Mõnest kodumaisest klassikaks muutunud raamatust nagu näiteks Teet Kallase “Kes tõttab öisele rongile”, mäletame Kaukasuse suhtumise kohta põlastavat remarki: “Nojah, eestlaste rahvusjook – konjak, eestlaste rahvustoit – sa?lõkk”.
Tõepoolest. Miks mitte.
VEIDI ALUST
Teet Kallase teos kirjeldas sealjuures tavalist saunapidu, kus tõepoolest aeti liha hasartselt vardasse, Kaukaasia traditsioonide kohaselt, ehkki joodi hoopis Moldaaviast pärit niinimetatud Belõi Aisti.
Tegelikult on aga selge, et kaukaasia köök on oma olemuselt tugev. Vähe sellest, enamus koostisest ei anna ruumi mingiks kahtluseks ning ilmselt teatakse kaukaaslaste kommet igas maailmanurgas baare avada suhteliselt hästi.
Tallinn võib uhkustada kaukaaslaste rikkusega – juba mitmendat aega. Isegi hämarail nõukogude päevil valmistasid kahtlased armeenlased enne ettevõtlikke eestlasi lauluväljakul Musta merd meenutavat lambagrilli, neid tüüpe jätkus igale poole ja nüüd on nad enamasti putkadesse kolinud. Võib ju pärida, et miks putkad ja mitte restoranid, ent vastus on samuti olemas: restoran tapab kogu mägede jõhkruse, võibolla isegi maitse, mis tikub esile tagasihoidlikus kohas, kus teile pakub just oma vanemate koduküla parimal kombel valmistatud looma kuldhammastega kultuuripuhas kõrgmaastiku poeg.
Tallinnas on neid kohti kolm -neli. Tartus, Narvas ja Viljandis kokku veel sama palju.
PAAR LABAST TÄHELEPANEKUT
Hea Kaukasuse putka ära tundmiseks läheb vaja eelkõige kultuuriarusaamist: paar aastat tagasi prooviti Radissoni kõrval hakata kultiveerima söögikohta nimega “Rustaveli”, ent see lõpetas peaaegu veel enne kui alustas. Korralikud kaukaaslased soovitaks järgmiseid pesasid:
1) Putka Õismäel, Tallinna loomaaia tagaukse juures. Koht, mis kannab endas parimaid traditsioone – enamust menüüst ei ole iialgi olemas (tooraine ajutise puudumise tõttu), ent kõik see, mida pakutakse, ei vääri irisemist. Kohalik kokk teab, mil moel liha teha. Plussiks ja ühtlasi ka miinuseks on tihtipeale kaklevad kohalikud vene inimesed, samuti ei tohi osta ühtegi asja, mille taha on kirjutatud “Euroopa köök”. Kui nende pisiasjadega arvestada, jääb vaimselt ja kehaliselt terveks.
2) Putka Loomaaia peavärava juures. Armeenlaste pesa, klass viisakam kui eelkirjeldatud ubrik, ent lokaalne estraad jääb saamata. Lihtsalt seepärast, et teenindus ja publik on liiga mõistlikud. Selle putka absoluutne hitt on lambaribi.
3) Pirosmani, Nõmme mäe all Ehitajate teel asuv boks on muutunud viimaste aastate jooksul meinstriimiks. Sinna peaks minema kõik need, kes otsivad head seasa?lõkki, mitte kultuurilisi ja napakaid elamusi. Alati aga võib arvestada, et tänu sellistele mõnusustele ei ole autot praktiliselt kuhugi parkida.
4) Ärge iialgi külastage Gruusia putkat Peterburi maanteel. Toit on sitt ja mägede külalislahkusest ei tunne kõhna lõhnagi
5) Viimaks (hoolimata tõsiasjast, et saslõt?najaid jagub palju) maksab minna vanalinna Sauna tänavale, restorani Must lammas. Just see on koht, millest kõik tõelised Kaukasuse inimesed räägivad toonil: “Now you´re talking”. Kallis, tõsi küll. Ent meeldiv.
Kokkuvõtlikult: lugedes ja tehes arvutusi avastas sõprustoimkond Tallinnast 11 Kaukaasia köögile vihjavat putkat. Avastamisrõõm olgu ta teie kätes, ent seda tehtagu siiski piisavalt ettevaatlikult!