Kui vähegi mööda internetti kolada, leiab sealt meie masstarbimises oleva toidu ohutuse kohta nii mõndagi huvitavat. Näiteks alles septembris tekkis skandaal Euroopa Toiduohutusameti juhi ja ameti poolt kontrollitava tööstuse seostest.
Toiduskandaalid
Paar aastat tagasi tabas Euroopat järjest kaks toiduskandaali: esmalt Hiina päritolu piimasaaduste (ja nendest valmistatud toodete) melamiinisisaldus ning seejärel dioksiinide (kui täpne olla, siis polüklorodioksiinide ja -furaanide) ülenormatiivne esinemine Iiri päritolu sealihas. Mõlemal juhul saime ohust teada vaid tänu välismaalt tulnud signaalidele. Eesti enda riikliku toiduohutuse kontrolli sõel on osutunud nende ohtude tuvastamiseks liiga hõredaks.
Kui melamiiniprobleem on suhteliselt uus, siis dioksiinisisaldusega seonduv on ka varasematel aastatel korduvalt esile kerkinud, eelkõige Läänemere kaladega seoses. Dioksiinide sisaldust meie toiduainetes ka teatud määral seiratakse, kuid piisavaks seda seiret pidada ei saa. Analüüsid on kallid, neid tellitakse välismaal asuvatest laboritest ega tehta Eestis. Ka nende ainete osas, mida Eestis seiratakse, ei ole põhjust rahuloluks. Nii benso(a) püreeni kui pestitsiidide ja väetiste jääkide osas on korduvalt täheldatud ainete normist suuremat sisaldust.
Veterinaar- ja toiduameti asjad
Rohelised on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et suur osa põllumajandustootjatele suunatud erinevatest riikliku kontrolli abinõudest kujutab küll üsna suurt ja valdavalt põhjendamatut koormust väiketootjaile, kuid ei ole samas piisav tegelike riskide objektiivseks hindamiseks. Neile hoiatustele pole piisavalt reageeritud, nagu on kinnitanud ka Riigikontrolli möödunud aastal valminud audit.
Riigikontrolli hinnangul näitavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kokkuvõtted olukorda tegelikust paremana, sest toiduseire tulemustes kajastatakse toiduohutuse testimisega otseselt mitte seotud proove, proovide hindamisel ei arvestata eestlaste toitumisharjumusi ja laborite võimekus kahjulike ainete tuvastamisel on madal. VTA ei kipu eemaldama müügivõrgust pestitsiididega saastunud toitu, sest ilma kordusanalüüsita polevat see põhjendatud. Samas juhtub, et saastunud partii jõutakse enne kordusanalüüside tulemust juba realiseerida.
Mahetootjaid kiusatakse
Riigikontrolli hinnangul võib taimne toit olla koondaruannetes näidatust suuremas ulatuses pestitsiididega ja muude mürgiste ainetega saastunud. See on muu hulgas seotud asjaoluga, et lisaks VTA poolt spetsiaalselt toiduohutuse hindamiseks tehtavatele analüüsidele arvestatakse ka muude järelevalvetoimingute käigus tehtud analüüse. Viimastes on ebaproportsionaalselt suur mahetoodete osakaal – 20%.
Arvestades mahetoodete väikest turuosa Eestis, pidanuks maheproove olema tunduvalt vähem. Nimelt näeb Euroopa Komisjoni soovitus ette igas liikmesriigis mahepõllumajandustoodete turuosale vastava mahepõllumajandustoodete proovide osakaalu. Mahetoodetes on analüüsitulemused oodatult paremad, kuna nende tootmisel ei tohi erinevalt tavatootmisest kasutada pestitsiide. Eeltoodud põhjusel tekib meie toidu üldisest olukorrast “parandatud” pilt.
Muidugi pole halba ilma heata: tänu mahetootjate ebaproportsionaalselt tihedale kontrollimisele võime olla üsna kindlad, et meie mahetoit on tõesti puhas!
Eelista mahe- ja talutoitu
Kuidas siis vältida toidu tarbijana enda ja oma lähedaste mürgitamist?
Esiteks, eelista mahedat. Nagu eespool juttu oli, selle puhtus on tõestatud. Mahetoitu on turul küll vähevõitu, kuid see turg areneb siiski. Mahekaupa on siin-seal tavakauplustes ja eelkõige pisikestes spetsialiseerunud kauplustes nagu Ökosahver, Mahekaup, Parim Pood jt. Mahekaupa tasub otsida ka internetist.
Teiseks, eelista talutoitu. Kui naabruskonnas või tutvusringkonnas on veel mõni väiketalu, kes pole lõpetanud piimatootmist, osta temalt. Sama juurikate ja muu söödavaga. Isegi kui tegu pole tunnustatud mahetootjaga, on lootus saada puhast ja tervislikku toidukaupa päris hea.
Kolmandaks, eelista üldse eestimaist. Kuigi meie tootmine on viimase kümnendi jooksul tunduvalt intensiivistunud, on meie toit siiski globaalsest keskmiselt riskivabam.
Maniakaalselt õige toitumine on hullus
Kõige üldisemalt: mõtle, mida sööd, vaata, mida ostad. Uuri toidu päritolu ja koostist. Samas ei maksa selles küsimuses liiga hoogu minna, ortoreksia ehk maniakaalselt õige toitumine on samasugune moodsa maailma hullus nagu anoreksia ja buliimia.
Ja veel: Euroopa Liit on järjekordselt reformimas oma ühist põllumajanduspoliitikat. Sellest sõltub meie tulevane toidulaud märksa enam kui kodustest otsustest. Kas suudame seda protsessi piisavalt mõjutada või jääme vaid tagantjärele Brüsseli otsuseid kiruma?