Promokampaania väitis, et mees on endine ansambli The Clash soendus- ja tuuri-DJ ning kui plaadi peal osutus olevat lugu “Rawhide” sisse mängitud jamaika ska-kollektiivi The Survivors poolt, siis jäi üle vaid endale CD muretseda. Ansambli The Clash loominguga seob mind pikaajaline side ning antud ska-lugu olin ma kaua aega taga otsinud.
Juhtum Berliini klubis
See oli veel varem, ühes Berliini klubis, kui New York Ska Jazz Ensemble tegi oma esimest Euroopa-tuuri. Enne ja pärast bändi mängis DJ vana jamaika muusikat 7-tollistelt singlitelt ja ühel hetkel rammis mu kuulmekäikudesse jõhker lohisev bass ja off-beat. Tormasin pärast loo lõppu DJ-puldi juurde ja küsisin, mis lugu äsja kolises. Kooskõlas reggae-DJ-de tööeetikaga, kus iga mees varjab oma rariteetsete lugude nimesid ja päritolu, puikles mees mõnda aega vastu. Siis hoidis mul silme ees singlit, vaid paar sekundit … aga ma jõudsin fikseerida loo ja esitaja … ning toppis selle oma plaadikasti.
Nüüd siis lamas mu ees laual CD pealkirjaga “Scratchy Sounds. Ska, dub, roots & reggae nuggets. Compiled by DJ Barry ‘Scratchy’ Myers”. Ning teise CD esimene lugu oligi “Rawhide” The Survivorsi esituses. See CD-kogumik on üks paremaid, mida Trojan on oma handpicked (ehk võõraste poolt kokku pandud) plaatide sarjas välja lasknud. Tänu sellele kogumikule hakkasin ma Scratchyt virtuaalselt jälitama ja leidsin lõpuks ta raadiosaate, mis podcast’ina kord nädalas (igal kolmapäeval) internetis uut ja vana, aga väga head muusikat mustlashelidest klassikalise dub’ini kuulajani toob.
Legendaarne DJ, kepiga vanamees
DJ Scratchy endaga kohtusin ma viimasel WOMEX-il, kui hallipäine lühikest kasvu mees kepi toel kontserdisaali sisse kõndis. On kord nii, et enamik kättesaadavaid fotosid temast jäävad paarikümne aasta tagusesse aega ja ma vaatasin mitme nurga alt, enne kui veendusin, et minu ees tõesti seisabki legendaarne plaadikeerutaja ise. Võtsin julguse kokku ja läksin sehvti tegema.
Nagu inglise muusikaässadele kohane, on Scratchy tegelikult lihtne ja siiras ning ilma staaripalavikuta muusikafänn. Võib-olla on see tingitud sellest, et oma pika DJ-karjääri jooksul on ta kokku puutunud kümnete suurte muusikutega just nende karjääri algusaastail, kui nad olid lihtsad klubibändide liikmed ja säilitasid oma lihtsuse ka hiljem. Scratchy alustas oma DJ-karjääri 1974. aastal ja puutus kokku briti reggae-legendidega nagu Aswad ja Steel Pulse. Hilisem muusikaline areng on viinud teda nii pungi ja reggae juurteni kui ka edasiarendusteni. Vanast rythm’n’blues’ist kuni tuareegi rokkariteni Tinariwen – kõik see kõlab nii Scratchy saates kui DJ-setis, ühendajaks vanameistri sõnul “sama vibe kui reggae’s”. Esinenud on Scratchy viimastel aastatel nii Gogol Bordello kui ka Chicha Librega, peale selle teinud remikse mitmetele tuntud ja tundmatutele maailmamuusika hittidele.
Kui ma küsisin, miks ta ikka rõhutab The Clashi tähtsust oma muusikalises arengus, siis mõtles ta tükk aega ja ütles: “Tänu The Clashile reisin ma mööda maailma, nad avasid mulle ukse uude muusikasse. The Clash oli nii unikaalse saundiga bänd, kes sulatas oma muusikas erinevaid stiile, et teist sellist pole ei enne ega pärast eksisteerinud. Kontserdil nad otse kiirgasid energiat, neil oli sügav sõnum ja nad tõid reggae välja suletud jamaika skeenest. Ilma nendeta ei oleks ma see, kes ma olen praegu.”
Clashi aegadesse kuulub ka mehe filmidebüüt, nimelt on teda näha The Clashi peaaegu autobiograafilises filmis “Rude Boy” kus DJ Scratchy mängib iseennast, tõstes nõela rariteetse reggae-loo “Wreck the Buddy” (Soul Sisters) 7-tollisele. Lisaks tähendasid kaks aastat ansambliga The Clash veel kahte aastat kirglike muusikafännidega, kes tutvustasid oma DJ-le 60-ndate garage-rock’i, surfi, ladinaameerika kummalist ja harvakuuldud muusikat, rariteetset rockabilly’t, saundi, mis juba tol ajal liikus vaid eriti pühendunud fännide seas. Igatahes eitab ta seda, et ta kasutab The Clashi nime enda promomisel. Ega pole ka vaja. Scratchy mängib plaate Ukrainas, Kreekas, Hispaanias, USA-s ja mujalgi, tema esinemised on iga endast lugupidava maailmamuusika festivali kõrgpunktiks.
Scratchy eripära põhjus
Nii vana tegija ei oleks nii kaua nii marginaalse muusikaga tegelenud, kui ta seda muusikat ei armastaks. Olgem ausad, kes seda segu ska’st, dub’ist, mustlashelidest ja aafrika muusikast muidu ikka kaifiks, kui poleks olnud paari DJ-d, kes lihtsalt keeldusid seda mitte mängimast ja nüüd on saavutanud selle, et too eklektiline vana kooli segu on muutunud salongikõlblikuks.
Me seisime WOMEX-il kõrvuti ja kuulasime Lõuna-Korea DJ-d, kes arvutist igasugu imelikke steriilseid helisid välja võlus. “See pole DJ,” ühmas Scratchy põlglikult. Me rääkisime pärast pikalt plaadimängimise kunstist. On nagu on, mp3-ga ei teki seda isiklikku ja sooja sidet, mis tekib plaadiga. Ning plaati mängides on mängijal teine tunne – nagu Scratchy ütles, et see on muusika jagamise tunne. DJ on tema jaoks ennekõike käsitööline, kes teab ja kogub muusikat ning selekteerib sellest surmavalt hea paremiku välja. DJ Scratchy on selles tõus omaette nähtus, sest ta on tõeline muusikakollektsionäär suure algustähega ja seda on tunda nii tema podcast’ides, mixtape’ides kui ka esinemistes. Neid vanu ja tundmatuid lugusid teab vaid see, kes omal ajal vinüülsingli hankida suutis. Ning nüüdki mängib Scratchy paljusid neid rariteete (tõsi küll digitaliseeritult) uute maailmamuusika hittide vahel. Teeb aga nii, et ei häiri ja üleminekud ühest ajastust teise kõrva ei kraabi.
Mis on Scratchy eripära põhjus? Ma arvan, et suurelt osalt selles, kuidas omal ajal muusikafännid muusikale juurde pääsesid. Ka mina mäletan neid väikesi plaadipoode Londonis, Berliinis või Pariisis, kus seintel olid riiulis 7-tollised singlid. Uusi plaate tuli kord nädalas ja nad kordusid väga harva. Plaadiostjale tähendas see seda, et tal olid tihti vaid loetud sekundid, et otsustada, kas äsja laekunud importplaat osta või mitte. Poemüüja mängis loo ette ja väga tihti juhtus, et sinu kõrval seisev sama kirglik plaadikoguja selle singli sul nina alt ära napsas (tõstes käe ja teatades: “Ma võtan selle”). Millal ja kas üldse sama plaat kunagi veel sellesse poodi satub, oli teadmata nii poodnikule kui ka ostjale. Otsustada tuli ruttu ja nii kujunes tolle aja DJ-del välja eriline kõhutunne, mis teatas juba loetud sekundite järel, kas seda plaati tasub osta või mitte. Aastatega see kõhutunne arenes ja lõpuks ostsidki tõelised profid vaid seda, mis on rariteetne ja rokkiv, tabades selle ära kümnesekundise kuulamise järgi.
Jagada teistega
Lõpuks rääkisin Scratchyle oma loo “Rawhide’iga”. Mille peale Scratchy rääkis oma loo. “Ma mõtlesin tükk aega, kas hoida seda lugu endale või jagada teistega. See singel on rariteet ja pole kunagi CD-l ilmunud. Tegelikult juurdlesin ma selle üle tükk aega. Ma tean, et kui ma poleks “Rawhide’i” kogumikule pannud, oleks see veel rohkem minu lugu. Ent siis ma otsustasin, et inimestel on õigus teada selle loo olemasolust, see on ju nii hea lugu!”
Mille peale ma ütlesin: “Aga see jääbki sinu looks, sest meil on see lugu tänu sinule!”
PS! DJ Scratchy esineb 28. mail Tallinnas Tellishoone kvartalis F-hoones koos DJ Pickney Tigeri ja Ruslan Trochynskyiga (Svjata Vatra). Tema podcast’e saab kuulata http://forum.wirelessfm.net/viewtopic.php?t=299