Leidis aset kõige ebaharilikum pulm, mida ilmas kunagi nähtud: vene kosmonaut Juri Melent?enko abiellus ise kosmoses viibides vene päritolu ameeriklanna Jekaterina Dmitrijevaga. Niisiis, peigmees oli kosmoses, maa peal aga käis samal ajal hiilgav pulm; Melent?enko asemel võttis külalisi vastu tema teisik, kes oli oskuslikult valmistatud kartongist. Kartongteisiku käevangus seisis pruut, külalised võisid end koos nendega pildistada lasta. (Kunagi olid lõunas sellised kartongist vahendid rannapiltnikel: te pistsite pea avausse ja saite Marylin Monroe või kaukaasia meesiluduse keha omanikuks, mida katsid metsikute aastate meenutuseks papaaha ja burka – kuidas kellelegi meeldis.)
Mesinädalaid viidab Jekaterina Dmitrijeva üksinda, kuna tema mees on kuni novembrikuuni veel kosmoses. Novembris aga toimub paari laulatamine Jaroslavli oblasti Tutajevi linnakese Voskressenski kirikus. Juba hulk aastaid valitseb vene kosmonautidel uskumus, et enne visiiti kosmosesse on tarvis põlvitada just selle kiriku Päästja ikooni ees; enne käesolevat, peigmehe lendu, oli siin ka Melent?enko ja leppis kokku tulevase laulatuse asjus?
Kui veidralt sõlmuvad meie ajal tehnilise progressi imed ja algeline usk imesse!
“MUST PRINTS”: HAMLETI ASEMEL – PU?KIN
Kaasaegse tuntud inglise kirjaniku Iris Murdochi romaan “Must prints” kinnistas selle nime Hamletile isegi nende jaoks, kes Shakespeare`i lugenud pole, kuid see asjaolu ei seganud tuntud vene re?issööri Anatoli Ivanovi pealkirjastada nõnda filmi Pu?kinist. Natalia Nikolajevna osas on Suure Teatri kuulus baleriin Anastasia Volot?kova (teda kutsutakse baleriiniks uusvenelaste jaoks – ta on pimestavalt kaunis, varustatud kumerate naiselike vormidega, talle omistatakse romaani inglise miljonäriga, kes oma arvel kutsus Londonisse Suure Teatri ainult selleks, et imetleda oma armastatud baleriini?) Teisteski osades on tegevad ilusad ja tuntud inimesed. Filmi tegevustik leiab aset erinevatel aegadel: meie päevil, kus ameerika re?issöör (teda mängib kuulsa ameerika bluusilaulja Ray Charlesi poeg Ray Charles juunior) unistab teha filmi Pu?kinist, Hollywood aga takistab seda, ning 19. sajandil, kuhu kõik kangelased kantakse Volot?kova balletinumb rite abiga.
Filmi autorid kavatsevad näidata Pu?kinit ennekõike kaardimängija, liiderdaja ja skandaalitsejana. Miks nende inimlike pahede kujutamiseks oli vaja just Pu?kinit, jääb nagu ikka saladuseks. Muide, Pu?kin ise arvas, et pole suuremat rahuldust publiku jaoks kui otsida geeniuse juures pahesid ja trööstida end sellega?
MILLINE PEAB OLEMA BRODSKI? Läheneb lõpule konkurss Peterburi rajatava Brodski mälestussamba jaoks parima lahenduse leidmiseks. Finaali pääsesid seitse tööd, kõik need on välja pandud Anna Ahmatova muuseumi õues Fontaani majas. ?ürii kavatseb enne lõpliku otsuse tegemist kuulata lihtsate peterburlaste arvamust. Viies projektis on Brodski elusuuruses: mõtlik poeet läheb üle väljaku; poeet läheb, käed taskus tuulele vastu; poeet seisab tuules mähituna salli; poeet vaatab taevasse. Üks projekt näeb ette paigutada Vassili saarele ainult Brodski pea. Mulle tundub, et võitjaks tuleb Vladimir Tsivini ja Feliks Romanovski projekt, kes arvavad, et vaja pole mingit portreid
-Brodski värsid räägivad ise enda eest. Projekti kohaselt raiu takse Brodski värsiread kahte graniitrahnu. Iga poeedi loomingu austaja võib neid lugeda vette laskudes?
Konkursi ?ürii tundub olevat väärikas ja äraostmatu; paljustki kõneleb kasvõi fakt, et Zurab T?ereteli projekt, kes riietas Brodski pooleldi puhvaikasse, pooleldi frakki, lükati ?ürii poolt kohe tagasi?
BANDIIDIST MILITSIONÄÄRINI
Bandiidiseriaalil “Brigaad”, milles peategelast Sa?a Belõid mängis Sergei Bezrukov, oli Venemaal tohutu menu, bandiit Belõist aga sai noortele selline eeskuju, et võeti vastu otsus muuta kultusnäitleja imagot. Sergei Bezrukov hakkas ilmuma publiku ette Pu?kini ja Mozartina, kuid need kujud ei suutnud ületada Sa?a Belõid. Siis tekkis idee teha Bezrukovist uue bandiidiseriaali kangelane, kuid nüüd võitleb ta teisel poolel – talle anti kartmatu militsionääri Kravtsovi osa.
“Brigaadis” unistas kangelane, et tal oleks koer, kuid bandiidielu raskused segasid tal selle unistuse täitmist. Filmis “Jaoskond” on kangelasel uhke autasustatud peni Caesar. Kas aga kultusnäitlejal õnnestub maa sümpaatia üle viia bandiidilt militsionäärile, pole veel selge. Kuid kogu maailmas lisab neljajalgse sõbra olemasolu isikule võlu, nii et ühe miilitsamütsi peale seriaali loojad ei lootnud.
?Suur hulk filme loomadega annab tunnistust veel sellest, et maad on võtnud mõningane pettumus inimestes. Uues seriaalis “Neli taksojuhti ja koer” saab peategelaseks kartmatu taksikoer. Koer, kelle on üles kasva tanud neli taksojuhti, varastatakse, teda püütakse toimetada Hiinasse, visatakse jõkke, kuid mehine loom teeb läbi kõik katsumused läbi tule ja vasktorude ja naaseb Jaroslavli vaksalisse, kus teda ootavad neli taksojuhti? Osades esinevad vene kino tähed eesotsas Viktor Bõt?koviga “Vene jahi eripärast”?
Aga militsionääride jaoks, kes soovivad olla ausad, ilmus veel üks stiimul: Venemaal on välja kuulutatud konkurss õigusele kanda kuube, milles Vladimir Võssotskit filmiti legendaarses seriaalis “Kohtumispaika muuta ei tohi”; seal mängis ta kartmatut võitlejat bandiitluse vastu Gleb ?eglovi, tema kuub aga lebas rekvisiidina stuudios kõik need kakskümmend viis aastat. Nüüd saab kuuest ränd auhind. Igal aastal valitakse parim – äraostmatu ja aus militsionäär, kes peab kalliks mundri au ning oma head nime ning võitleb kartmatult seaduserikkujate vastu.
