaks,” lõõritavad Harjumaa neidudekoorid Viimsi kooli saalis tänavusuvise XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” eelproovis. “See oli nüüd küll ilus!” lööb dirigent ja peo programmijuht Raul Talmar loo lukku.
Meie maa lood
Maailma mõnusamaks laulmine pärineb helilooja Piret Ripsi sulest ja terves saalis ega selle ees ei leidu kedagi, kelle silm selle loo peale särama ei hakka. “Lastekooride esituses kõlab sel peol aga Piret Ripsi uudisteos “Olles osa oma maast”, mille sõnade autor on Leelo Tungal – sellest saab tõeline hitt,” tunneb Veronika Portsmuth, XI noorte laulupeo kunstiline juht heameelt. “Mulle on see suur asi,” tunnistab ta. “See on kolmas pidu tegijana kaasa teha. Seegi kord on tunne, et tahaks ise ka laulda, just repertuaari pärast. Kavandatud lood on pälvinud nii liigijuhtide tunnustuse kui ka jõudnud lauljate südamesse, seda on eelproovides näha – räägime kõik ühist keelt.”
Portsmuth on üks tänavuse peo ideekavandi loojatest, lisaks veel Märt Agu ja Imre Sooäär. “Imre andis põhiideele sõnastuse, seadis meie mõtted ilusasse vormi, Märt sõnastas tantsupeo-osa ja mina laulupeo,” selgitab Veronika, kelle sõnutsi oli algusest peale ideekavandis ühine pidu. “Kuidagi on lauljate ja tantsijate vahel alati olnud teatav distants, lauljad näiteks pole tantsupidu näinud – mõtlesimegi, et kuidas seda olukorda lahendada, kuidas neid ühendada. Kui peol oleks ühine sisu, mis seda kaarena koos hoiaks – sealt kasvas ka otsene vajadus peo järele ühel väljakul ja mõte, et tantsupidu koliks Kalevi staadionilt Lauluväljakule,” räägib Veronika.
Tutvustuses lubab XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” Lauluväljakul rahva ette tuua selle maa lood. “Meie idee oli see, et nende laste jaoks, kes suvel peole tulevad, on eestlus midagi iseenesestmõistetavat ja tundsime, et toonitada on tarvis seda, miks just siin on nii eriline elada; et maailmas ringi käia on tore, aga tasub alati tagasi tulla. Kuna on kultuuripealinna-aasta, tahame näidata ka oma Eesti asja. Sü?eeliinis pöörame tähelepanu sellele, kes me oleme ja kust tuleme, esitame peo avamisel küsimuse: mis maa see on? Ning läbi kõigi nende laulude ja tantsude räägime me oma lugusid,” selgitab Portsmuth.
Rokiplokk ja noortebänd
“Laulupidu on nagu laulupidu ikka, toimub laulupeokontsert koos illustratsioonidega ekraanidel ja teatava liikumisega. Veidi muutunud on küll laulupeo sisu, uusi liike on juurde tulnud, näiteks rahvamuusika- ja rokiplokk,” tutvustab Veronika. Rokiplokist leiab näiteks Mahavoki “Mägede hääle”, Ultima Thule “Liivimaa Pastoraali” ning Tõnis Mäe “Ilus oled, isamaa”. “Minu põhimõte oli, et miks lastele kogu aeg klassikat peale suruda, pigem näidata neile seda head, mida rokkmuusikast leida,” selgitab Veronika. Rokiplokis saavad kaasa lüüa neidudekoorid, poistekoorid, noorte meeskoorid ja segakoorid. Lisaks luuakse Siim Aimla juhendamisel spetsiaalne 40-liikmeline noorte rokkbänd just selleks peoks. “Uuendustest kõneldes on peol ka suur koondorkester – puhkpillid, sümfooniaorkestrid ja rahvamuusikud. Repertuaari poole pealt on igas kooriliigis nii midagi klassikalist kui ka uued, tellitud teosed.” Mudilaskoorid saavad peoks vahva laulu helilooja Tauno Aintsilt, lugu kannab pealkirja “Kordamiseks” ning selles tehakse tutvust sümfooniaorkestri pillidega. Uusi lugusid leidub aga laulupeo kavas päris uutelt tulijatelt – nii näiteks leiab sealt lugusid Erki Meistri ja Pärt Uusbergi sulest ning noor helilooja Kristo Matson on teinud uue seade Karl August Hermanni kuulsatele lugudele “Munamäe otsas” ja “Ilus oled, isamaa”.
Mõlemad peod avatakse koos reedel, 1. juulil, avamisele järgneb kohe ühendkooride kontsert, siis tantsupeo esimene etendus, mida publikule lisaks näevad ka lauljad, kes avamisest osa võtavad. “Kõik peaksid Lauluväljakule ära mahtuma, logistikatiim on asjad läbi mõõtnud ja arvutanud,” räägib Veronika. “Keeruline saab olema ainult proovide aeg. Tantsupeol on tantsijatel sama palju ruumi kui Kalevi staadioni keskosas ilma jooksurajata, Lauluväljak annab võimaluse ka näiteks lisapealejooksudele,” tõdeb ta. “Juhendajatele on uus koht raskem – ei teata väravate nimesid jne.
Maailma suurim koor
Laupäeval, 2. juulil leiab aset tantsupeo teine etendus, 3. juulil ehk pühapäeva hommikul on rongkäik ning laulupeo teine etendus, kus jätkatakse lugude jutustamist. “Kulmineerub see lõpetamisel vastusega alguses esitatud küsimusele: see maa on Põhjamaa, ning kõlab Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast” Ants Üleoja juhatusel. Loodame ka publiku lauluoskuse peale, et moodustuks maailma suurim koor,” avab laulupeo juht korraldajate plaane.
Portsmuthi näeb sel laulupeol aga ka dirigendipuldis, juhatamas Olav Ehala uudisteost “Maa ja ilm” ning Rein Rannapi “Rahu”. “Praegu pusivadki kõik peo nimiloo kallal, aga koostöö muusikaõpetajatega on väga hea,” nendib Veronika. “Usun, et see repertuaar on kõigile jõukohane, eks natuke pusimist peabki olema. Ka lugude õppimine ja peoks valmistumine on omaette väärtus,” nendib ta.
Harjumaa neidudekooride püüdlik esitus eelproovis annab laulupeo juhi jutule igatahes kinnitust, kui kõlab teine lugu neidude repertuaarist, Aare Kruusimäe “Ilusa rõõmu laul”. Talmar uurib, kas saalisolijad teavad, mida tähendab molto crescendo ja näitab ette, kuidas see väga valjult laulmine käib. “Laulge seda nii, et kogu Lauluväljak oleks suurest rõõmust pikali.”
***
Esmalt õpiti selgeks rokiplokk
PÄRIS TÕSISED PÄHKLID: Mida arvab peost Ants Üleoja, legendaarne dirigent ja üks XIX ja XX üldlaulupeo ning 1972, 1977, 1982 ja 1987 koolinoorte laulupeo üldjuhtidest. Ants juhatab XI noorte laulu- ja tantsupeol sega- ja ühendkoore.
Sellelgi laulupeol on kavas asju, millest ei kujutanud üldse ette, kuidas need kooriseades kõlada võiks. Näiteks Rein Rannapi “Rahu” – väga ilus lugu, millele on tehtud väga hea seade. Või siis Kristo Matsoni uus seade Karl August Hermanni kuulsatele lugudele “Munamäe otsas” ja “Ilus oled, isamaa”, mis peol kõlab suure sümfooniaorkestriga.
Segakooride plokk on kõigile jõukohane, aga samas põnev just oma mitmekesisuse tõttu – siit leiab ka näiteks Veljo Tormise Linnamängu tsüklist “Sangaste mängud”, mida tuleb esitada runolikult, lauldakse ahelhingamisega, väike liikumine juurde. Päris tõsine pähkel rütmipildi poolest on Ester Mägi lugu “Laulikutele”, mis aga rütmikalt sobib enam just noortekooridele.
Kohe, kui noodid kätte saadi, õpiti esmalt ära rokiplokk, need laulud on kõigis proovides hästi välja tulnud ja tegemist on kindlasti omapärase värvilaiguga laulupeo kavas.