NELI IMELIKKU JA ÜKS ARUSAAMATU LUGU ÕIGUSEST: Lugu seadustest ja seaduskõverustest stiilis „Four Weddings and the Funeral“. Igor Gräzin ise pajatab.
Need siin olid neli lugu. Esimene (banaanidest) selle kohta, et näivalt tobedaski seaduses võib tegelikult olla oma ratsionaalne iva. Teine sellest, et miski väga õiglane ja arukas (vastutuse jagunemine laevalasti kadumise eest) võib osutuda mitte päris õiglaseks siis, kui aeg ja olud (käesoleval juhul – meresõidu tehnoloogia) muutuvad. Kolmas oli näide seadusest, mille on loonud ja kirjutanud maailma kõige targemad juristid, aga millest me ei saa aru, ja neljas sellest, et on seadusi, millest me justkui saame aru, aga ei saa kah – sest teistes kultuurides võivad need tähendada teistsuguseid asju.
Olen seni suhtunud Euroopa Liidu seadustesse kuidagi hästi või leebelt. Ent: „Amicus Plato, sed magis amica veritas.“ Kuna uuseurooplased ajalugu ei tunne, siis tõlkigem see nii: olgu sõpradega nagu on, aga tõde on sellest ülemal. See tähendab, et kui EL teeb kogemata miskit ka hästi ja kui teda millegipärast ka asjata kritiseeritakse, siis peab üks aus euroskeptik õiguse siis jalule seadma: tõde on siiski tõde.
Lugu nr 1. EL banaanikõveruse apoloogia
Isegi kõige häbematum europoliitik (Galojan ja muud temasarnased) ei saa mulle ette heita ebaobjektiivsust. Niisiis: EL juriidilise jaburdamise musternäiteks saanud direktiiv banaanide kõverusest (mis, muide, enam ei kehti) ei ole nii loll, nagu see ajakirjanduses lasti välja paista.
Nii nagu legendaarseks saanud Reformierakonna ämma taga oli tõeline ämm, kes ka tõepoolest raha annetas, nii oli ka banaanidirektiivi taga oma loogika. Isegi kaks. Banaanidel on nimelt kalduvus küpsedes kõveremakas minna ja seega on alust karta, et liiga kõver banaan on lähedal äramädanemisele, eriti veel siis, kui seda tuleb transportida.
Kesk-Vene juurtega venelasena (pärit just Kamõšini kandist, kust tulevad maailma kõige hinnatumad arbuusid, need, millest tehakse mahla inglise kuningakojale) kinnitan, et arbuusi puhul on kõige raskem just tema küpsuse määramine välimuse järgi ja et enamasti see ei õnnestugi – mäletate jõehobu filmist „Nu pogodi!“ ja seda, kuidas ta püüab arbuusi küpsust seda pigistades teada saada ning pitsitab arbuusi asemel murumütsiga hundi pead. Seega: soovitades kõveruse vähenemist müügiks minevatel banaanidel, soovitas EL tegelikult seda, et riiulitele ei läheks liigselt küpsed, seega – mädanemiseelsed banaanid. Mis ei ole ju paha mõte. (Siinkohal tuleb lugejal tähelepanelikult kuulata laulu „The Banana Boat Song“ (Day O).)
Ja teine moment: veel sadakonna aasta eest veeti banaane puukastides ja nende arvestust ei peetud mitte kilode, vaid just kastide kaupa. Selleks aga, et kastis oleks alati enam-vähem sama kogus banaane, pidid need olema suhteliselt sirged ja kõver banaan oli kaupmehe seisukohast umbes samasugune petukaup nagu kokkupandud mööbliga täidetud konteiner, milles enamiku ruumist täidab õhk. Kuigi XXI sajandil banaanide arvestus enam vanamoodi ei käinud, on siin taga ju siiski oma loogika, millest on võimalik aru saada, on ju nii?
Lugu nr 2. Londoni kaubandus ja merebandiidid
See näide kehtib mereõiguses umbes XVI sajandist ja alles nüüd hakatakse seda tasakesi ja suurt vastupanu ületades korrigeerima. Lihtsustatult siis niisugune reegel: kui te panete lasti laeva peale ja sellega merel midagi juhtub, siis peate teie (või täpsemalt – teie kindlustusfirma) tõendama, et teie kaubaga käituti merel halvasti, muidu võib juhtuda, et laevaomanikud selle eest, et teie kaup ära kadus, riknes, üle parda visati või lihtsalt kusagil Santose linnas maha parseldati, õieti ei vastutagi. (Santose linna nimetasin sellepärast, et selle suhtes hoiatas Kihnu Jõnn oma mehi eriliselt ettevaatlik olema, kuna seal varastatakse kõike peale sooja sita ja tulise raua.) Kus on, taevas hoidku – õiglus? Mina annan laevnikule oma kauba, see kaob tee peal eiteakuhu ja laevnik ei vastutagi?
Ent mõelgem järele, et see tava kujunes välja Inglismaal umbkaudu XVI sajandil. Kes mäletab lapsepõlvest loetud „Aarete saart“ (ja laulu „hoi-ras-saa ja pudel rummi!“), sel on ka teatav ettekujutus sellest, mida Baltic Symphony ja Princess of Caribbeani tänaste ülielegantsete meremeeste eelkäijad endast kujutasid. Värvatud sadamakõrtsidest, võimudega tülis, sunnitöölt pagenud, joodikud ja kaklejad, kord mereröövlid ja siis korraks taas „ausad meremehed“ – see oli tollane „kaader“. Reeder, kes nägi oma laeva Thamesi kääru taha kadumas võis seda sageli näha viimast korda ja sama meeskonnaga peaaegu mitte kunagi: mässud, kaaperdamised, ärakargamised, raa otsa poomised ja haigused olid tavalised. Õigeid kaartegi polnud: Austraalia saarestikest väljasõit oli veel 18. sajandil ülesanne, mis vastab arvutimängu kõige kõrgemale levelile. Kapten ja pootsman, kes laeva tagasi tõid, olid Rotterdamis ja Londonis kangelased ja seda ilma jutumärkideta.
Ühesõnaga, kui kaupmees Londonis riskis oma kaubaga, siis reeder – oma laevaga. Siit siis loogiline juriidiline regulatsioon – kahjud: pooleks! Kui kaup läks hukka, aga laev jäi alles, sorry, bad luck. Aga kui laev tuli tagasi millegi kasumlikuga, siis mingi protsendi kaupmees siiski tagasi sai. Mis tahes teise reeglistiku korral poleks lihtsalt leidunud hulle, kes hakanuks reedereiks ja olnuks valmis vedama kaupu mööda meresid.
Nii et mitte reegel ise (nn Haag-Visby konventsioon) pole tobe, vaid see, et niisugune põhimõte endiselt kehtib. Ajal, mil iga laeva asukoht on GPS-iga teada ja mil laevajuht teatab interneti kaudu koju mis tahes kahtlasest aevastusest, milles võib kahtlustada grippi. Ent, nagu öeldud, mereõigus on muutumas (seda nimetatakse üleminekuks Hamburgi reeglitele). Kuigi, ega see meresõiduasjandus piraadiriskide mõttes nii väga muutunud kah ole, kui mõelda sellele, mis toimub kas või Aafrika rannikul… Aga sellest teavad piraadikütt Jaanus Rahumägi ja „avamerede romantiline korsaar“ (ning Tallinna tulevane linnapea) Eerik-Niiles Kross palju lähemalt kui üks minusugune rahuotsiv maismaa jurist.
Mõnes mõttes on mereõigus üks romantilisemaid senikehtivatest – vanade reeglite järgi arvestatakse merekindlustuses kindlustusfaktide hulka ka selliseid subjekte nagu „näkineiud“ (kindlustushagi n-ö kolmas pool!) ja navigeerimist takistavaks asjaoluks „sireenide laulu“, mis võib vahis olevat tüürimehe õigelt kursilt kõrvale kallutada.
Lugu nr 3. Arusaamatu kauplemine rooma õiguses
Kolmandat laadi juhtum on teada Rooma õigusest, seega ajastust umbes 2000 aastat tagasi. Kuigi ostu-müügi tehing kehtib tänapäeval samal moel kui keiser Augustinuse ja Julius Caesari ajal (kõik need makseviisid, kauba koguselise vastuvõtu reeglid, transpordikulude arvestus, vastutus kvaliteedi eest jne on Rooma õiguses olemas), siis üht-teist on lihtsalt juurde tulnud (näiteks roomlased ei teadnud, kuidas müüa CD-sid, TV-saadete formaate ja muud viimase aja kribu-krabu). Aga seal on õiguses olemas üks imelik klausel: nimelt – pärast seda, kui ostu-müügi tehing on sooritatud, kuid kaup jääb endiselt müüja valdusesse (näiteks hoiule seni, kuni ostja kauba ära viib), vastutab hoitava kauba riknemise eest ostja. See tähendab isik, kelle valduses seda asja ei ole. (Justinianus, Institutiones, 3.22.)
Tänapäeval siis: ostsin Amservist auto ja jätsin ta paariks-kolmeks päevaks neile hoida (kui saan võimaluse talle järele tulla või saadan kellegi teise – kui mul lubasid ei ole). Kui nüüd autoga midagi vahepeal juhtub (keegi teeb talle laoplatsil kõksu näiteks), siis loomulikult vastutab Amserv kui hoidja, aga mitte Rooma õiguse järgi! Rooma õiguse järgi vastutan mina ise, kui ma autot veel kätte saanud ei ole. Ja kui silmas pidada seda, et Rooma õigust kujundasid kümned tuhanded targad juristid oma 700 aasta jooksul, siis tuleb meil lihtsalt käed üles tõsta ja öelda (nagu öelnuks Stanislavski): ei saa aru!
Kuna rooma juristid olid targad ja õiglased mehed, siis tuleb meil lihtsalt möönda, et sealses kaubandusõiguses oli miski asjaolu või põhimõte, mida me lihtsalt ei tea, aga mis tegi esitatud regulatsiooni ikkagi õiglaseks. Ehk – on olemas (eriti ajaloos, aga ka tänapäevastes seadustes, kui nad on teistest kultuuridest) seadusi, millest me lihtsalt ei saagi aru (aga mida juristid peavad seda enam teadma, et mitte vahele jääda väitega – ah, küllap see on nii-ja-nii), ei pruugi olla.
Lugu nr 4. Fifty-fifty kahes kultuuris
Näide selle kohta, kuidas lihtne loogika võib ummikusse joosta. Soovimata tekitada diplomaatilist skandaali, ütlen nii: üks endisi liiduvabariike, ütleme siis XNSV sõlmis 1990-ndate keskel suure investeerimis- ja koostöötehingu maailmakuulsa TV-firmaga – ütleme siis IntTV Inc.’iga. (Ma salatsen sellepärast, et mängus olevad summad olid ikka megad tõesti.) Otsustati fifty-fifty partnerlus (õieti küll, nagu tavaliselt: XNSV sai pooled aktsiad pluss üks, et oleks enamusosalus). Kõik sujus ladusalt „nagu näitemäng Uhmri küla rahvamajas“ (Oskar Luts), kuni läks kasumi jagamiseni. Nimelt kutsuti IntTV Inc.’i mehed kohale neile kuuluvat 50% kätte saama. Nende muidu üsna pilukesed silmad läksid ümmarguseks nagu tõllarattad, kui neile näidati kätte neile üleantavad tuhanded kastid neisse hoolega pakitud televiisoritega! Nad olid olnud kindlad, et saavad oma osa kasumist kätte rahas, aga mitte „natuuras“, st televiisorites. XNSV mehed ei saanud aga aru sellest, millest ei saanud aru nende partnerid – et just raha on kahtlane värk, täna on, homme ei ole (jutt oli alles mõnest aastast pärast NSVL krahhi), aga telekas on ikkagi „päris asi“! Vaieldi, mis vaieldi, aga mure oli suur: õnnetutel IntTV Inc.’i meestel polnud transporti oma televiisorite äravedamiseks (ja taevas hoidku – kuhu?) ega mingit müügivõrku kohapeal ning ega neil koduski nendega midagi kohe teha ei olnud – seal oli TV-signaali formaat teine. XNSV meestel polnud aga raha maksta, isegi kui nad väga tahtsid, raha oli ju laos seisva toodangu all kinni!
Lool on õnnelik lõpp: laiali mindi rahulikus meeles ja igavese mälestusega, et isegi lihtsad põhimõtted (nagu näiteks „fifty-fifty partnerlus“) ei pruugi olla lihtsad.
Lugu nr 5. Naised auruvedurit juhtimas: õudne!
Kuna ajalehelugeja tahab „verd ja vingumist“, siis olgu lõpetuseks lugu nr 5. Tobe ilma naljata ja ilma seletuseta.
Kümmekonna aasta eest seisin üsna üksikuna ühe Edela-Inglismaa teivasjaama platvormil, mille ees seisis neljast-viiest vagunist koosnev rong ja mille ees omakorda päris ehtne auruvedur (inglise keeles – „chu-chu-train“). Tossava veduri juures tammus lapiga ringi vedurijuht – nühkides midagi siit ja kontrollides midagi sealt. Kuna saada vedurijuhiks on olnud minu unistuseks (ja olnuks mul silmad korras, oleks ma selleks saanudki, eksamid 3. kutsekooli said ju tehtud), siis astusin tema juurde juttu ajama. Ja kuigi vedurimees oli puhas waleslane ja rääkis inglise keelt vaevaga, sain ma siiski aru just niipalju, et mõista eurodirektiivi otsatut tobedust.
Ja nimelt: kes auruveduri mehi kas või filmis (vesternides näiteks) on näinud, see on kindlasti märganud, et nad käivad alati ringi, lapp käes. Mitte puhtusearmastusest, sest vedur jääb nõgiseks alati, vaid hoopis teisel põhjusel. Ja nimelt: kuna aur, mis masinat edasi viib, on katlas alati ebastabiilne ja kuna veduril pole ka käigukasti, siis peab vedurijuht masina juhtimisel mitte ainult liigutama „gaasi ja piduri“ kangi, vaid reguleerima aururõhku ja tegema seda viie-kuue kraani abil, millest mõned on tulikuumad või asuvad tulikuumade torude ligi. Selleks, et käsi mitte kõrvetada, hoiavad vedurijuhid jalgade juures veepange ja selles käterätti, et märja rätiga keerates käsi mitte põletada.
Euroopa Liidu tädid (sest onud ei saa veduriasjades nii lollid olla!) otsustasid, et käepõletuste vältimiseks tuleb vedurimeestele kätte panna – kuumakindlad asbestkindad. Tulemuseks oli see, et hakkasid tekkima põletused sellepärast, et kindad ise olid kuumad ja kuna neid tuli ära võtta ja kätte tõmmata sageli (kord keerab vedurimees kraani ja siis juhib kiirust kangiga), ja vedurimehed, kes hakkasid peitma oma käterätte istmiku alla (et veepangega mitte vahele jääda), hakkasid oma käsi nüüd tõeliselt põletama, kuna nood olid kuivad.
Mille peale tuli Brüsselist uus juhis: värvida erineva temperatuuriga torud vedurikabiinis erinevat värvi. Waleslane ütles: nii lollid kui nood Brüsselis pole isegi mitte inglased. „Ja öelgu mida tahes, oma vedurit ma seestpoolt litsimajaks värvida ei lase. Või juhtigu seda siis litsid ise… mul pojal talu, lähen sinna.“
Totraid seadusi laiast maailmast
Austraalia
* Ebaseaduslik on roomata tänaval tumedates riietes, viltkingad jalas ja nägu kingaviksiga koos, sest need detailid kuuluvad murdvarga varustusse.
* Taksojuhid on kohustatud pagasiruumis hoidma sületäit heina.
Beijingi provints (Hiina)
* Ülekäigurajal peatuvate mootorsõidukite juhte võidakse karistada viie jüaani suuruse trahvi või hoiatusega.
Inglismaa
* Leedidel on keelatud ühistranspordis šokolaadi süüa.
* Hüljatud pagasi üleskorjamist loetakse terrorismiaktiks.
Alberta provints (Kanada)
* Vanglast vabanemisel on teile ette nähtud püstol koos kuulidega ja hobune, et te saaksite linnast välja sõita.
Guelphi (Kanada)
* Kesklinna käsitletakse kui pissimisvaba ala.
Montreal (Kanada)
* Kui üürite Queen Elizabethis toa, siis hotell peab tasuta toitma teie hobust.
* Mootorsõiduki akendele ei tohi panna silti „Müüa“.
* Auto parkimine viisil, kus te blokeerite omaenda sissesõidutee, on keelatud.
* Sõiduki eesmine registreerimismärk ei tohi olla kaetud klaasi ega plastikuga.
* Prantsuse keeles vandumine on keelatud.
* Kodakondsed ei tohi end kergendada ega sülitada tänaval. Selle eest on ette nähtud rohkem kui 100 Kanada dollari suurune rahatrahv.
Oshawa (Kanada)
- ·Puude otsa ronimine on seadusega keelatud.
Ottawa (Kanada)
* Pühapäeviti on jäätise söömine Bank Streetil keelatud.
Toronto (Kanada)
* Pühapäeviti ei tohi lohistada surnud hobuseid mööda Younge’i tänavat.
Lõuna-Korea
* Liikluspolitseinikud on kohustatud teatama kõigist altkäemaksudest, mis nad juhtidelt vastu võtavad.
Prantsusmaa
* Raudteel suudelda on keelatud.
* Keelatud on pildistada politseinikke või nende sõidukeid, isegi kui need asuvad vaid tagaplaanil. (Antibesi linn)
Saksamaa
* Nägu varjava maski kandmine on keelatud.
* Patja võidakse käsitleda passiivse relvana.
Saudi Araabia
* Võõrast suudelda on keelatud.
* Naistel on keelatud autot juhtida.
* Naisterahva ilmumine avalikku kohta ilma meessugulasest saatja või eestkostjata on õiguserikkumine.
* Jiddahist Ryadhi on kaks maanteed – üks moslemitele ja teine uskmatutele.
* Kui moslemit saadab uskmatu, peavad mõlemad kasutama uskmatutele mõeldud maanteed.
Singapur
* Nätsunärimine metroos on keelatud. Seadusest üleastujaid karistatakse rahatrahvi, aresti või mõlemaga.
* Närimiskummi müük on keelatud.
Šotimaa
* Kui keegi koputab sinu uksele ja nõuab poti kasutamist, siis pead ta selleks sisse laskma.
Šveits
* Auto pesemine pühapäeviti on keelatud.
* Pühapäeviti on keelatud riideid kuivama riputada.
* Kui te elate korteris, siis on tualetis vee tõmbamine pärast kella 10 õhtul keelatud.
* Autovõtmete autosse unustamine, samuti lahkudes auto lukustamata jätmine on karistatav.
Taani
* Enne auto käivitamist on nõutav kontrollida autode tulesid, pidureid, rooli ja anda korra signaali. Lisaks tuleb visuaalse vaatluse teel tuvastada, et auto all ei oleks lapsi.
* Mitte keegi ei tohi alustada sõitmist, kui keegi on auto all.
* Kui teie sõiduk läheb teel olles katki ja te jätate selle teeserva, on kohustuslik sõiduk märgistada punase reflektormaterjalist valmistatud kolmnurgaga. Ohumärgistuse kasutamine on lubatud ainult juhul, kui auto katki läheb, mitte muudel põhjustel.
* Kui hobuvanker üritab sooritada autost möödasõitu ja hobune muutub seejuures rahutuks, peab autoomanik auto kinni pidama ja vajadusel ka auto kinni katma.
Tai
* Kodust aluspesuta väljumine on ebaseaduslik.
Alabama (USA)
* On ebaseaduslik juhtida autot seotud silmadega.
* Raudteele soola paneku eest võidakse karistada surmanuhtlusega.
* Ühesuunalisel tänaval on seadusega lubatud sõita vales suunas, kui sõidukile on ette kinnitatud latern.
* Paljajalu autojuhtimine on keelatud.
Anniston (USA)
* Noble’i tänaval ei tohi kanda siniseid teksariidest pükse.
Mobile (USA)
* Linna piires on naisterahvastele järele vilistamine keelatud.
Montgomery (USA)
- ·Tänaval vihmavarju avamine on kuritegu, kuna see võib ehmatada hobuseid (tühistatud).
Alaska (USA)
* Põtrade jälgimine lennukist on keelatud.
* Magava karu äratamine pildistamise eesmärgil on keelatud, samas kui karu tulistamine on seaduslik.
* Elusa põdra liikuvast lennukist väljatõukamine on kuritegu.
Fairbanks (USA)
* Põdrale alkohoolsete jookide jootmine on kuritegu.
California (USA)
* Mis tahes ulukite tulistamine liikuvast sõidukist on kuritegu, välja arvatud juhul, kui sihtmärgiks on vaal.
* Naisterahvad ei tohi sõidukit juhtida koduses kitlis.
* Ükski ilma juhita sõiduk ei tohi ületada kiirust 60 miili (96,54 km) tunnis.
Arcadia (USA)
* Paabulindudel on õigus ületada mis tahes tänavat, sõiduteed kaasa arvatud.
Baldwin Park (USA)
* Kellelgi pole lubatud basseinis jalgrattaga sõita.
Blythe (USA)
- ·Kauboisaabaste kandmine on keelatud, välja arvatud juhul, kui te omate vähemalt kahte lehma.
Burlingame (USA)
* Sülitamine on ebaseaduslik, välja arvatud pesapalliplatsil.
Carmel (USA)
* Kõnniteel seistes jäätisesöömine on keelatud (tühistatud filminäitleja Clint Eastwoodi linnapeaks oleku ajal).
* Naised ei tohi linna piires kanda kõrge kontsaga kingi.
Hollywood (USA)
* Rohkem kui 2000 lamba samaaegne ajamine mööda Hollywood Boulevardi on ebaseaduslik.
Los Angeles (USA)
* Ööliblikate küttimine tänavalaterna all on keelatud.
Ontario (USA)
* Kuked ei tohi linna piires kireda.
Palm Springs (USA)
* Kaameli kõnnitamine Palm Canyoni tänaval kella 4 ja 6 vahel pärast lõunat on ebaseaduslik.
San Diego (USA)
* Ebaseaduslik on jäneste tulistamine tramm