Selle aasta algusest alates avaldab rühm ettevõtlikke inimesi internetis sõjaeelset Eesti esseistikat ja kirjanduskriitikat. End Kirjandusarhiiviks nimetavat blogi-formaadis väljaannet täiendatakse iga kuu. Praeguseks on üleval sadakond artiklit.
Valik koosneb peamiselt ajakirjas Looming ilmunud artiklitest. Üksikud käsitlused pärinevad ka Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandest Eesti Kirjandus, mis 1940. aastal muudeti Keeleks ja Kirjanduseks, ja Üliõpilaslehest. Kahjuks ei hakka silma ühtegi ajakirjas Akadeemia ilmunud artiklit, kuigi viimases ilmus arvukalt, peamiselt – aga mitte ainult – väliskirjandust käsitlevaid lugusid, mille väärtus ei ole ajaga kuidagi kahanenud.
Muidugi torkavad mõnevõrra silma ka Kirjandusarhiivi tegijate poliitilised eelistused. Need näivad olevat kerge kallutatusega vasakule, kuid üldiselt on tervikpilt tasakaalustatud, leidub kirjutisi nii Eduard Laamanilt kui ka Jaan Kärnerilt, avaldatud on nii Oskar Urgarti kui ka Friedebert Tuglase mõtteavaldusi. Nõnda on Kirjandusarhiiv kahtlemata huvitav mitte ainult kirjandusteadlasele, vaid igale inimesele, keda huvitab sõdadevahelise Eesti kultuurielu ja vaimne kliima.
Jääb üle vaid loota, et tegijatel jätkub jaksu ja haaret – ilmus ja kadus ju 1920.-1930. aastatel veel terve rida lühikese elueaga kirjanduslik-kultuurilisi väljaandeid, kus siiski jõuti avaldada olulisi tekste olulistelt autoritelt. Nii ootaks edaspidi artikleid 1926-1931 ilmunud Kirjanduslikest Uudistest”, 1929-1930 suurt tähelepanu avaldanud Kirjanduslikust Orbiidist või näiteks õige lühiajaliseks jäänud, 1931-1932 välja antud Romaanilehest. Muidugi, nende ajakirjade läbiuurimine ning väärtuslikuma, ajaproovile vastu pidanud materjali uurimine võtab aega, aga kusagil ei olegi öeldud, et hea asja tegemine kerge on.
Nii et jõudu Kirjandusarhiivi tegijatele ja palju huvitavaid avastusi selle – loodetavasti rohketele – lugejatele! Vt http://www.kirjandusarhiiv.net/