Vaba sõna tõeliseks apoteoosiks võib pidada mitte Kesknädalat (nagu nad väidavad), Postimeest, Ekspressi, Päevalehte, Den za Dnjomi, Novaja Gazetat, KesKusi või isegi Delfi peldikuseina (mõtlen siinkohal kommentaare uudiste all), vaid hoopis sadu netifoorumeid.
Mina avastasin foorumid väga hiljuti. Isegi piinlik oli kuidagi. Kõik teavad, mina – midagi ei tea. Sõbrannad on juba solvunud ja pisarais, vaat et ei tee enam tundmagi.
Võtsin mõned siis lahti. Ja sain laksuga aru, kui paljudel inimestel pole midagi teha. Megatonnide kaupa kõikvõimalikke sõnu, lauseid, mõttekatkeid, dialooge… Ja kuigi tean, et neti keelekasutust uurivad nii mõnedki filoloogid, tõstsin käed püsti. Vaesed teadlased. Kõige ägedamad on naistefoorumid. Miks, ei tea, kuid nood paistavad silma lausa mingit eriauhinda vääriva tasemega. Sealjuures mitte sugugi vaid saasta, aga ka puhta absurdihuumori poolest. Ka naiivse rumaluse poolest, kui nii sobib öelda. Foorum, paistab, on in.
Delfi naistefoorumis räägitakse (kirjaviis muutmata):
*
Kui vara teie hakkasite oma lapsele piima andma?
*
Lapse kaka on limane, aga laps kahe kuune.
*
KÜSIMUS: Kas kiimas naisi on?
VASTUS: Me oleme kõik siin kiimas. Lenda peale.
*
KÜSIMUS: Mul väike Siider juba sees ja mees Norras tööl,tahax ilgelt sexida!!!!!Ei taha tuttavat segada kuna ta täna naisega teatris,kas keegi viitsib tulla ühe öö suhtele paarix tunnix???
VASTUS: Mul ka paar siidrit sees, võta taxo ja tõmba siia!
*
KEEGI SOOVITAB: Mine poodi, osta pakk kondoome, lase ära pakkida ja kingi talle, ise lase jalga ja oota kõnet. kui ta ei helista siis kas ta pole sind väärt või sa ei meeldi talle.
*
KÜSIMUS neegrit. ei tea, kas keegi on proovinud?
VASTUS: võin oma neegrit sulle laenata, aga ära väga ära lõrtsi siis:)
*
Eks asjasse saa suhtuda mitut moodi. Filosoofiat foorumitest ei leia. Tõsi, selle jaoks ongi ilmselt teised kohad, ehkki üks lohakas ja suvaline kirjandusfoorum oleks ju tore. Aga foorumis kolistades võib sattuda kohtadele, kus meenuvad mitmed absurdikirjanikud. Klassikud. Näiteks Henry Miller, kes oleks võinud paljusid foorumis peetavaid dialooge oma raamatus kasutada ja nende üle uhke olla.
Siin meenus mulle vana hea graffity; suutsin kord kunagi suurte pingutustega USA graffityentsüklopeedia hankida. Näiteks: Mickey Mouse is a rat
*
Mulle näib, et foorumlus on ühiskonnale tervislikum kui poliitikute sõimamine (eriti venekeelses Delfis) või, saati siis, kividega akende pildumine Tallinna kesklinnas.
Foorum ongi graffity. Ka seinale soditakse salaja, et miilits peale ei satuks. Nii kirjutatakse ka foorumites. Tuhandete valenimedega, et kamraad teada ei saaks (kes ilmselt vastab samuti varjunimega; samas jäävad dialoogimeistrid üksteisele tundmatuks).
Ja tõesti kahju neist teadlastest, kes foorumite kaudu keelt hakkavad. Aga kui uurimus (koos näidetega) ilmub, olen ostja. Kindla peale.